2-21-16711/6 - Muud - Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Avalduse kohaselt pidi vastavalt kostjaga sõlmitud veolepingule hageja tagasitee esimene lennureis 26.02.2020- 27.02.2020 BOG-BRU (Bogota-Brüssel) koosnema kahest omavahel ühendatud kostja lendudest UX194 BOG-MAD (edaspidi lend) ja UX1173 MAD-BRU (edaspidi jätkulend). Jätkulennuga pidi hageja saabuma Brüsselisse 27.02.2020 kell 17:35, mis oli hageja tagasitee esimese lennureisi BOGBRU lõppsihtkoht EL-i määruse 261/2004 mõistes. Kuid lennu pikaajalise hilinemise tõttu (kuus tundi ja 23 minutit väljumisel ning viis tundi ja 21 minutit saabumisel) jäi hageja jätkulennust maha. Sel põhjusel tagas kostja hagejale kaks lennufirma Lufthansa asenduslendu LH1801 MAD-MUC 28.02.2020 ja LH2290 MUC-BRU 28.02.2020 kavandatud saabumisajaga Brüsselisse 17:15 kohaliku aja järgi. Lennuga LH2290 saabus hageja oma tagasitee esimese lennureisi lõppsihtkohta 28.02.2020 kell 17:15, s.o ligikaudu 24 tundi hiljem võrreldes jätkulennu plaanijärgse saabumisajaga. Lennujaamas väljastas kostja kirjaliku kinnituse, mille järgi lend hilines ootamatu lennuohutuse vajakajäägi tõttu. Millise vajakajäägiga oli tegemist, kostja ei täpsustanud. 09.03.2020 ehk rohkem kui pooltest aastat tagas esitas hageja kostjale oma lennuhüvitise nõude, milles nõudis hüvitist summas 600 eurot. Esitatud nõudele pole kostja siiani vastanud ega lennuhüvitist tasunud. 28.04.2020 sõlmis hageja teenuse osutamise lepingu kohaliku ettevõttega xxx (reg. kood xxx), kes abistab lennureisijaid lennuhüvitiste saamisel. Hageja leiab, et kooskõlas EL-i Kohtu otsustega liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 ning C-11/11, on tal EL-i määruse 261/2004 artikli 7 järgi õigus lennuhüvitisele summas 600 eurot, kuna jõudis Brüsselisse kostja tagatud asenduslennuga hilinemisega rohkem kui neli tundi ning, kuna hageja tagasitee esimese lennureisi vahemaa on suurringmõõtmise meetodi järgi 8806 km. Kuna kostja ei ole hagejale rohkem kui pooleteist aasta jooksul lennuhüvitist kohtuväliselt tasunud, pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtu poole.

Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 600 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 alusel 78,14 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu postiaadressile CTRA. ARENAL - LLUCMAJOR KM, 21.5, 07620 LLUCMAJOR – Baleares, Hispaania 01.12.2021. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, artikkel 16 kohaselt menetluse kulud kannab kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, artikkel 19 kohaselt kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuivõrd Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, artikkel 16 kohaselt menetluse kulud kannab kaotaja pool, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 600 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja tõendid (Lisakokkulepe xxx põhiteenus e-kohtumenetlus), millest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabiteenust vastavalt kokkulepitud hinnakirjale. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib õigusabi saamiseks sõlmida lepinguid erinevate teenustasudega, mis ei tähenda, et kohus nimetatud ulatuses kulud vastaspoolelt välja peab mõistma. Kohus mõistab õigusabikulud välja lähtuvalt TsMS § 175 lg 1 põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas hagis esitatud vaidluse lahendamiseks on välja töötatud blankett, mis lihtsustab oluliselt nõude koostamist ja kohtule esitamist. Lähtudes nõude suurusest (718,14 eurot) ning asjaolust, et kostja hagile vastuväiteid ei esitanud ja seega ei olnud hagejal peale hagiavalduse koostamist vajadust muid menetlusdokumente või vastuväiteid koostada ega kohtule esitada, siis kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud summas 600 eurot põhjendatud. Kohtu hinnangul kulus käesolevas asjas materjalidega tutvumisele ja nõudevormi täitmisele kokku mitte rohkem kui 2 tundi. Hagejat esindanud lepinguline esindaja M M