Jätta rahuldamata V.O. hagi K.M. vastu kohustada kinnistusraamatus reg.osa nr.xxxxxxxxxxx omanikukande omanikuna sissekandmiseks.
kostjat andma nõusolek kustutamiseks ja hageja
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja V.O. kanda. Kostja ei ole esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude ninmekirja ega soovinud hagejalt menetluskulude väljamõistmiset. Seega kohus menetluskulusid kindlaks ei määra ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa ka enam esitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu Lk 1 / 11
2-20-12487 möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt 04.09.2018.a tõestas Pärnu notar Anu Raid kinnistu kinkelepingu, mille kohaselt V.O. (hageja) kinkis K.M. ́ile (kostja) kinnistu aadressiga Xxxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxxxxxxx. Kostja on jätkuvalt nimetatud kinnistu omanik. Enne kinkelepingu sõlmimist tegi 2016 aastal hageja testamendi, mille kohaselt määras eelnimetatud kinnistu annakutena hagejale ja kostjale. Kinkelepingut sõlmides oli hageja arvamusel, et see ei muuda korralduse tagajärge, mille hageja oli surma puhuks teinud. Teisisõnu arvas hageja, et ka peale kinkelepingu sõlmimist on J.O.l õigus 4/10 kinnistust peale hageja surma. Kinkelepingut avaldas soovi sõlmida kostja. Samuti sai kinkelepingu ärakirja üksnes kostja. Kostja jättis hagejale mulje, et kinkelepingu sõlmimine faktiliselt ei muuda olukorda hageja jaoks ning tegu on puhtalt formaalsusega. 2019 a, kui tekkisid tülid kostja ja J.O. vahel, tekkis hagejal kahtlus, et kinkelepingu sõlmimine on vastuolus hageja tegeliku tahtega. Nimelt avaldas K.M. J.O.le, et tal ei ole mitte mingit õigust osale kinnistust ning ka peale hageja surma, ei kavatse kostja austada hageja viimset tahet. Hageja päris aru ka kostjat, kuid viimane selgitas, et ka tema ise ei tea täpselt mis seal kinkelepingus kirjas on. Seepeale pöördus hageja notari poole kinkelepingu ärakirja saamiseks. 28.09.2019 a väljastaski notar ärakirja . Tutvudes koos pojapoja J.ega kinkelepinguga sai hagejale selgeks, et korraldusel, mille ta 2016 a tegi surma puhuks, ei ole enam sellist õiguslikku tagajärge nagu hageja soovis. 27.12.2019 a pöördus hageja isiklikult kirjalikult notar Anu Raidi poole avaldusega teha lisamärge kinkelepingusse, et J.O. saaks K.M.ilt rahalist kompensatsiooni. Avaldusest selgelt nähtub, et hageja ei saanud aru kinkelepingu õiguslikest tagajärgedest. Hagejal oli veendumus, et kinkelepingu sõlmimisega ei muutu tema lapselapse jaoks mitte midagi ehk peale hageja surma, on K.M. kohustatud kui kingisaaja siiski üle andma 4/10 kinnistust või maksma osa kaotuse eest kompensatsiooni. Kuivõrd kostja ei olnud nõus vabatahtlikult minema notarisse, siis ei jäänud hagejal muud üle, kui teha kinkelepingust taganemise avaldus kostjale. 17.02.2020.a tõestas notar Kaia Krüger kinkelepingust taganemise avalduse. Ainuüksi asjaolu, et hageja allkirjastas kinkelepingu, ei väljenda tema tegelikku tahet. Hageja allkirjastas kinkelepingu notaribüroos olulise eksimuse mõjul, mis seisnes temale olulistest asjaoludest teatamata jätmises kostja poolt. Kostja K.M. teadis kinkelepingu tagajärgedest ning oleks pidanud seda hagejale kui eakale inimesele selgitama. Isegi kui hageja pidi aru saama, mida tähendab kinkimine, ei saa eeldada, et õigusalase hariduseta isik peab aru saama annaku nõudeõiguse kaotamisest. Hageja algne soov on lähtunud sellest, et J.O.le, kui hageja lapse lapsele, tuleb kompenseerida tema isa poolsed panused kinnistule. Panuste hüvitamine võib väljenduda nii annaku määramises pärijale kui ka rahalises hüvitises. Kostja jättis teadlikult hagejale mulje, et isegi siis, kui ta saab kinnistu omanikuks, saab J.O. enda õiglase osa vastavalt hageja tahtele. Hageja hinnangul on kostja tahtlikult varjanud enda tegelikke motiive hageja eest ning pole mitte kunagi soovinud J.O.le maksta rahalist kompensatsiooni või muul viisil austada hageja korraldust tema surma puhuks. Hageja kahtlused, et ta oli kinkelepingut sõlmides eksimuses, said kinnistust augusti lõpus 2019 a, kui sai notariaalse ärakirja kinkelepingust. Kinkelepingust taganemise avalduse, mida saab käsitleda ka kui tühistamise avaldust, tegi hageja 27.veebruaril 2020. Enne seda proovis hageja ka kostjaga rääkida ja jõuda asjades selgusele. J.O. on hageja pojapoeg. Asjaolu, et kostja on korduvalt J.O.le öelnud, et ei kavatse täita hageja viimset tahet, näitab, et kostja on jämedalt tänamatu hagejale lähedase inimese vastu. Kostja on väitnud, et hageja oli teadlik kinkelepingu sõlmimise tagajärgedest, kuid ilmselgelt kostja seda tegelikkuses ei olud. Lk 2 / 11
2-20-12487 Nimetut tõendab V.O. 27.12.2020 a avaldus notarile, milles ta palub lisada J.O. lepinguosaliseks. Seega on kostja jämedalt tänamatu ka hageja enda suhtes kuivõrd on üles näidanud tänamatust hageja viimse tahte osas. TsÜS § 68 lg-st 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuivõrd hageja on kehtivalt tühistanud kinkelepingu, kostja ei ole seda vaidlustanud, saab hageja kostjalt nõuda kande kustutamist ning enda kinnistusraamatusse kandmist. Hageja palub Rahuldada V.O. hagi K.M. vastu kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks. Tuvastada K.M. kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxxxxx kantud kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx omanikukande, mille kohaselt on K.M. kinnistu omanik, kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, mille kohaselt saab kinnistu nr xxxxxxxxxxx omanikuks V.O.. Asendada K.M. tahteavaldus kohtuotsusega. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited hagile
2.Kostja kirjalikus vastuses leidis Hageja on nimetanud hagiavalduses hagi alusena asjaolusid ja sündmusi, mida hageja presenteerib kui kostja poolset kingi saaja tänamatust (hageja suhtes) ja hageja eksimusi, mis 04.09.2018 viisid teda tema tahte vastaselt kostjaga Xxxxxxxxxxxs, Rahu tn 8 asuva kinnistu (edaspidi nimetatud ka kinnistu) Pärnu notar Anu Raid’ tõestamisel kinkelepingu (edaspidi nimetatud ka kinkeleping) sõlmimiseni ja 17.02.2020 notari tõestusel eelnimetatud kinkelepingust taganemise avalduse tegemiseni (edaspidi nimetatud ka taganemisavaldus). Hagiavaldusele lisatud taganemisavaldusest nähtuvalt on hageja põhjendanud kinkelepingust taganemist sellega, et ta olevat olnud TsÜS § 90 lg 1 tähenduses kinkijana eksimuses, kuna oli 18.06.2016 tehtud testamendiga (edaspidi nimetatud ka testament) määranud kinnistu annakutena J.O.le ja K.M.’ ile, mis tõttu oli arvamusel, et kinkelepingu sõlmimine ei muuda varasemat testamentaarset korraldust, mille ta tegi oma surma puhuks, arvates et pojapoeg J.O.le jääb endiselt peale tema surma 4/10 suurune mõtteline osa kinnistust. Hagiavalduses esitatud haginõue tugineb hagi aluse mõttes kokkuvõtlikult kolmele väitele sellest, et: 1) kostja olevat varjanud hageja ees kinkelepingust hagejale tuleneda võivaid õiguslikke tagajärgi, mis tõttu hageja ei saanud aru, et kinkelepingu sõlmimisega teeb ta kohese varakäsutuse kinnistu omandi tervikuna üleandmiseks kostjale, mis tulenevalt kaotavad õigustähenduse tema 18.06.2016 testamendis tehtud viimsed korraldused jätta 4/10 mõttelist osa kinnistust annakuna pojapoeg J.O.’ le ja 6/10 mõttelist osa kinnistust annakuna kostjale; 2) kostja on olnud hageja suhtes tänamatu, mis väljenduvat hageja arvates selles, et kostja varjas pärast kinkelepingu sõlmimist halba kavatsust mitte täita hageja 18.06.2016 testamendiga määratud viimset tahet anda pojapoeg J.O.’ le üle 4/10 mõttelist osa kinnistust annakuna; 3) hageja sai teada enese eksimusest, s. o kinkelepingu õiguslikest tagajärgedest augustis 2019, kui sai kätte notariaalse ärakirja kinkelepingust. Võttes arvesse, et isegi kui eeldada hagiavalduses esitatud faktiväidete õigsust (millises kontekstis kostja kategooriliselt eitab: hageja eksitamist kinkelepingu sõlmimise õiguslikes tagajärgedes ja mis tahes mõttes tänamatut käitumist hageja suhtes), siis ei ole asjas esitatud asjaoludel hageja õiguste rikkumine õiguslikult mitte kellegi poolt võimalik, kuna: 1) hageja tegelik tahe teha kinkelepingu alusel kohene varakäsutuse kinnistu omandi tervikuna üleandmiseks kostjale on tõendatud Pärnu notar Anu Raid’ seaduses ettenähtud ametitoiminguga – tõestamisega; 2) hageja tegelikku tahet teha kinkelepingu alusel kinnistu osas varakäsutus kostja kasuks (aga ka hageja enese ja poeg M. kasuks neile isikliku kasutusõiguse seadmise näol), tõendab otseselt kinkelepingu punktis 4.1. avaldatu – hageja (kinkija) ja kostja (kingisaaja) on leppinud kokku kinnistu kogu omandi üleandmises kostjale; 3) kostjale ei ole võimalik õiguslikult teha etteheiteid väidetavalt hageja suhtes ilmutatud Lk 3 / 11
2-20-12487 tänamatuses, et kostja ei ole täitnud hageja 18.06.2016 testamendis tehtud surmajärgselt kehtima hakkavat korraldust anda/loovutada kinnistust 4/10 mõttelist osa annakuna pojapoeg J.O.’ le või hageja poolt 27.12.2019 notar Anu Raid’ ile avaldatud kirjalikku soovi kostja poolt J.O.’ le rahalise kompensatsiooni maksmiseks (millist soovitavat kohustust taotles hageja lülitada tagantjärgi kinke-lepingusse), sest nende etteheidete sisuks on toimingud, mida kostja ei saa teostada hageja viimse tahte tähenduses pärast kinkelepingu sõlmimist, kuna hageja maine teekond jätkub. Lähtudes eeltoodust palub esmaselt kostja jätta kohtumäärusega TsMS § 423 lg 2 alusel V.O. hagi läbi vaatamata kui perspektiivitu. Ülal märgitust tulenevalt vaidleb kostja hagile täies ulatuses vastu ning ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja leiab, et hagi tuleb sisulisel lahendamisel jätta rahuldamata põhjustel, et hagiavalduses ei ole esitatud tõendatavaid asjaolusid, mis konkreetselt viitaksid seaduses sätestatud kinkelepingu tühistamise ja/või kinkelepingust taganemise õiguslike aluste esinemisele, samuti ei ole hageja teinud kostjale TsÜS §-s 98 lg 1 ettenähtud tühistamisavaldust ega esitanud hagi kinkelepingu tühistamiseks. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja esitab hagi osas järgmised vastuväited ja menetluslikud taotlused juhuks, kui kohus asub haginõudeid lahendama kohtuotsusega. Kostja rõhutab, et tema ei ole üheski tähenduses hagejat eksitanud (viinud eksimusse või jätnud eksimusse) kinkelepingu sõlmimise õiguslike tagajärgede osas ja ei ole kunagi ilmutanud hageja vastu üheski mõttes tänamatust. Kostja ja hageja on elanud igapäevaselt koos ning kostja on aidanud ja aitab kõrges eas hagejal tulla toime kõigega, mille osas hageja vajab füüsilist, sotsiaalset, materiaalset või rahalist tuge. Kostja teadmise kohaselt ei saa hageja täpselt aru, millise hagi on pojapoeg J.O. esitanud käesolevas asjas kohtusse hageja üldvolikirja alusel. Kostja leiab, et asjas esitatud hagi on aegunud nii TsÜS § 99 lg 1 p 2 tähenduses, kui ka VÕS § 270 lg 1 tähenduses, kuna notar Anu Raid selgitas kõigile lepinguosalistele enne kinkelepingu sõlmimist selle tehingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi ning andis kinkelepingu sõlmimisel ka hagejale tõestatud ärakirja sellest lepingust. Menetluse käik
3.Hageja 01.07.2021 täpsustas hagi ja täpsustuse kohaselt hageja jääb selle juurde, et sõlmis kinkelepingu notaribüroos olulise eksimuse mõjul. Eksimus mõjutas tegema hagejat tehingut kokkulepitud tingimustel. Eksimus esineb kinkelepingu tehingu sisu, tagajärgede ja tehingu tegemise aluseks olevate asjaolude suhtes. Hageja soov on alati olnud, et tema lapselaps J.O. saaks oma isa pärijana rahalise kompensatsiooni. Hageja on istungil selgitanud, et tema surnud poeg V.O. tegi kinnistule juurdeehitusi ning on õiglane, et nimetatud panuste eest saab rahalise kompensatsiooni tema poeg J.O.. Selliselt tegi ka hageja testamendi, kus määras vaidlusalusest kinnistust 4/10 annakuna J.O.le. Kostja K.M.i soov oli aga saada kinnistu omanikuks hageja elu ajal, kuid jätta J.O. õiglasest hüvitisest ilma. Tahe kinkelepingut sõlmida oli kostjal, kes valmistas ette tehingu ja selle sisu ning kinnitas hagejale, et isegi siis kui kostja saab kinnisasja omanikuks, jääb ta kokkuleppe juurde, mille kohaselt kohustub ta tasuma lapselapsele J.O.le rahalise kompensatsiooni 4/10 vastavas suuruses. Kinkelepingu sõlmimise järgselt avaldas kostja hageja poja naisele L.O.le, et ei kavatse kinni pidada antud lubadusest ning ei hüvita J.O.le mitte midagi. L.O. pöördus selle järgselt hageja V.O. poole, et avaldada kostja tegelikud motiivid. Hageja saades teada kostja tegelikest motiividest esitas kinkelepingu tühistamise avalduse, kuivõrd mõistis, et teda on eksitatud kostja poolt. Ilmselgelt on eelpool toodud kostja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja on näidanud üles ilmselget tänamatust ning käitunud vastupidiselt hageja tahtele.
4.Kostja 18.08.2021 vastuses hagi täpsustusele jäi selle juurde , et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Lk 4 / 11
2-20-12487
5.11.11.2021 kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. 11.11.2021 kohtuistungil kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungil kohus lõpetas asja sisulise arutamise ja andis poolte taotlusel pooltele aja kohtuvaidluse teeside kirjalikult esitamiseks ning määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 6.Kohus kuulanud ära pooled vande all , tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
7.Hageja V.O. oli kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx, Tartu Maakohtu reg.osa nr. xxxxxxxxxxx omanik (tl.13- 15). Hageja V.O. sõlmis 04.09.2018 antud kinnistu kinkelepingu, kokkuleppe kinnistu koormamiseks isiklike kasutusõigustega ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, Pärnu notar Anu Raid notari ametitoimingute raamatu reg.nr.1734 ( tl. 8-12). Antud tehinguga kinkis V.O. eelpoolnimetatud kinnistu oma tütrele K.M.`ile ja seati lepingu esemeks olevale kinnistule tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus kinkija V.O. ja kasutaja M.O. kasuks. Lepingu p. 3.2 järgi isikliku kasutusõiguse sisuks on kinkija ja kasutaja õigus kasutada lepingu eseme oluliseks osaks olevat elamut elamiseks ning majutada sellesse oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid , keda on vaja nende eest hoolitsemiseks. Lepingu p. 3.3 järgi isiklik kasutusõigus lõpeb õigustatud isiku surmaga.
8.27.12.2019 s.o. 1 aasta ja 3,5 kuud peale kinkelepingu sõlmimist pöördus hageja avaldusega notar Anu Raid `i poole , et kuna ta kinkis kinnistu Xxxxxxxxxxx oma tütrele K.M.`ile siis jäi lepinguosaliste nimekirjast välja tema pojapoeg J.O.. J. on tema poja V.O. poeg ja V. oli testamendi järgne pärija, kes pidi saama 40% osalusest rahalises vääringus sellelt, kes peale surma jääb seda majapidamist kasutama. Kuna V. suri siis tema soov oli , et tema osak jääb pojale J.ele, sest V. ehitas oma eluajal kinnistule kõrvalhoone garaažiga, puukuuri ja kasvuhoone. Ühtlasi on J.O. elanud ca 30 aastat temale kuuluvas majas ja neid asjaolusid arvesse võttes palub V.O. teha kinkelepingusse lisamärge , et J.O. saaks rahalist kompensatsiooni kingi saajalt K.M.`ilt vastavalt ametlikule väärtushinnangule ( tl.21). 9.17.02.2020 tegi V.O., keda esindas volikirja alusel pojapoeg J.O. notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse , notari ametitegevuse raamatu registri nr. 423. Kinkelepingust taganemise avalduse kohaselt V.O. avaldas, et oli kinkelepingut tehes eksimuses. Tal oli tehtud testament , mille kohaselt ta määras kinnistu reg.osa nr.xxxxxxxxxxx annakutena J.O.`le ja K.M.`ile . V.O. oli arvamusel , et kinkelepingu sõlmimine ei muuda korraldust, mille ta tegi surma puhuks. V.O. arvas, et J.O.`le jääb endiselt peale tema surma 4/10 suurune osa kinnistust. Seega oli V.O. kinkelepingut sõlmides eksimuses. Ta soovib kinkijana taganeda kinkelepingust vastavalt TsÜS § 92 lg.2. Kinkelepingu lõpetamisest tulenevate notariaaltoimingute tegemiseks ja kinnistu omandi üleandmiseks K.M.`ilt avaldajale palub avaldaja K.M.`i läbirääkimiste pidamiseks võtta ühendust V.O. volitatud esindaja J.O.`ga (tl. 22-23). Kostja K.M. ei ole nõus kinkelepingu tühistamisega ega kinnisomandi tagastamisega. Hageja pöördus hagiavaldusega kohtu poole. 9.1 Hagiavalduses on hageja viidanud ka VÕS § 267 järgi kinkelepingust taganemisele kingisaaja jämeda tänamatuse tõttu , kuid eelistungil hageja loobus sellest alusest ja jäi selle Lk 5 / 11
2-20-12487 juurde, et kinkeleping on tehtud eksimuse mõjul ja notariaalset kinkelepingust taganemise avaldust käsitleb hageja kinkelepingu tühistamise avaldusena ( tl.60-61). Kinkelepingust taganemise avalduses ei ole esile toodud jämeda tänamatuse asjaolusid.
10.TsÜS § 90 lg.1 järgi tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 90 lg. 2 järgi tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 90 lg.3 järgi tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. TsÜS § 92 lg.1 kohaselt eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg.2 järgi tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 92 lg.3 järgi tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. 11.Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud, kuna notar Anu Raid selgitas kõigile lepinguosalistele enne kinkelepingu sõlmimist selle tehingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi ning andis hagejale tõestatud ärakirja sellest lepingust. Hageja ei ole esitanud kinkelepingu tühistamise avaldust kuue kuu jooksul. 11.1 TsÜS § 98 lg.1 järgi tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. TsÜS § 99 lg.1 p.2 kohaselt tehingu võib tühistada pettuse v. eksimuse korral kuue kuu jooksul arvates pettusest v. eksimusest teadasaamisest. Lg. 2 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Kui tehingu tühistamise aluseks on ähvardus või vägivald, pikeneb käesolevas lõikes sätestatud tähtaeg kümne aastani. 11.2 Hageja ja kostja vahel on sõlmitud notariaalne kinkeleping 04.09.2018. Hageja tegi 17.02.2020 notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse (pealkirja järgi) , kuid avalduse sisu poolest on tegemist TsÜS § 90 lg.1 ja § 92 lg.2 järgi tehingu tühistamise avaldusega eksimuse tõttu. Hagiavalduse kohaselt 2019 aastal kui tekkisid tülid kostja ja J.O. vahel tekkis hagejal kahtlus , et kinkelepingu sõlmimine on vastuolus tema tegeliku tahtega . Nimelt avaldas K.M. J.O.`le, et tal ei ole mingit õigust osale kinnistust. Hageja päris aru kostjalt , kuid ka viimane selgitas, et ta ei mis kinkelepingus täpselt on. Seepeale pöördus hageja notari poole. 28.09.2019 väljastas notar hagejale kinkelepingu ärakirja. Tutvudes koos pojapoeg J.O.`ga kinkelepinguga sai hagejale selgeks, et korraldusel, mis ta 2016 tegi surma puhuks, ei ole enam sellist õiguslikku tagajärge nagu hageja soovis. Hageja V.O. vande all antud ütluste kohaselt ta ei saanud notarilt kinkelepingu ärakirja ja mitu aega edasi käisid notaris kirjalikku kinkelepingu koopiat saamas . Ta luges seda , aga ei saanud midagi aru. Praegu on leping J.e käes (tl.100). Kinkelepingu tühistamise avalduse tegi hageja 17.02.2020 ja kohtu poole pöördus hageja 28.08.2020. Arvestades hageja selgitusi selle kohta , millal ta eksimusest teada sai leiab kohus , et hagi ei ole aegunud.
Lk 6 / 11
2-20-12487
12.Hageja tugineb tehingu tühistamisel TsÜS § 92 lg.3 p.1 ja p.2. Kui hageja on tehingu teinud eksimuse mõjul saab ta selle tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud v. asjaoludest teatamata jätmine , kui asjaoludest teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav v. kui tehingu teine pool teadis v, pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. 12.1 Hageja V.O.`l oli enne kinkelepingu sõlmimist s.o. 18.04.2016 tehtud testament , millega ta tühistas varasemad testamentaarsed korraldused ja määras talle kuuluva hoonestatud kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx annakuna järgmiselt : 4/10 m.o. oma poja V.O. pojale J.O.`le ja 6/10 m.o. oma tütrele K.M.`ile ( tl. 16-20). 04.09.2018 kinkis V.O. vaidlusaluse kinnistu oma tütrele K.M.`ile. 12.2 V.O. vande all antud ütluste kohaselt tal oli testament tehtud , aga pojanaine ajas juttu K.ga ja siis lõpptulemusena mainis , et võiksin kinkelepingu teha. Mina olin nõus , ilma, et oleksin teadnud, et testament ei kehti. Ta arvas, et testament võetakse kinkelepingusse sisse. Tuli välja, et ei võeta. Ta on palju mõelnud, et tal on tütar ja oli 2 poega. Testamendi tegi nii, et 30% ühele pojale, 30% tütrele ja 40% J.e isale. Pojad M. ja V. on surnud ja nemad langesid ära. Siis ta tegi kinkelepingu K. nimele. V. tegi maja juures rohkem tööd tegi kõrvalhoone, kuuri ja kasvuhoone. Sellepärast ta tahab, et mingi hüvitus läheb J.e arvele. Tütar K.ga tal pikemat juttu ei olnud. Ükskord L. ütles, et ta võiks teha kinkelepingu ja ta oli kohe nõus ja oli ka arvamusel , et testament kehtib. Läksid notarisse ja seal loeti ette tekst, mis oli pikk ja ta suurt aru ei saanud. Ta mõtles, et K. jääb kõige eest vastutajaks ja saab selle omale. J.t sinna ei kutsutud kui oli kinkelepingu tegemine, M. oli kohal. Siis ei olnud juttu , et K. peab kellelegi midagi hüvitama. Tema mõtles, et kõik on pandud kinkelepingusse. Kunagi sai K.le öeldud, et kas ta on nõus J.ele midagi maksma, täpset aega ei mäleta , see võis olla peale kinkelepingu tegemist. K. ütles, et maksab , aga hiljem. L. ütles ka , et K. oli öelnud, et ta ei maksa J.ele midagi. Tema soovib , et kinkeleping saaks tühistatud ja testament jääks jõusse. Ise mõtles , et parem on kinkeleping tühistada ja ehk siis saab testamendi najal midagi otsustada. Kui K. sai kinkelepingu järgi osa siis hakkas ta remonti tegema. J. oleks pidanud saama V. osa. Ta ei mäleta , kas K. oli teadlik, et olen teinud testamendi K. ja J.e nimele. L. ütles, et me võiks teha K.ga kinkelepingu ja mina võtsin sellest kohe hoogu. L. võis sellest enne K.ga rääkida . Nad ajasid juttu , aga jutu sisu ei tea. K.ga on suhted tal kogu aeg head olnud. Temal oli see mõte, et K. jääb maja eest hoolitsema . Kui kinkeleping oli tehtud tegi remondi K.. J. remondiga ei tegelenud. Ju siis oli peamine mõte, et K. hakkab maja eest hoolitsema. Keegi ju peaks seal olema. Testamendi järgi jääks ka K. maja eest hoolitsema. See on iseenesest mõista , et kui ta seal elab ja suurem osa on tema hooldada siis jääb see talle. ( tl. 99- 100). 12.3 Kostja K.M. vande all antud ütluste kohaselt tema ei teadnud, et ema on teinud testamendi. Talle polnud sellest keegi rääkinud. Ema soovis kinkelepingu teha ja tema pani aja notarisse. Siis tuli välja , et kinkelepingut ei saa teha , kuna kinnistusraamatus on märge isa kasuks. Isal oli teine abikaasa ja ema oli lahutatud. Märge tuli maha võtta. Siis tuli tema tütar kaasa ja nad võtsid ema ja J.T. peale, et märget tühistada. Märge sai tühistatud ja siis ema ütles, et soovib kinkelepingut teha ja siis pandi uus aeg kinkelepingu tegemiseks. Emaga enne kinkelepingu tegemist juttu ei olnud, et tal tekivad kohustused v. et ta peab kellelegi midagi hüvitama. Talle andis kinkeleping suurema kindluse maja remontida. Pani majja vee, võttis pangalaenu. Ema käest ta ei küsinud raha remondi tegemiseks. Mingil ajal hakkasid J.e poolt tulema provokatiivsed kirjad , et kui ma ei ole nõus talle maksma summasid, mis ta välja käis , siis ütleb ta emale , et mind antakse kohtusse. Emaga ta sel teemal rääkinud ei ole . On emaga hästi läbi saanud. J. elab Tallinnas ja tema aitab ema igapäevaselt. Ema on kurtnud, et J. ei jäta ta hinge enne rahule ja ta andis asja kohtusse , kuna ei suuda sellele survele vastu panna. Tema teada sai ema notaris kinkelepingu ärakirja. Tema kuulis täna, et Lk 7 / 11
2-20-12487 ema soov oli, et mingi osa jääks J.ele . Enne seda ei olnud ema tahe talle teada , et mingi osa kinnistust v. hüvitada mingi rahaline kompensatsioon. L.O.`ga ei ole ta kinkelepingust rääkinud. Kinkelepingu soov tuli emalt. Notaris käisid kolm korda , esimene kord ei saanud midagi teha , kuna märge oli peal, teine kord võeti märge maha ja kolmandal korral said teha kinkelepingu. Notaris vastas ema , et sai kõigest aru. Notar rääkis väga selgelt ja arusaadavalt ja küsis emalt kas ta sai kõigest aru. Emaga ei ole juttu olnud , et J. oleks pidanud olema kinkelepingu sõlmimise juures ( tl. 101- 102). 12.4 Hageja V.O. ise vande all ülekuulamisel ei avaldanud asjaolusid, et tehingu teine pool K.M. oleks avaldanud soovi kinkelepingut teha või veennud teda tehingut tegema. Hageja enda väitel andis talle kinkelepingu tegemise mõtte L.O. ja tema oli sellega kohe nõus. Seega ei ole õiged hagiavalduses esitatud väited, et kostja avaldas soovi sõlmida kinkeleping. Samuti hageja V.O. vande all ülekuulamisel antud ütluste kohaselt ei teadnud, kas kostja K.M. oli üldse teadlik tema poolt eelnevalt tehtud testamendist ja selle sisust. Samuti ei olnud hagejal enne tehingu tegemist K.M.`iga mingit juttu hüvitise maksmisest J.O.`le v. hüvitise suurusest. Jutt hüvitise kohta tekkis alles peale kinkelepingu sõlmimist. Hageja vande all antud ütluste kohaselt ta ise arvas , et testament jääb kehtima mitte neid asjaolusid ei avaldanud tehingu teine pool K.M.. Selles osas hageja V.O. ja K.M. vande all antud ütlused oli samased. Ka K.M. kinnitas, et ta ei olnud testamendist teadlik ja emaga enne kinkelepingu sõlmimist ei olnud juttu, et J.O. saab mingi kompensatsiooni v. et tal tekivad kohustused J.O.`le kompensatsiooni tasuda. Seega puuduvad tehingu teise poole K.M. poolt teatavaks tehtud asjaolud v. nendest teatamata jätmine v. eksimusest teadmine v. eksinud poole eksimusse jätmine , mis oleks aluseks tehingu tühistamisele TsÜS § 92 lg.3 p.1 ja 2 järgi. 12.3 Tunnistaja notar Anu Raid kohtuistungil antud ütluste kohaselt, kui vaadata kinkelepingut siis seal on kirjas selgitused , mis notar on andnud. Notaril on selgitamiskohustus ning kinkelepingu puhul selgitatakse kahte asja v. tema teeb seda s.t. on see , et kinkijal ei ole õigust kinnisasja käsutada vaid tal on õigus seal vaid külas käia, kui kutsutakse. Teine selgitus on , et õigus on taganeda kinkest teatud põhjustel. Seda , et kinkija kaotab õiguse konkreetsele kinnisasjale seda ta selgitas kinkijale ja sellest pidi kinkija aru saama. Ei ole võimalik , et kinkelepingut enne allkirjastamist ette ei loetud. Notaril on lepingus selgitamise kohustus. Oluline on , et kohal olevad pooled saaks aru, miks nad on kohal, miks nad tehingu teevad ja mis on tehingu tagajärg. Tema selgitab oma sõnadega lepingut pooltele, et see oleks arusaadav. 04.09.2018 .ehingu puhul toimus samamoodi. Kinkelepingu puhul arvestatakse eriti kliendi vanust. Kinge on see mida ta isiklikult teha ei taha ja soovitab alati teha testamendi. Kui inimene on väga vana siis notaril on kohustus tuvastada, et isik on adekvaatne ja saab aru , mida ta teeb. Küsib sünniaega , tuvastatakse konkreetseid fakte. Ta ei hakka enne lepingut ette lugema , kui pole selge, et vanem inimene teab mida ta tehingus teeb ja tahab seda teha ega ole mõjutatud. Kinkelepingu puhul on kõrgendatud kontroll. Kui ta lepingu tõestas kujul nagu see oli sai ta selle teha juhul, kui oli veendunud , et see vastas kinkija tahtele. Tavaliselt testamendist juttu tehakse . Arvab, et pole loogiline, et ta sel puhul ei rääkinud testamendist. Aga ta ei saa kindel olla, et ta testamendist rääkis (tl. 109- 110). 12.4 Hageja V.O. poolt seaduse mittetundmine ei ole iseenesest kinkelepingu tühistamise aluseks. Samuti ei ole kinkelepingu tühistamise aluseks see, kui kinkija hiljem ümber mõtleb. Hageja käis notari juures isiklikult kohal ja nägi, et notaris ei ole J.O.`d. Kui hageja leidis, et J.O. peab saama mingi kompensatsiooni siis oleks ta pidanud ise seda notarile avaldama ja ka kingisaaja K.M.`i sellest informeerima. Samaaegselt kinkelepinguga seati isiklik kasutusõigus M.O. kasuks, kes oli kohal ka tehingu tegemisel. Notar Anu Raid kohtuistungil
Lk 8 / 11
2-20-12487 antud ütlustega on tõendatud, et ta tehingu tegemisel kinkelepingu sisu pooltele selgitas ja veendus isiklikult , et kinkija tahe on kinkelepingut sõlmida.
13.Kohus kuulas lisaks notar Anu Raid`ile tunnistajatena ära hageja tunnistaja L.O. ja kostja tunnistajad A.`i ja B.`i. 13.1 Tunnistaja A. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema käib emal ja vanaemal külas. Vanaema V.O. rääkis 2018 kevadel v. suvel , et ta ei ole rahul J.e käitumisega . J.O. on vanaema lapselaps. Vanaema ei olnud rahul J.O. käitumisega peale vanaisa H.O. surma, et kuidas J. käitus minu emaga ja vanaema avaldas soovi J.O. pärandist ilma jätta. Vanaema avaldas, et J.O. ei oleks tohtinud saada mingit pärandit H.O. käest vaid pärand oleks pidanud tulema minu ema K.M.`ile. Kuna nii ei läinud soovis vanaema kinkida kinnistu Xxxxxxxxxxxx K.M.`ile. Vanaema ei olnud rahul , et J.O. ei tee kodus tööd ja ei näe vaeva ega remondi maja. K.M. tegi majas remondi ja soovis , et J. aitaks, aga J. ei olnud abiks. Vanaema nägi, et ema teeb ja hoolitseb maja eest ning see on ainuõige valik. 2018 kevad v. suvi võis olla jutuajamine V.O. ja minu vahel. Tema käis notaris 04.09.2018 koos V.O.ga kui kinkeleping tehti. Oli selle lepingu tõestamise juures. Notar küsis kas vanaema saab aru, et kui kinkeleping on tehtud, siis seda kinnistut ei saa edasi pärandada ja sellega on kingitud ja K.M.`il on õigus teha edasisi toiminguid. Samuti sai kokku lepitud, et majas saab elada edasi vanaema ja M.O.. Vanaema oli sellise kinkimisega nõus. Vanaema ütles notarile, et saab kõigest aru. V.O.le anti paberil koopia kinkelepingust. 2020 suvel käis ta jälle vanaemal külas ja vanaema kurtis , et J.O. käib pinda ja soovib kinkelepingu tühistamist ja J. lubas teda rohkem aitama hakata. Vanaema ütles, et ta ei soovi, et K.M. sellest majast ilma jääks. Tema vanaema testamendist teadlik ei olnud. Ei teadnud, et J.O. oleks pidanud saama kompensatsiooni. V.O. on üle 90 aastane ja ta arvas, et tal on ikka testament tehtud, aga ei ole selle kohta vanaemalt küsinud. Vanaema sõnad olid J.O. pärandist ilma jätta ( tl.111-112). 13.2 Tunnistaja B. kohtuistungil antud ütluste kohaselt käib ta tihti vanaemal külas. 2018 suvel avaldas vanaema soovi teha kinkeleping ja ütles, et tahab J.O. pärandist ilma jätta. Küsisin, kas ta on kindel ja vanaema vastas, et jah. Vanaema ütles, et J.ega on raske koos elada, sest J. ainult nõuab. Teine põhjus oli, et kui vanaema on ükskord liiga vana ja voodihaige siis ei saa ta loota J.e peale , kes tuleb mähkmeid vahetama , vaid saab ta loota minu ema K.M. peale. Vanaemale ei meeldinud, et kui vanaisa H.O. suri 2017 siis võttis J.O. vanaisa pärandi vastu ja 2016 kui suri J.e isa V.O. siis võttis J. ka sealt pärandi vastu. Vanaema ütles, et J.el ei ole õigust seda saada vaid J.el on õigus Xxxxxxxxxxxst saada. Selle all mõtles ta Xxxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxs. Vanaema ütles, et J.O. nõudis raha L.O.`lt ja M.O.`lt . Vanaema ütles, et soovib Xxxxxxxxxxxx maja kinkida oma tütar K.M.`ile. K.M. tegi majas remondi. Oli ära vahetanud katuse , kuna katus tilkus vanaema tuppa. Selgus, et kinkelepingut ei saa enne teha , kui märge on maha võetud. Tema käis vanaemaga koos notari juures märget maha võtmas, sest muidu ei saanud kinkelepingut teha. Seal oli kirjas, et vanaema peab maksma J.T.ele mingi summa. Vanaema läks märget maha võtma vabatahtlikult. Meiega koos oli hageja V.O., K.M., J.T. ja tema. J.T. oli H.O. viimane naine. 2020 kevadel hakkas vanaema kurtma, et J. terroriseerib teda ja ei jäta enne rahule , kui ta on kõik oma dokumendid J.e kätte andnud. Tema ei saanud esialgu aru, aga siis hakkasid K.M.`ile tulema kirjad J.O. poolt. Vanaema ütles, et soovib kinkelepingut tühistada. Tema testamendist ei teadnud. Tema ei rääkinud vanaema poolt räägitut K.M. ́ile. Arvas, et vanaema ise räägib K.M.`ile kui seda soovib (tl.112- 113). 13.3 Tunnistaja L.O. kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta teadlik, et V.O. on sõlminud kinkelepingu. Kui tema tuli Soomest läksid K.M.`i juurde. Jõid õues kohvi ja K. ütles, et ta on tüdrukutega mõelnud, et ema võiks teha kinkelepingu. J. oli teda ähvardanud, et kui vanaemaga midagi juhtub, siis nad alles näevad. Läksid koos K.ga vanaemale rääkima. Vanaema ütles, et ei tea. Kui ta oli Soomes siis tema poeg helistas ja ütles, et vanaema tegi Lk 9 / 11
2-20-12487 K.le kinkelepingu. J. sellest ei teadnud. Testamendiga on ta kursis. Viimane testament oli tehtud nii, et J. saab isa osa 40% ning K. saab enda osa ja teise venna osa lisaks. Siis oli mõte, et kui teine vend jääb vanemaks siis ta hooldab oma venda. Ta arvab, et K.M. oli testamendi sisuga kursis, aga kindlalt ei tea. Kunagi K. ütles, et ostab J.e osa välja. Kui kinkeleping oli tehtud läks ta ükskord xxxxxxxxxxxx ja küsis K. käest, kas J. jääb kõigest ilma. K. ütles, et jah. Küsisin , kas ta on vanaemale sellest rääkinud ja ta ütles, et siis on vaja hindaja kutsuda. Jõulude ajal tuli ta Eestisse ja läks vanaema juurde ning küsis, miks J. kõigest ilma jääb. Vanaema ütles, et tal on kõik nii korraldatud, et J. oma osa saab. Vanaema käskis anda J.ele oma riietekapist kinkelepingu. Ta luges seda, aga seal polnud midagi kirjas. See oli kinkeleping mida vanaema käis küsimas. Seal ei olnud J.t peal ja tema ütles, et J. jääb kõigest ilma. Vanaema hakkas selle peale nutma. Vanaema on öelnud, et tahab, et J.ele ka midagi jääb. Ta ei oska öelda , kas K.M. oli teadlik sellest, et vanaema soov oli midagi J.ele jätta ( tl.102- 103). 13.4 Ka hageja tunnistaja L.O. ei teadnud, kas kostja K.M. oli hageja V.O. testamendist teadlik v. kas ta oli teadlik , et V.O. soov oli J.O.`le midagi jätta. Ka tunnistajad A. ja B. ei andnud ütlusi selle kohta, et K.M. oli teadlik hageja V.O. testamendist v. soovist , et J.O. saab mingi kompensatsiooni. Tunnistaja L.O. ütlused on vastuolus hageja V.O. enda vande all antud ütlustega selle kohta, et L.O. läks koos K.M.`iga vanaemale kinkelepingust rääkima. Seega kohus neid ütlusi otsuse tegemisel ei arvesta. Hageja L.O. vande all antud ütluste kohaselt tuli kinkelepingu mõte L.O.`lt. Tunnistajate B.`i ja A.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt käis hageja V.O. notaris 3 korda. Esimest korda ei saanud kinkelepingut teha , kuna kinnistul oli märge, teist korda käidi märget maha võtmas ja kolmandat korda käidi kinkelepingut sõlmimas. Nimetatud väited on põhjendatud, kuna kinnistusraamatu reg.osa nr.xxxxxxxxxxx väljavõtte kohaselt oli kinnistusraamatus märge omandi vastu H.O. kasuks 21.oktoobri 1998 kinnistamisavalduse alusel. Sisse kantud 05.novembril 1998. Märge kustutatud 13.08.2018 kinnistamisavalduse alusel 27.08.2018 ( tl.13-15). Käies eelnevalt 2 korral notaris ja kolmandal korral kinkelepingut sõlmimas oli hageja V.O.`l piisavalt aega mõelda, kas ta ikka soovib kinkelepingut teha ja millisel viisil. Tunnistajate B. ́i ja A.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli vanaema soov nende ema K.M.`i kasuks kinkeleping teha , kuid soov kinkelepingut tühistada tuli J.O. pealekäimisel. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et puuduvad seaduses sätestatud alused 04.09.2018 notariaalse kinkelepingu tühistamiseks.
14.TsÜS § 68 lg.5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Vastavalt AÕS § 641 kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 65 lg.1 järgi Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kinnistusraamatuseaduse § 34.1 lg.1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 14.1 Asjaõiguslepingu kui käsutustehingu kehtivust tuleb hinnata lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust kausaaltehingust. Riigikohus (RKL 3-2-1-153-09 p.20) on leidnud, et üldjuhul ei tule kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse v. pettuse tõttu, kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut. Ka antud juhul hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta , et ta oleks eksinud asjaõiguslepingu sõlmimisel. Lk 10 / 11
2-20-12487 Seetõttu ei kaasne kinkelepingu tühistamise avaldusega automaatselt ka asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kehtetus. Arvestades kõike eeltoodut kohus leiab , et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
15.TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta hageja V.O. kanda. Kostja K.M. ei ole esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks oma menetluskulude ninmekirja ega soovinud hagejalt menetluskulude väljamõistmiset. Seega kohus menetluskulusid kindlaks ei määra ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa ka enam esitada. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots kohtunik
Lk 11 / 11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.