Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-109186
Tsiviilasi
Viru-Nigula vald, X linn, XXXXXXXX korteriühistu avaldus Viktor Voult võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. novembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viru-Nigula vald, määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Viru-Nigula vald, X linn, XXXXXXXX korteriühistu (rk: XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Epp Landberg Vastustaja (puudutatud isik): Viktor Vou (ik: XXXXXXXXXXX)
X
linn,
XXXXXXXX
korteriühistu
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 17. novembri 2021 määrus osas, milles maakohus luges aegunuks ja jättis rahuldamata avaldaja nõude perioodil 30. juuni 2014 kuni 30. november 2017 esitatud arvete osas ning viivisenõude summas 27,10 eurot. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldus täies ulatuses ning mõista Viktor Voult välja Viru-Nigula vald, X linn, XXXXXXXX korteriühistu kasuks majandamiskulude põhivõlg perioodil 30. juuni 2014 kuni 30. juuni 2021 kokku 4368,99 eurot ja perioodi 17. juuni 2014 kuni 31. jaanuar 2015 viivis 27,10 eurot.
Lugeda maakohtu määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
„1. Avaldus rahuldada. Välja mõista Viktor Voult Viru-Nigula vald, X linn, XXXXXXXX korteriühistu kasuks perioodi 30. juuni 2014 kuni 30. juuni 2021 majandamiskulude võlg 4368,99 eurot ja perioodi 17. juuni 2014 kuni 31. jaanuar 2015 viivis 27,10 eurot.
2.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks osaliselt. Välja mõista Viktor Voult avaldaja Viru-Nigula vald, X linn, XXXXXXXX korteriühistu kasuks menetluskuluna 602 eurot, s.h. 50 eurot riigilõivu katteks ja 552 eurot õigusabikulude katteks.
3.Välja mõista Viktor Voult Viru-Nigula vald, X linn, XXXXXXXX korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (602 eurolt) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Tagastada Viru-Nigula vald, X linn, XXXXXXXX korteriühistule enammakstud riigilõivuna 77,48 eurot avaldaja arveldusarvele nr. EE592200001120293550. Tagastamine vormistada läbi nõuete arvestamise programmi (NAP).
5.Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.“
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Viktor Vou kanda. Rahuldada avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja mõista Viktor Voult välja menetluskulud Viru-Nigula vald, X linn, XXXXXXXX korteriühistu kasuks summas 230 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt (230 eurot) tuleb Viktor Voul alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
5.Võtta asja materjalide juurde Sotsiaalkindlustusameti ning Maksu- ja Tolliameti vastused ringkonnakohtu järelepärimistele.
6.Toimetada kohtulahendi resolutsioon Viktor Voule kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru-Nigula vald, X linn, XXXXXXXX korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) esitas 31.03.2021 Viktor Vou (puudutatud isik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus
20.04.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude puudutatud isiku vastu 4249,42 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtule esitatud avalduses palus avaldaja mõista puudutatud isikult välja majandamiskulude põhivõlg perioodil 30.06.2014–30.06.2021. a 4421,91 eurot [maakohtu arvutuste kohaselt on õige summa 4368,99 eurot] ja perioodi 17.06.2014–31.01.2015 viivis 27,10 eurot. Avalduse kohaselt suri X XXXXXXXX-X korteriomandi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX) omanik Helbe Truu 08.12.2014. Avaldaja nõuab korteriomandi majandamiskulude võlga H. Truu pärijalt (pojalt) V. Voult.
2.Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 10.08.2021. Puudutatud isik tähtaegselt ehk hiljemalt 23.09.2021 avaldusele kirjalikku vastust ei esitanud ja 10.11.2021 kohtuistungile ei ilmunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 17. novembri 2021 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis V. Voult välja korteriühistu kasuks perioodi 31. detsember 2017 kuni 30. juuni 2021 majandamiskulude võla 2262,11 eurot. Maakohus luges aegunuks ja jättis rahuldamata avaldaja nõude perioodil 30. juuni 2014 kuni 30. november 2017 (kaasa arvatud) esitatud arvete osas. Samuti jättis maakohus rahuldamata avaldaja viivisenõude summas 27,10 eurot. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 602 eurot, sh 50 eurot riigilõiv ja 552 eurot õigusabikulu, ning viivise menetluskuludelt (602 eurolt) alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et puudutatud isik on X XXXXXXXX-X korteriomandi omaniku H. Truu pärija. Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on alates 08.12.2014 korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Avalduse kohaselt võlgneb puudutatud isik perioodil 30.06.2014–30.06.2021 esitatud majandamiskulude arvete eest avaldajale 4368,99 eurot. Nõude suuruse tõendamiseks on esitatud puudutatud isikule väljastatud arved. Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid nõudele esitanud. Puudutatud isikul ei ole õigust makseid mitte maksta. Eeltoodule vaatamata leidis kohus, et nõue on põhjendatud osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-te 5 ja 7 kohaselt nõuab hagita asjades avalik huvi, et selgitataks välja objektiivne tõde, ning kohtul lasub vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Uurimispõhimõte kohaldub ka sisulisema loomuga vaidlustele, milleks on TsMS § 613 järgi majandamiskulude nõuded. See tähendab, et tuleb arutada ka aegumisega seonduvat, andes menetlusosalistele võimaluse sellele reageerida. Hagita menetluse üldise spetsiifika järgi ei oma materiaalõiguslik aegumistähtaeg küll reeglina tähendust, kuivõrd need on kaetud eriregulatsiooniga, siiski märgib õiguskirjandus (TsÜS komm vlj, lk 455) eraldi korteriomandi asjades esitatavaid nõudeid. Seega tuleb neis asjades siiski leida, et materiaalõiguslik aegumistähtaeg omab tähendust. Kuivõrd kohus peab hagita menetluses tagama, et avaldus vastaks seadusele, tuleb aegumist kohaldada sõltumata sellest, kas avaldaja on sellega nõus ja kas puudutatud isik sellele tugineb. Majandamiskulude puhul on tegemist tehingulise suhtega ja kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 ehk korduvate kohustuste nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest,
milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt luges kohus aegunuks nõuded, mille puhul kolm aastat oli täis saanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks (31.03.2021), st arved alates 30.06.2014 kuni 30.11.2017. 31.12.2017 arve nr 754A muutus sissenõutavaks 15.01.2018, seega alates 31.12.2017 arvest nr 754A on avaldaja nõue põhjendatud ja tõendatud ning puudutatud isikult, kes korteri omanikuna ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust korterelamu majandamiskulude kandmisel, tuleb avaldaja kasuks välja mõista perioodi 31.12.2017–30.06.2021 majandamiskulude võlg 2262,11 eurot. Kuna viivisenõue puudutab perioodi, mille osas kohus nõuet ei rahulda, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue 27,10 eurot, kuna kõrvalnõuded aeguvad koos põhinõudega (TsÜS § 144).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. novembri 2021 määruse tühistamist osas, millega kohus jättis avaldaja nõude rahuldamata, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega mõista V. Voult välja avaldaja kasuks perioodi 30. juuni 2014 kuni 30. november 2017 majandamiskulude võlg 2106,88 eurot ja viivis 27,10 eurot. Samuti mõista V. Voult korteriühistu kasuks välja menetluskulud ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, s.o TsÜS § 143, kohaldades ilma kohustatud isiku taotluseta aegumist, ja sellest johtuvalt ka TsÜS § 154. Samuti on kohus rikkunud menetlusõigust (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7), asudes seisukohale, et tegemist on avaliku huviga ning uurimispõhimõttest lähtudes saab kohus ise aegumist kohaldada. Kohus peab kontrollima, kas avaldus vastab seadusele ja kas nõue on tõendatud. Kohus ei ole toonud välja, millisele seadusele avaldus ei vasta, samuti ei saa avaldajale ette heita, et ta ei ole nõuet tõendanud, kuna kohus on avalduse osaliselt rahuldanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Maakohtu 17.11.2021 määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus luges aegunuks ja jättis rahuldamata avaldaja nõude perioodil 30.06.2014 kuni 30.11.2017 esitatud arvete osas ning viivisenõude summas 27,10 eurot. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab avalduse täies ulatuses ning mõistab puudutatud isikult välja korteriühistu kasuks majandamiskulude põhivõla perioodil 30.06.2014 kuni 30.06.2021 kokku 4368,99 eurot ja perioodi 17.06.2014 kuni 31.01.2015 viivise 27,10 eurot.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme, kuid ringkonnakohus saab rikkumised ise kõrvaldada ning teha asjas TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse.
6.1.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et maakohus on toimetanud puudutatud isikule menetlusdokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel, põhjendusel, et maksekäsu kiirmenetluses tuvastatult puudub isikul Eestis elukoht, ka politsei on teatanud, et andmed isiku elukoha kohta puuduvad, neid pole ka riigi erinevates registrites. TsMS § 306 lg 4 sätestab, et kohtul on õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt, krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt andmeid menetlusosalise või juriidilisest isikust menetlusosalise seadusliku esindaja või tunnistaja elukoha kohta ja muid kontaktandmeid.
Seega on lisaks avaldajale ka kohtul kohustus teha võlgniku andmete hankimiseks mõistlikke pingutusi ning isikute ring, kellelt kohus võib menetlusosalise elukoha ja kontaktandmete kohta andmeid küsida, on äärmiselt lai. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud tegemata võimalikud mõistlikud järelepärimised puudutatud isiku kontaktandmete saamiseks. Ringkonnakohus tegi maakohtu rikkumise kõrvaldamiseks järelepärimised Sotsiaalkindlustusametile ning Maksu- ja Tolliametile ning võtab saadud vastused asja juurde. Kuivõrd ka ringkonnakohtul ei õnnestunud täiendavate järelepärimiste tulemusena puudutatud isiku kontaktandmeid saada, on kinnitust leidnud, et täidetud on eeldused toimetada puudutatud isikule menetlusdokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
6.2.Maakohus on õigesti viidanud, et hagita menetluses kehtib TsMS § 5 lg-st 3 ning § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevalt uurimisprintsiip, millest tulenevalt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, ning kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega hinnanguga asjaoludele. Ringkonnakohus nõustub avaldaja seisukohaga, et maakohus on seejuures jätnud vajaliku tähelepanuta TsÜS § 143, mille kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. See tähendab, et kohus ei või kohaldada aegumist omal algatusel (seda on korduvalt selgitanud ka Riigikohus, nt RKTKo 18.03.2015, 3-2-1-180-14, p 12). Viidatud põhimõte kohaldub ka hagita menetluses (TsÜS komm vlj, P. Varul jt, 2010, § 143 komm 3.3.2.2.2.1, lk 455–456). Kohustatud isik (s.o puudutatud isik) aegumise kohaldamist taotlenud ei ole. Maakohus on vastuolus TsÜS §-s 143 sätestatuga kohaldanud aegumist omal algatusel, avalduse ja selle lisade põhjal. Eeltoodud rikkumisest tulenevalt on maakohus põhjendamatult jätnud avalduse osaliselt rahuldamata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et nõude aegumine ei lõpeta õigustatud isiku nõudeõigust, vaid üksnes annab kohustatud isikule õiguse keelduda kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 teine lause). Seega aegunud nõude väljamõistmiseks avalduse esitamine ei tähenda, et selline avaldus ei vastaks seadusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ning mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude põhivõlg kokku 4368,99 eurot ja viivis 27,10 eurot (kuivõrd põhinõue kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue). Avaldaja on määruskaebuses nõustunud maakohtu arvestusega, et põhivõlg moodustab 4368,99 eurot.
7.Kuna ringkonnakohus rahuldas avaldaja määruskaebuse, jäävad määruskaebemenetluse menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 alusel kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse määruskaebemenetluses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulusid 680 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusteenus 630 eurot (sh kohtumäärusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine 3,5 tundi) tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 175 lg 1 järgi hüvitatakse lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud, kuna see ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Arvestades, et määruskaebemenetlus ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas (määruskaebus käsitles vaid aegumise kohaldamise võimalikkust, sama küsimust arutati ka maakohtu menetluses), leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on avaldaja lepingulise esindaja toimingud 1 tunni ulatuses, s.o 180 eurot (150 eurot + käibemaks; avaldaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane).
Põhjendatud menetluskulu määruskaebemenetluses on ka avaldaja tasutud riigilõiv 50 eurot. Seega tuleb puudutatud isikul hüvitada avaldajale ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud kokku 230 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult avaldaja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.