Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-125106 viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa (8) protsenti aastas.

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ (esialgne võlausaldaja) 07. augustil 2019 krediidikonto lepingu nr.KK3444370, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 700 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 222,73 eurot. Seega on põhiosavõlgnevus summas 477,27 eurot (700-222,73). 17. oktoobril 2019 sõlmis P OÜ ja kostja laenulepingu nr. SR3468469, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 53,26 eurot. Seega on põhiosavõlgnevus summas 446,74 eurot (500-53,26). Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 924,01 eurot (477,27+446,74).

2(6)

2-21-125106 Lepingus nr KK3444370 leppisid pooled intressimääraks 40,02% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 3. osamaksest 20.06.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 20.08.2020 summas 48,03 eurot (16,45+15,67+15,91). Kostja intressi tasunud ei ole. Laenulepingus nr SR3468469 leppisid pooled intressimääraks 44,92% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel (Lisa 1 lk 3). Kostjal on intressi võlgnevus alates 8. osamaksest 13.06.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 10. osamakseni 12.08.2020 summas 49,16 eurot (16,72+16,39+16,05). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 97,19 eurot (48,03+19,16). Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ lepingu nr KK3444370 üles 04. septembril 2020 ja lepingu nr SR3468469 ütles üles 28. augustil 2020. P OÜ loovutas 08. septembril 2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingu nr KK3444370 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 477,27 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 04.09.2020 kuni hagi esitamiseni 03.12.2021 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,02% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 238,45 eurot. Lepingu nr SR3468469 alusel nõuab hageja põhivõla summalt 446,74 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 28. augustist 2020 kuni hagi esitamiseni 03. detsembril 2021 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 44,92% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 254,37 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 492,82 eurot (238,45+254,37). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 04. detsembrist 2021 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Sissenõudmisega seotud kulud on summas kokku 50 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 924,01 eurot, intress 97,19 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 492,82 eurot ning viivis alates 04. detsembrist 2021 kuni põhinõude summas 924,01 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud

2-21-125106 Kohus leiab, et hageja nõuded põhivõlgnevuse, intressi ja sissenõudmiskulude väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 1 ning VÕS § 94 alusel. Esialgne võlausaldaja on sõlminud kostjaga lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on 10. mai 2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Riigikohus on leidnud, et ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Samuti on Riigikohus leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (3-2-1-118-16, p-d 17, 18; 3-2-1-6605, p 24; 3-2-1-25-16, p-d 12, 13). Lepingute tüüptingimustes sätestatud viivisemäärad 40,02% ja 44.92% aastas ületavad 3-kordselt seadusjärgse viivisemäära. Vaatamata asjaolule, et kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud õigeaegselt, on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega. Kõrge viivisemäär ei täida ka eesmärki motiveerida võlgnikku kohustust täitma. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär on seadusandja seisukohalt olnud piisav saavutamaks viivise eesmärki. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-21-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus tuvastas, et lepingutes kokku lepitud viivisemäärad 40,02% ja 44,92% aastas on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viiviste arvestamise ajal olnud 8% aastas. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist.

4(6)

2-21-125106 Kuna 40,02% ja 44,92% suuruse viivise määrad aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustavad ning seetõttu tühised, tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt on perioodil 04. september 2020 kuni 03. detsember 2021 ja perioodil 28. august 2020 kuni 03. detsember 2021 8% aastas. Seega tuleb kostjalt välja mõista lepingu nr KK3444370 alusel viivised perioodi eest 04. september 2020 kuni 03. detsember 2021 tasumata põhinõude summast 477,27 eurot summas 47,67 eurot ning lepingu nr SR3468469 alusel viivised perioodi eest 28. august 2020 kuni 03. detsember 2021 tasumata põhinõude summast 446,74 eurot summas 45,30 eurot, kokku 92,97 eurot. Hageja palub välja mõista täiendava viivise alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, s.o alates 04. detsembrist 2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 04. detsembrist 2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 924,01 euro, intressi 97,19 euro, seisuga 03. detsember 2021 sissenõutavaks muutunud viivise 92,97 euro osas ja sissenõudmiskulude 50 euro osas, kokku 1164,17 eurot ja viiviste alates 04. detsembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras osas. Viivise 399,85 euro nõude osas (492,82-92,97) jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (hagihind 1637,94/1238,09, s.o 76% ulatuses), tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 24% ulatuses hageja ja 76% ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 225 eurot ja õigusabikulude summas 480 eurot (ilma käibemaksuta), väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 225 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabi kulu 480 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 240 eurot õigusabi kulude katteks (2t*120). Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil.

5(6)

2-21-125106 Kohtu hinnangul moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 465 eurot (225+240). Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 76% hageja menetluskuludelt s.o summalt 465 eurot, ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 353,40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2022 kohtuotsusega.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.