lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-253/4

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 26.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-253/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1162
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-22-253

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2022. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi M. Š.i vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

998,75 eurot, lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja :

Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (RK 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn; e-post: [email protected])

Hageja lepinguline esindaja:

E. H., e-post: [email protected], tel 6208 399)

Kostja:

M. Š. (IK xxx, viibimiskoht: Ülesõidu 1, Viru Vangla)

RESOLUTSIOON

1.Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi rahuldada.
2.Välja mõista M. Š.ilt Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks 998 (üheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot 75 senti. Regressi korras tagastatav hüvitis tuleb M. Š.il kanda Sotsiaalkindlustusameti arveldusarvele nr EExxx Swedbank või nr EExxx SEB Pank

mõlemal juhul viitenumber 5420022980.

3.Menetluskulud jätta kostja M. Š.i kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja M. Š. Viru Maakohtu 24.08.2017.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9487 (jõustus 18.04.2018) süüdi kuriteos, mille tagajärjel suri vägivallakuriteo ohver A. Š.. R. H. esitas 27.07.2016.a. sotsiaalkindlustusametile ohvriabi seaduse (OAS) § 9 alusel taotlused vägivallakuriteo ohvri A.Š.i matusekulude ja toitja surmast tuleneva kahju hüvitamiseks.
2.Sotsiaalkindlustusmeti 01.08.2016 otsusega nr 517 hüvitati A. Š.I ülalpeetavale R. H.ile matuste korraldamisega seotud kulud ja määrati ülalpeetavatele toitja kaotusest tulev hüvitis. Ajavahemikul 26.06.2016 kuni 31.05.2019 on R. H.ile makstud kokku hüvitist summas 9590 eurot. Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitati matusekulu ja vägivallakuriteo tagajärjel toitja surmast tulenev kahju ajavahemiku 26.06.2016 kuni 31.01.2019 eest summas 8591,25 eurot. Antud nõue on esitatud nõudeavaldusena pankrotimenetlusse. Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitati vägivallakuriteo tagajärjel toitja surmast tulenev kahju ajavahemiku 01.02.2019 kuni 31.05.2019 eest summas 998,75 eurot. OAS § 15 järgi on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9590 eurot. OAS § 31 alusel läheb hüvitisesaaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Riigil on õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud kostja vastu. Hageja palub välja mõista M. Š.ilt Eesti Vabariigi kasuks 998,75 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja M. Š. märgib, et tema suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot ja sellega seoses on algatatud võlgadest vabastamise menetlus. Kostja palub tühistada nõue summas 998,75 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5.Viru Maakohtu 24.08.2017.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9487 (jõustus 18.04.2018) tunnistati M. Š. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 alusel. Kuriteo tagajärjel kannatanu A. Š. suri. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega (VÕS § 1045 lg 1 p1 ). VÕS § 129 lg 1 kohaselt tuleb surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale (VÕS § 129 lg 2) . Kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud (VÕS § 129 lg 3).
6.Sotsiaalkindlustusameti 01.08.2016 otsusega nr 517 hüvitati A. Š. ülalpeetavale R. H.ile matuste korraldamisega seotud kulud ja määrati ülalpeetavatele toitja kaotusest tulenev hüvitis. Ajavahemikul 26.06.2016 kuni 31.05.2019 on R. H.ile makstud kokku hüvitist 9590 eurot. Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitati matusekulu ja vägivallakuriteo tagajärjel toitja surmast tulenev kahju ajavahemiku 26.06.2016 kuni 31.01.2019 eest summas 8591,25 eurot. Antud nõue on esitatud nõudeavaldusena kostja pankrotimenetlusse. Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitati vägivallakuriteo tagajärjel toitja surmast tulenev kahju ajavahemiku 01.02.2019 kuni 31.05.2019 eest summas 998,75 eurot. Vastavalt ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OAS § 9 lõikes 4 nimetatud isikule. Vägivallakuriteona mõistetakse OAS § 8 lg 1 p 1 tähenduses otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on muuhulgas kannatanu surm. OAS § 9 lg 3 kohaselt kui teo tagajärjel ohver sureb, on hüvitise saamise õigus tema ülalpeetaval. Ajavahemikul 01.02.2019-31.05.2019 on A. Š. ülalpeetavale makstud kokku hüvitist 998,75 eurot (so OAS § 15 sätestatud piirmääras). Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid hüvitise suuruse ega arvestuste osas.
7.Vastavalt OAS § 31 lg 1 läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hageja on kostjale saatnud kahju hüvitamise nõuded, kuid kostja ei ole nõudeid rahuldanud ega kokkuleppeid hagejaga tasumiseks sõlminud. Hageja nõudeõigus tuleneb OAS § 31 lg 1.
8.Kostja vaidleb nõudele vastu ja leiab, et kuivõrd tema suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot ja on algatatud võlgadest vabastamise menetlus, on selle esitamine pärast pankrotimenetlust õigustamatu.

Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. M. Š.i pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu 04.03.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-642. Pankrotimenetlus lõpetati 14.10.2019.a. määrusega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 167 lg 1 võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Kohus märgib ka seda, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Seega ei oma kohustustest vabastamise mõttes tähtsust, kas hageja esitas nõude pankrotimenetluses või mitte, õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudest võlgnik ei vabane. Isegi kui kohustustest vabastamise menetluses tasub kostja võimaluste piires teisi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, ei tähenda see, et kohustustest vabastamise menetluse lõppedes ta tasumata ulatuses kohustusest vabaneb. Selline kostja seisukoht on ekslik. Samamoodi on võimalik käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude tasumine osamaksetena hilisemas täitemenetluses või kokkuleppel hagejaga. Kohus juhib tähelepanu, et vastavasisulise ettepaneku maksegraafiku koostamiseks on hageja kahju hüvitamise nõude esitamisel kostjale ka teinud. Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid nõude / hüvitise suurusele.

9.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud täies ulatuses ning rahuldab hagi. Arvestades hagihinda lahendas kohus nõude lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

10.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja M. Š.i kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad (TsMS § 145 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja