Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja menetluskuluna 288 eurot.
6.Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.A. (avaldaja) esitas 15. aprillil 2021 Tartu Maakohtule avalduse B.B.le (puudutatud isik) lähenemiskeelu kohaldamiseks. Avaldaja palus kohaldada puudutatud isiku suhtes ajutine lähenemiskeeld kestusega 1 aasta ja keelata puudutatud isikul avaldaja isikuõiguste kaitseks: − läheneda avaldajale isiklikult ja avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes, avalikel üritustel) lähemale kui 10 m; − läheneda avaldaja elukohale (XXXXXXXXXX) lähemale kui 50 m; − keelata puudutatud isikul suhelda avaldajaga vahetult või võtta temaga ühendust sidevahendite (s.h e-post, telefon, interneti suhtluskeskkonnad) kaudu. Avalduse kohaselt on puudutatud isik avaldaja endine elukaaslane. Puudutatud isik pussitas avaldajat ööl vastu 21. märtsi 2021 kaks korda kaela piirkonda 10 cm tera pikkuse kööginoaga. Aprillist kuni 20. juunini 2021 proovis puudutatud isik avaldajaga Facebooki Messengeri ja sms- ide kaudu kontakti saada ning on teda ähvardanud. 1. aprillil 2021 saatis puudutatud isik avaldajale Facebooki Messengeris ähvardava sisuga sõnumeid muuhulgas avaldaja maha löömise kohta. 2. aprilli 2021 öösel tuli puudutatud isik avaldaja korteri ukse taha, viskas kiviga vastu ust ning peksis jalaga. Avaldaja kutsus politsei. 15. aprilli 2021 hommikul helistas puudutatud isik avaldajale ja küsis, et miks avaldaja auto maja ees polnud. Puudutatud isik oli tahtnud seda öösel põlema panna. Pärast menetluse algatamist valas puudutatud isik avaldaja äripartneri aknad üle mingi valge vedelikuga ja üritas kontakti saada tema sõbraga. 20. juuni 2021 varahommikul käis puudutatud isk avaldaja korteri trepikojas, määris seinad mingi värviga ning lahkus. 28. juuni 2021 postitas puudutatud isik Facebooki ähvardava sisuga postituse. 5. juulil 2021 käis puudutatud isik avaldaja trepikoja ees, määris mingi ainega naabrite aknaid ja kirjutas mh „Ime võmpa naaber“ (uksele), „X armastan sind“ (trepile). Alates
6.septembrist 2021 on puudutatud isik hakanud helistama ja kirjutama avaldaja elukaaslasele. Samuti paistab puudutatud isik ähvardavat avaldaja tuttavaid „lõuga“- saamisega. Puudutatud isik helistas 9. oktoobril 2021 kella 13 paiku avaldaja ettevõtte töötajale K.K. ning palus tal avaldajale edasi öelda, et puudutatud isik teeb avaldajast „X raipe, lõikab pimesoole välja ning topib puulehed asemele“. Puudutatud isik on saatnud kirju ka kolmandate isikute kontodelt. 10. juunil 2021 saadeti avaldajale e-posti aadressilt XXXXXXXXXX kiri pealkirjaga „atentaat“, sisuks oli teade „varsti!“. Kirja taga oli tegelikult puudutatud isik. Alates 6. septembrist 2021 saadeti avaldajale „S.S.“ nimelt Facebookis häiriva sisuga pilte ja kommentaare – nn käekiri on avaldaja hinnangul sarnane puudutatud isiku käekirjaga. Keegi teine pole avaldajale saatnud ega saada ähvardava sisuga sõnumeid. Avaldaja on Eestis igal nädalavahetusel, ülejäänud ajal viibib ta Norras.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldaja on pärast 1. aprilli 2021 ise korduvalt puudutatud isikuga ühendust võtnud. Puudutatud isik on ka pärast 1. aprilli 2021 avaldaja juures
ööbinud. Ähvardused olid lahkumineku esimestel nädalatel, need olid paljasõnalised ja neid pole täide viidud. Puudutatud isik on käinud avaldaja maja juures pärast lahku minekut kolmel korral. Puudutatud isikul puudub avaldajaga pikemat aega igasugune kontakt ja huvi kontakti loomiseks. Viimati helistas avaldaja puudutatud isikule 3. juunil 2021 ning pärast seda on puudutatud isik üritanud avaldajat kätte saada, kuid tulemusteta.
23.septembril 2021 kohtuistungil kinnitas puudutatud isik, et toimikus olevad kirjad on tema saadetud. Viimati üritas puudutatud isik avaldajaga kontakti saada paar nädalat tagasi. Puudutatud isik palus jätta täielikult arvestamata tõendid, mis on varasema kuupäevaga kui 1. mai 2021 või millel puudub kuupäev. 27. mai 2021- 31. mai 2021 vestlused ei olnud ähvardavad, avaldaja vastas neile. 28. juuni 2021 Facebooki postituse on teinud kasutaja "I.I. Postiaadressi XXXXXXXXXX puudutatud isik ei tunne. Puudutatud isik ei tea midagi Facebooki kasutajast "S.S.". 20. juuni 2021 varahommikul käis puudutatud isik aadressil XXXXXXXX, kuid ei vandaalitsenud. 5. juulil 2021 käis puudutatud isik avaldaja kodus, kirjutas kriidiga trepile oma tunnetest ja jättis lilled, kuna soovis leppida. Kortermaja akende määrimist pole võimalik kaamerapildilt tuvastada. Avaldaja ise helistas puudutatud isikule 3. juunil 2021. Puudutatud isik ei tunne K.K. ega ole talle helistanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas avalduse. Kohus keelas puudutatud isikul läheneda avaldajale isiklikult ja avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes, avalikel üritustel) lähemale kui 10 m; läheneda avaldaja elukohale X XXXXXXXX lähemale kui 50 m; suhelda avaldajaga vahetult või võtta temaga ühendust sidevahendite (s.h e- post, telefon, interneti suhtluskeskkonnad) kaudu. Lähenemiskeeld ja suhtluskeeld on seatud üheks aastaks. Menetluskulud jättis kohus puudutatud isiku kanda. Maakohus rahuldas avalduse VÕS § 1055 lg 1 alusel. Maakohus tuvastas, et Tartu Maakohtu
22.märtsi 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2098 on puudutatud isik süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 274 lg 1 järgi. Muuhulgas süüdistati puudutatud isikut selles, et ta lõi 21. märtsil 2021 kella 00.57 paiku X tahtlikult ühe korra umbes 10 cm tera pikkuse „Fiskars“ kööginoaga avaldajat vasakule kaelapiirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, vasaku rangluu piirkonda 2 lõikehaava, millest üks 0,5 cm ja teine 1 cm, mis vajasid õmblust. Lisaks kehavigastusele on avaldaja viidanud sellele, et puudutatud isik on pidevalt rikkunud (ja rikub siiani) tema eraelu puutumatust ning on kahjustanud avaldajaga seotud vara. Kohus luges tõendatuks, et puudutatud isik on avaldajat alates 1. aprillist 2021 erinevate sidevahendite kaudu ähvardanud ning üritanud avaldajaga ühendust võtta. Kohus leidis, et tõenäoliselt on ka 10. juuni 2021 meiliaadressilt XXXXXXXXXX ja S.S. nimelt saadetud kirja saatnud kas puudutatud isik või on ta organiseerinud selle saatmise. Kohtul ei ole teavet selle kohta, et avaldajat ähvardaks mitu inimest. Kogumis hinnates on puudutatud isiku sõnumid kohati ähvardavad ja ebaviisakad. Kohus ei pidanud vajalikuks puudutatud isiku sõnumeid sisuliselt analüüsida, kuna eraelu puutumatuse rikkumiseks võib pidada ka saadetud sõnumite mahtu. Kohus luges tõendatuks ka selle, et puudutatud isik käis 20. juunil 2021 avaldaja elukohas ning rikkus trepikoja värviga. Videofaililt on selgelt näha, et puudutatud isik viskas midagi prügikasti. Puudub alust arvata, et avaldaja korteriukse määris värviga mõni kolmas isik. Lisaks käis puudutatud isik 5. juunil 2021 avaldaja kortermaja trepikoja ees, määris mingi ainega naabrite aknaid ja kirjutas mh „Ime võmpa naaber“ (uksele), „X armastan sind“(maha). Avaldaja esitatud videofaililt on näha, et lisaks puudutatud isikule oli trepikoja juures kolmas isik ning mõlemad
pildistasid välisust ja naabrite aknaid. Puudutatud isik ei ole osutanud sellele, et need kirjad või värvikahjustused olid olemas juba siis, kui tema maja juures käis. Kohus leidis, et avaldaja esile toodud asjaolud on lähenemiskeelu kohaldamiseks piisavad. Puudutatud isik on tekitanud avaldajale noaga kehavigastuse ja on pikema aja vältel rikkunud tema eraelu puutumatust.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles ei nõustu maakohtu määrusega ning palub see tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik palub määruses asendada ees- ja perekonnanime tähemärkidega. Maakohtu määrus põhineb valedel asjaoludel ja osaliselt valedel või ebatäielikel faktiväidetel. Puudutatud isik ei nõustu, et pärast 31. märtsi 2021 palus avaldaja puudutatud isikul rohkem endaga mitte ühendust võtta ja teatas suhete lõpetamisest. Sellist suhete lõpetamist ei ole toimunud, samuti ei ole avaldaja soovinud, et puudutatud isik teda enam ei tülitaks. Suhtlus on olnud kahepoolne.
1.aprillil 2021 kutsus avaldaja puudutatud isiku endale kuuluvasse korterisse (XXXXXXX-X ) ja oli puudutatud isikuga lähikontaktis. Nimetatud asjaolud lükkavad ümber avaldaja väite suhte lõpetamise kohta 31. märtsil 2021, samuti väite, et avaldaja on palunud ennast rohkem mitte tülitada. Avaldaja pussitamine oli sooritatud alkoholi joobes, peale mida liitus puudutatud isik programmiga ''Kainem ja tervem Eesti''. Peale tüli leppisid avaldaja ja puudutatud isik ära. Tegu oli väga kahetsusväärne ja puudutatud isik on korduvalt ja siiralt vabandanud. Puudutatud isikule ei kuulu meiliaadress XXXXXXXXXX ega S.S. nimeline Facebooki konto. Puudutatud isik ei saa võtta vastutust teistelt isikutelt avaldajale tulnud kirjade eest. Puudutatud isiku hinnangul oleks videolt nähtud kahjustuse tekitamiseks vaja olnud võtta nähtavas koguses värvi, videos on näha kuidas puudutatud isik siseneb trepikotta ja tal ei ole midagi käes ja ta ei visanud ka midagi prügikasti. Puudutatud isik plaanis avaldajaga lepitust otsida. 5. juulil 2021 avaldaja trepikoja ees kus kirjutas asfaldi kriidiga uksele ''X armastan sind'' puudutatud isikuga kaasas olev kolmas isik kirjutas kriidiga ''Ime võmpa naaber'', aknaid ei määritud ja kaasas olid vaid asfaldi kriidid ja lilled, mis jäid uksele. Lähenemiskeeld antud olukorras ei ole vajalik, kuna avaldaja enda esitatud tõendid lükkavad ümber väited justkui peale 31. märtsi 2021 on olnud kontakti otsimine ühepoolne. Suhtlus on nüüdseks täielikult lõppenud ja avaldaja elukoht on Norras. Puudutatud isiku tegevus ei ole olnud piisav lähenemiskeelu kohaldamiseks, kuna ühenduse võtmine ei olnud pidev ja kestis lühikest aega. Suhte lõpp avaldajaga mõjus puudutatud isikule destruktiivselt.
5.Avaldaja leiab, et määruskaebuse ei vasta TsMS § 662 lg 2 p-s 1 sätestatule ja selle menetlemisest tuleb keelduda. Alternatiivselt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata. Avaldaja palub menetluskulud 384 eurot (koos käibemaksuga) jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuses pole maakohtu õigusrikkumise kohta vaidlusaluse määruse tegemisel esitatud ühtegi menetlusõiguslikult aktsepteeritavat (s.o õiguslikult relevantset) fakti- või õigusväidet. Maakohus ei ole vaidlustatava määruse tegemisel ühtegi õigusnormi rikkunud. Puudutatud isik leiab, et avalduses on ebaõigesti märgitud, et avaldaja lõpetas puudutatud isikuga suhted
31.märtsil 2021. Sellist väidet pole avalduses esitatud. Seega pole vaja hinnata ka selle väite tõele vastavust ja see ei omaks avalduse rahuldamise seisukohalt ka mingit tähtsust.
Puudutatud isik pole avaldaja soovi tema rahule jätmiseks austanud, jätkates avaldaja häirimist (kohati ka ähvardamist). Avaldaja pole puudutatud isikut oma elukohta kutsunud ega temaga lähikontaktis olnud. Avaldaja kinnitab, et peale puudutatud isiku pole avaldajat keegi muu ähvardanud (ega häirinud). Eeltoodu valguses leidis kohus menetlusõigust järgivalt ka seda, et „S.S.“ nimelt Facebookis saadetud pildid ja kommentaarid olid puudutatud isiku saadetud või tema organiseeritud. Kohtule edastatud videosalvestustest on puudutatud isiku viibimine avaldaja elukohas selgelt tuvastatav. Avaldaja on kohtule edastanud ka pildid rikutud varast. Puudutatud isiku kaebeväited on paljasõnalised ning tõendamata, enamuses ka asjakohatud. Puudutatud isik rikkus avaldaja õigusi intensiivselt, lähenemiskeelu säilitamine on vajalik.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS 657 lg 1 p 21 ja TsMS § 659).
7.Maakohus rakendas TsMS § 477 lg 1, § 544 lg 1 ning VÕS § 1055 lg 1 alusel puudutatud isiku vastu lähenemis- ja suhtluskeeldu üheks aastaks. Puudub vaidlus, et avaldaja ja puudutatud isik on endised elukaaslased. Maakohus leidis, et avaldus tuleb rahuldada, sest on tõendatud, et puudutatud isik on avaldajale tekitanud 22. märtsil 2021 kaks lõikehaava kaela piirkonda, samuti on puudutatud isik sellele järgneval perioodil erinevate sidevahendite kaudu ähvardanud ja üritanud avaldajaga ühendust võtta. Kogumis on puudutatud isiku sõnumid kohati ähvardavad ja ebaviisakad. Maakohus luges tõendatuks ka puudutatud isiku poolt avaldaja elukoha kortermaja trepikoja värviga rikkumise 20. juunil 2021 ja kirjutised trepikoja uksele ning naabrite akende määrimise 5. juulil 2021.
8.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-1221 selgitanud, et lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikutesse, kes soovivad lähenemiskeelu kohaldamist. Avaldaja saab suhtluskeelu kohaldamist nõuda olukorras, kus suhtlemine ületab igasuguse mõistlikkuse piiri ning ei ole tegemist olukorraga, mida avaldaja peaks VÕS § 1055 lg 2 kohaselt mõistliku arusaama järgi inimeste vahelises kooselus taluma. Sellisel juhul saab avaldaja nõuda õigusvastase kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist VÕS § 1055 lg 1 alusel.
9.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga määruskaebuses, et maakohtul polnud tõsikindlaid andmeid selle kohta, et meiliaadressilt XXXXXXXXXX ja Facebooki kasutajalt S.S. saadetud kirjad olid saadetud avaldajale puudutatud isiku poolt või tema korraldamisel. Asjakohased põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Ülejäänud osas on maakohus põhjendatult tuvastanud, et avaldaja esitatud asjaolud on lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks piisavad. Ringkonnakohus selgitab, et asja lahendamisel ei ole vajalik tuvastada, millisel kuupäeval pooled täpselt lahku läksid. Ebaõige on määruskaebuses toodud väide, nagu oleks maakohus tuginenud üksnes tõendamata faktiväidetele. Maakohus on 20. juuni 2021 ja 5. juuli 2021 võlgniku elukohas toimunud rikkumiste hindamisel hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt kõiki tõendeid kogumis ja jõudnud põhjendatud järeldusele, et avaldaja väited selles, et just puudutatud isik koos temaga kaasas olnud isikuga rikkusid avaldaja elukohaks olnud kortermaja trepikoda ja välisust. Puudutatud isik ei eita oma kohalolekut ja kohtule on esitatud ka asjakohased valvekaamera salvestused ning fotod. Puudutatud isik ei ole maakohtu istungil vastu vaielnud, et ta on teinud avaldajale enda nimel postitusi (mis on esitatud asjas tõenditena), mida ringkonnakohus hindab nii mahult kui
ka sisult isikute vahelises suhtluses mõistlikkuse piiri ületavaks. Avaldaja ei ole kohustatud seda inimeste vahelises kooselus taluma ka siis, kui tegemist on endiste elukaaslastega. Avaldaja on puudutatud isikule avaldanud, et ta soovib, et teda rahule jäetakse (näiteks lk 103, 104, 118-119) ja et ta on pöördunud oma õiguste kaitseks politsei poole, majale on paigaldatud valvekaamera. Puudutatud isik on ka pärast seda avaldajale sõnumite saatmist ja oma tegevust avaldaja turvalisuse rikkumisel jätkanud. Ringkonnakohus leiab, et seega on täidetud VÕS § 1055 lg 1 eeldused lähenemis- ja suhtluskeelu kohaldamiseks. Lähenemiskeeldu võib kohaldada ka juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et isiku vastu võidakse toime panna õigusvastane tegu. Arvestades, et puudutatud isik on avaldajat noaga vigastanud ning avaldaja elukohaks olevat kortermaja kahjustanud (akende määrimine, seinale/uksele kirjutamine), on usutav, et puudutatud isiku tegevus kogumis häiris avaldajat ja ta ei pea selle jätkumist taluma.
10.Ringkonnakohus selgitab, et lähenemis- ja suhtluskeeld on seatud üheks aastaks alates maakohtu määruse kättetoimetamisest puudutatud isikule. Lähenemiskeelu kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest kohustatud isikule (TsMS § 547). Seega hakkas ühe aastane tähtaeg kulgema puudutatud isiku poolt maakohtu määruse kättesaamisest 19. novembril 2021 ja kehtib kuni 19. novembrini 2022. Määruskaebusest ei selgu, kuidas lähenemiskeeld kahjustab puudutatud isiku huve ja piirab teda ebamõistlikult. Puudtatud isik on ise kinnitanud, et tal puudub soov ja vajadus avaldajale lähendada ja temaga suhelda. Avaldaja elab suurema osa ajast Norras ja viibib Eestis vaid nädalavahetustel. Puudutatud isik elab ja õpib X. Seega ei piira lähenemiskeeld puudutatud isiku liikumisvabadust ebamõistlikult ja juhuslikult avaldaja lähedusse sattumine arvestades tuvastatud asjaolusid on vähetõenäoline. 11.TsMS § 479 lg 1 kohaselt avaldatakse ringkonnakohtu hagita menetlust lõpetavad jõustunud määrused arvutivõrgus, arvestades TsMS §-s 462 sätestatut. TsMS § 462 lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse ja asendab jõustunud ringkonnakohtu määruses menetlusosaliste nimed ja isikuandmed tähemärkidega.
12.Kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Avaldaja on palunud menetluskuluna puudutatud isikult välja mõista 384 eurot. Avaldaja kulu koosneb õigusabikulust kahe tunni ulatuses, tunnihinnaga 192 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades on esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei võta määruskaebusega tutvumine aega rohkem kui 10 minutit. Arvestades asja olemust, määruskaebuse pikkust ja sisu, peab ringkonnakohus määruskaebusega tutvumise ja vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 1, 5 h. Ringkonnakohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskuluna 288 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt avaldaja taotlusele määrab kohus, et puudutatud isikul tuleb tasuda avaldaja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.