Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-19091
I. R.i hagi A. S.i vastu kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes ning A. S.i vastuhagi I. R.i vastu võla ja viivise nõudes Hagihind hagi hind 4398 eurot, vastuhagi hind 1757,10 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: I. R. (isikukood xxxx, xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv esindajad (Advokaadibüroo
Kostja: A. S. (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Meris (Advokaadibüroo LIVERTE, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Velling
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi mittevaralise kahju hüvitise ja viivise ning varalise kahju hüvitise 618 euro nõudes rahuldamata.
2.Jätta vastuhagi varalise kahju hüvitise 1631,43 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 6,58 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA VASTUS VASTUHAGILE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise mittevaralise kahju hüvitiselt seadusjärgses määras ja varalise kahju hüvitise 618 eurot.
2.Hageja töötab Xxxx xxxx. 02.07.2020 kell 21:29 kirjutas hagejale Xxxx kodulehe kontaktivormi kaudu xxxx noormees, kes tõi lühidalt välja oma senise haigusloo ning küsis, kas ja millal oleks võimalik vastuvõtuaega broneerida. Patsient mainis kirjas, et talle on juba erinevaid ravimeid välja kirjutatud, millest osad olid toiminud. Sellest nähtus hagejale, et patsiendil on raviarst juba olemas, sest vastasel juhul ei oleks tal olnud võimalik neid ravimeid osta. Ühtlasi mainis patsient, et tema telefon ei tööta, kuid teda saab kätte e-kirja teel. Sellest nähtus, et patsiendi rahaline seis ei pruugi olla kõige parem.
3.02.07.2020. a kell 22:59 kirjutas hageja patsiendile ning tõi välja, et tema visiit on tasuline ja eraarsti vastuvõtu peale raha kulutamine ei oleks mõistlik olukorras, kus puudub finantsiline võimekus maksta sidevahendi eest ning isikul on juba raviarst olemas. Hageja soovitas, et patsient pöörduks enda raviarsti poole ning avaldas lootust, et kuna osadele ravimitele oli reaktsioon olnud positiivne, leitakse tõenäoliselt patsiendi muredele lahendus. 02.07.2020 kell 23:25 kirjutas hagejale kostja, kes on patsiendi sõber. Kostja tõi välja, et patsient ei saa oma senise raviarsti juurde minna, sest ta elas varem välismaal ja sai seal ravi, kuid soovib nüüd Eestist arsti leida. Ühtlasi mainis kostja, et telefoni puudumine ei ole tingitud finantsilistest probleemidest ning patsiendil on rahaline võimekus visiidi eest tasumiseks olemas.
4.03.07.2020 kell 00:34 saatis hageja kostja kirjale vastuse, tuues välja, et tal on väga suur töökoormus ning ta kirjutas vastuse selle informatsiooni põhjalt, mille patsient oli oma e-kirjas välja toonud. Hageja oli nõus patsienti vastu võtma ja kirjutades kostjale, et kontaktandmed on veebi kaudu kättesaadavad. 03.07.2020 kostja vastas hagejale ja teatas, et patsiendil on vaja abi. Hageja vastas ja tõi välja, millist infot peaks patsient veebivormis avaldama.
5.Hageja soovitas patsiendi esialgses e-kirjas olnud informatsioonist lähtuvalt, et patsient pöörduks oma senise raviarsti poole, sest patsiendil oli juba ravi määratud ning senine raviarst oleks saanud raviga jätkata. Seejärel kirjutas hagejale kostja, kes avaldas olukorra kohta täiendavaid asjaolusid ning tõi välja, et hageja võis osasid patsiendi väiteid ebatäielikult tõlgendada. Uue informatsiooni pinnalt pakkus hageja mitu korda, et patsient võiks tema vastuvõtule tulla. Kuna kostja ei näidanud selle vastu üles mingit huvi, luges hageja teema lõppenuks.
6.Hiljem sai hageja teada, et kostja oli tema kohta portaali tervisetrend.ee kirjutanud laimava postituse. Kostja avaldas, et hageja poole pöördumine oli „Xxxx“ ning andis signaali, et „abi otsimine on lootusetu tegevus“. Arvestades, et hageja töötab xxxxna ning tema töö on just inimeste abistamine, mõjuvad sellised väited tema mainele äärmiselt kahjustavalt.
7.Ühtlasi andis kostja hagejale tervisetrend.ee portaalis viie palli skaalal hinnanguks „üks“. Tervisetrend.ee portaali tingimuste kohaselt hinnatakse arste nelja kriteeriumi järgi – ravi tulemuslikkus, tugipersonal, kättesaadavus ja hoolsus. Tervisetrend.ee leheküljel saavad patsiendid avaldada arvamust arstide töö kvaliteedi kohta ning seda külastab iga kuu üle 80 000 inimese. Tegemist on leheküljega, millel on väga suur mõju selle üle, kui palju uusi patsiente mõne arsti juurde soovib tulla. Kostja on seega väga paljudele inimestele avaldanud, et hageja teenus on kõigi tervisetrend.ee portaalis mõõdetavate kriteeriumite kohapealt väga halb, hoolimata sellest, et ta pole hagejat kunagi isegi näinud.
8.11.09.2020 pöördus hageja kostja poole ning palus, et kostja põhjendamatu hinnangu eemaldaks. Kostja leidis 12.09.2020 vastuses, et ta ei ole avaldatuga hageja professionaalsust kahtluse alla seadnud. Kostja keeldus postituse eemaldamisest. Hageja leidis 13.09.202 kirjas, et ühe punktine hinnang ei kajasta poolte suhtlust objektiivselt.
9.Selle asemel, et põhjendamatu postitus eemaldada, pöördus kostja kaebusega Õhtulehe poole. 27.10.2020 sai hageja kirja, milles Õhtulehe ajakirjanik mainis, et temani on jõudnud kaebus ning soovis loo kirjutamiseks hagejalt küsimustele vastamist. Hageja selgitas, et suhtlus kostjaga oli viisakas ja tema postitus põhjendamatu. Sellest hoolimata ilmus 11.11.2020 Õhtulehes artikkel pealkirjaga „Xxxx! I. R. survestas ajakirjanikku: „Ma panin oma inimesed teid jälitama!“, kus on oluline kontekst välja jäetud ning millega on hageja mainet täiendavalt kahjustatud.
10.Hageja pöördus kostja poole nõudekirjaga ning soovis tekkinud olukorra kohtuväliselt lahendada. Kostja vastas ning leidis, et ta ei ole õigusvastaselt käitunud. Kostja eesmärk oli hagejat mainet kahjustada, mitte jagada teistele oma kogemust hagejaga suhtlemisest. Kostja kommentaar sisaldas põhjendamatuid hinnanguid ning hagejale tekitatava kahju suurendamiseks pöördus kostja isegi ajakirjanduse poole. Kostja on seega rikkunud hageja mainet nii tervisetrend.ee külastajate kui Õhtulehe lugejate ees, millest tulenevalt on hagejale tekitatud kahju ulatus väga suur. Samas teatas hageja, et artikliga tekitatud kahju eest ta hüvitist ei nõua, vaid tõi asjaolud välja seoses kostja kestva sooviga hageja mainet kahjustada.
11.Kostja on postituse leheküljelt tervisetrend.ee kustutanud, sest lehekülje haldaja leidis, et see on vastuolus nende kasutustingimuste, põhimõtete ja nägemusega. Portaali esindaja leidis, et kostja ei saanud kuidagi hinnata hageja antava ravi tulemuslikkust ega muid kriteeriume, kui ta ei olnud hagejaga isegi kokku puutunud. Kuna kostja keeldus kohtuvälisest kokkuleppest, nõudis hageja mittevaralise kahju hüvitamist.
12.Hageja ei selgitanud, kas kostja avaldas tema arvates väärtushinnanguid või faktiväiteid, vaid leidis, et hagi kuulub sellest sõltumata rahuldamisele. Kostja peab avaldatut tõendama, sest negatiivseid asjaolusid hageja tõendada ei saa. Kostja on avaldanud hinnangu, et hageja poolt abi otsimine oli lootusetu tegevus. Tegelikult pakkus hageja korduvalt, et patsient võiks vastuvõtule tulla. Kostja hinnang on alusetu.
13.Kostja väide on kohatu ja hagejat kui xxxx mainet väga tugevalt kahjustav väärtushinnang. Kostja väitest järeldav keskmine mõistlik lugeja, et hageja ei tule oma tööga toime, ei suuda ega soovi oma patsiente aidata ning on ebaprofessionaalne. Kokkuvõttes jääb kostja väiteid lugeval keskmisel mõistlikul inimesel mulje, et hageja antava ravi kvaliteet on väga kehv ning tema poole ei tasu pöörduda. Tervisetrendi tehtud postituses on kostja andnud hageja teenusele hinnanguks viie palli skaalal „üks“ ehk väga halb. Hinnangu avaldas kostja enam kui 80 000 inimesele, kes portaali igakuiselt külastavad. Kostja ei ole hagejalt ravi saanud ega saa anda
hinnangut ravi tulemuslikkuse kohta. Kõik hageja juures käinud patsiendid on tema tööga väga rahul.
14.Hagejale jäi arusaamatuks, miks hindas kostja hindega „üks“ ravi kättesaadavust. Hageja vastas patsiendi kirjale keset ööd pooleteist tunni jooksul ning pakkus mitu korda, et patsient võiks vastuvõtule tulla. Kostja hinnang on täielikult põhjendamatu. Kostja andis hinnangu, et hageja antav ravi on väga halb, millega kostja kahjustas hageja mainet. Kostja tegu on õigusvastane. Kostja tegu on õigusvastane ka seetõttu, et hageja juhtis nõudekirjaga kostja tähelepanu kostja tegevuse õigusvastasusele.
15.Hageja leidis, et kostjal tuleb hüvitada hagejale tekitatud mittevaraline kahju. Hageja au ja hea nimi said kahjustatud. Ükski isik ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Hageja mainet kahjustati suure hulga inimeste ees. Kostja tekitas avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi, nagu oleks hageja ebapädev ning oma ametisse sobimatu arst.
16.Kostja avaldas postituse lehel, mida külastab iga kuu üle 80 000 inimese. Hageja on pikaaegse kogemusega xxxx, kes on inimesi abistanud üle 34 aasta. Kolmandad isikud lugesid kostja laimu ning kujundasid vastavalt sellele arvamuse hageja kohta. Kuna kostja tekst oli laim, siis oli kolmandate isikute arvamuse kujunemise käik ebaobjektiivne ning kahjustas hageja mainet. Kostja pole midagi ette võtnud pärast talle õigusvastasusest teatamist ning kostja ei ole vabandanud. Kohtupraktikas on välja mõistetud hüvitisi suuruses 100 eurost kuni 10 000 euroni. Kuna kostja teotas hageja au välja paljude inimeste ees, luges hageja ise õiglaseks hüvitiseks 2000 eurot, paludes samas kohtul hüvitis välja mõista kohtu õiglasel äranägemisel. Lisaks palus hageja välja mõista hüvitiselt viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni seaduses sätestatud määras.
17.Kuna kostja keeldus vaidluse kohtuvälisest lahendamisest, pidi hageja pöörduma oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole. Sellega kaasnesid hagejale õigusabikulud summas 618 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palus kostjalt varalise kahjuna välja mõista 618 eurot.
18.Kostja vastuhagile vaidles hageja vastu. Kostja ei saa nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Kohtueelsete läbirääkimiste pidamine ei ole kelmus ega ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja õigusabikulud on üle paisutatud. Hageja nõudekirja koostamiseks kulus vaid 420 euro hüvitamist. Kostja esindaja on ka varem sarnaste juhtumitega tegelenud. Ebaselge on, mis on kostja saamata jäänud töötasu nõude alus. Hageja leidis, et neid ei saa hüvitada suuremas mahus kui tunnistajakulusid kohtumenetluses. Samuti ei ole töövõtulepingutest tulenev tasu püsiv sissetulek. Advokaati saab otsida ja talle materjale kokku panna ka väljaspool tööaega. E-kirju saab saata väljaspool tööaega.
19.Hageja on kostjale saatnud nõudekirja 18.11.2020 ning kostja on sellele vastanud 03.12.2020. Viidatud kahe kuupäeva vahele jääb 14 päeva ehk 336 tundi. Ebaselge on, kuidas kulus kostjal vastamiseks 8 tundi ja miks tuli tal vastuse koostamisega tegeleda nimelt tööajal. Kostja ei pidanud töövõtulepinguid täitma kindlal kellaajal.
20.Kostja on ise väitnud, et tal jäi tegemata kolm tööd, millest üks oli mahuga 2,9 tundi, teine mahuga 5,9 tundi ning kolmanda ajalist mahtu ei ole kostja täpsustanud. Kostja väidete kohaselt on tal seega „saamata jäänud tulu“ vähemalt 9 töötunni eest. Nõudekirja vastusega tegelemise peale on kostja enda väidete kohaselt kulutanud 8 tundi. Hageja hinnangul ei saanud kostjal nõudekirja tõttu jäänud tegemata enam kui 9 tundi tööd.
21.05.11.2021 seisukohas viitas hageja, et Tervisetrend.ee portaali tingimuste kohaselt hinnatakse arste nelja kriteeriumi järgi – ravi tulemuslikkus, tugipersonal, kättesaadavus ja hoolsus. Oma hinnanguga andis kostja avalikkusele mõista, et hageja ravi tulemuslikkus, tugipersonal, hageja kättesaadavus ja hoolsus on äärmiselt halvad. Kostja ei ole hageja teenuseid kasutanud, mistõttu ei ole hinnang tõene ega objektiivne. Kogu portaali kontseptsioon rajaneb inimeste isiklikel kogemustel, mitte solvunud sõprade kiusamisel.
22.Kuna kostja nimetas hageja poole pöördumist „ootamatuks pettumuseks“ ja temalt abi otsimist „lootusetuks tegevuseks“, oli see hageja au teotav. Kostja ei selgitanud Tervisetrend.ee portaalis sellise hinnangu andmist. Kostja negatiivne hinnang põhines ebaõigetel faktidel. Hageja ühtlasi leidis, et ta ei pea tõendama ühtegi asjaolu, millega ta põhistas mittevaralise kahju nõuet. Kostja pole hinnangu andmist põhistanud. Kostja väitis, et hageja oli patsiendi suhtes ründav ja ebaviisakas, mis ei vasta tõele. Hageja vastas patsiendi e-kirjadele viisakalt. Kostja hinnangut ei õigusta asjaolu, et hageja ei võtnud patsienti kohaselt vastuvõtule. Hageja töötab erakliinikus ning tal on vaba voli otsustada, keda ta vastu võtab. Hageja toimetab lepinguvabaduse printsiibil.
23.15.11.2021 seisukohtades viitas hageja, et ta palus Q AS perearstil doktor L. S.il hinnata kirjavahetust patsiendi ja kostjaga ning tuua välja olukorrad, kus hageja eksis arstieetika või muu taolise kohustuse vastu. L. S. leidis, et hageja ei ole arstieetika nõudeid rikkunud. Hageja selgitas protseduuri maksumust ja hiljem registratuuri pöördumise võimalust. Eesti Arstide Liidu eetikakomitee liige P. M. leidis kirjavahetuse osas samuti, et hageja ei rikkunud arstieetika nõudeid. Kostja tegevus on õigusvastane.
KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI
24.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas vastuhagi. Hageja püüab kvalifitseerida tema hea nime teotamisena negatiivset kriitikat, mis talle ei meeldinud. Mitte igasugune negatiivne kriitika, mis on isikule ebameeldiv, ei ole aga käsitatav au ja hea nime teotamisena. Seesugune kriitika võib olla isiku au ja head nime riivav, kuid mitte isiku au ja head nime rikkuv. Hea nime teotamiseks ehk maine kahjustamiseks saab pidada riive raskeimat vormi, mille tunnuseks on pahatahtlik ja taotluslik soov teise inimese mainet kahjustada. Kostja ei ole andnud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ega tegutsenud pahatahtliku ja sihipärase eesmärgiga hageja head nime kahjustada.
25.Kostja ei ole avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja etteheide on konstrueeritud kunstlikult kolme sõna väljarebimisega postituse terviktekstist. Kostja on postituses kirjeldanud enda ja hageja poole pöördunud isiku emotsioone, mitte andnud hageja kohta hinnangut. Kostja ei ole postituses avaldanud, et hageja poole pöördudes oli abi saamine lootusetu. Kostja on kirjeldanud enda ja oma lähedase sõbra emotsioone, mitte andnud hageja kohta hinnanguid.
26.Mõistliku keskmise lugeja seisukohast lähtudes ei ole kostja postitustest võimalik teha neid järeldusi, mida on teinud hageja. Kostja ei ole avaldanud, et hageja vastuvõtule pääsemine on lootusetu, hageja ei tule tööga toime ega soovi patsiente aidata, hageja on ebaprofessionaalne. Tegemist on utreeritud järeldustega, millised on hageja lepinguline esindaja juurde mõelnud.
27.Kui kostja oleks avaldanud, et hageja poole pöördudes oli abi otsimine lootusetu, oleks tegu olnud kohase hinnanguga. Hinnangu avaldamiseks oli olemas piisav faktiline alus. Kostja kogemuse järgi ei olnud tema lähedasel sõbral esimese pöördumise järgselt võimalik vastuvõtuks
aega saada ning hagejalt abi saamine näis ilma täiendavate ebameeldivuste talumiseta lootusetu. Tegu oi põhjendatud hinnanguga.
28.Xxxx veebilehel oli kontaktvorm, mille kaudu sai esitada pöördumisi xxxxle vastuvõtuaja saamiseks. Kostja sõber pöördus kontaktvormi kaudu hageja poole konkreetse küsimusega selle kohta, millal ta saaks vastuvõtule tulla. Hageja ei vastanud kostja sõbra küsimusele, ei pakkunud vastuvõtuaega ega selgitanud, kas ja kuidas oleks võimalik vastuvõtuaega saada. Hageja sisuliselt keeldus vastuvõtuaja broneerimisest, olles eelarvamusel, et patsiendil ei ole finantsilist võimekust vastuvõtu eest tasuda. Ainuüksi eeltoodu andis aluse arvamuseks, et kostja lähedasel ei ole lootust hagejalt abi saada.
29.Faktiliselt oli patsiendil välistatud vastuvõtuaja broneerimine muul viisil kui kontaktvormi kaudu. 02.07.2020 e-kirjas kirjutas ta selgelt, et tema telefon ei tööta, kuid ta saab suhelda eposti teel. Seega selgitas ta, et tal ei ole võimalik broneerimistelefonile helistada. Inimesed, kes pöörduvad xxxx poole, on üldjuhul xxxx hapras seisus. Xxxxl ei ole võimalik mõistlikult eeldada, et abivajajat ümbritsevad lähedased, kellelt abi küsida, või et nad abi küsida suudavad või julgevad. Tihti on xxxxliste probleemidega inimesed end ise teistest isoleerinud. Üks negatiivne kogemus võib neid panna tundma lootusetust.
30.Hageja reageeris ka kostja pöördumistele ennast õigustavalt ja täiendavaid etteheiteid tehes. Vaid möödaminnes viitas hageja kontaktidele Internetis. E-kirjades oli hageja suhtlusstiil ebaviisakas ja ründav, mistõttu patsient ei näinud mõistlikku võimalust mina tema juurde vastuvõtule. Patsient tundis end lootusetult.
31.Kostja nõustus, et ta märkis veebilehel TerviseTrend hindamiskriteeriumide igal skaalal – kättesaadavus, hoolsus, ravi tulemuslikkus ja tugipersonal – ühe punkti, mille tulemusel moodustus koondhindeks hagejale ebameeldivalt madal ühepunktine skoor. Kostja jaoks on punktid põhjendatud ning tal on olnud õigus enda arvamust arvamus- ja väljendusvabaduse raames väljendada. Hagejal ei ole vastupidiselt subjektiivset õigust nõuda, et kõik inimesed annaksid talle hindamiskriteeriumide skaalal vaid kõrgemaid punkte.
32.Kättesaadavuse skaalal oli hinnang õigustatud. Vastavalt TerviseTrendi juhendile avaldatakse kriteeriumi „kättesaadavus“ hindamisel arvamust arstiga kontakti saamise ja vastuvõtule pääsemise kohta. Vastuseks patsiendi pöördumisele ei pakkunud hageja vastuvõtuaega ega andnud täiendavaid juhiseid vastuvõtule pääsemiseks. Ainuüksi hageja esimene vastus kostja lähedasele annab õigustuse hinnanguks, et hageja vastuvõtule pääsemine ei ole liiga lihtne.
33.Hoolsuse skaalal on hinnang samuti õigustatud. Skaalal „hoolsus“ võimaldab TerviseTrend hinnata arsti püüdlikkust, hoolivust, visiidi/ravijärgselt huvi tundmist. 03.07.2020 vastuses patsiendile ei näidanud hageja üles hoolivust või püüdlikkust leida võimalus suitsiidse inimese vastuvõtmiseks. Hageja tegi eelarvamusliku järelduse inimese maksevõime kohta ning sisuliselt keeldus inimest vastu võtmast, soovitades pöörduda enda raviarsti poole, keda patsiendil ei olnud. Kostja pöördumisel järel ei proovinud hageja samuti olukorda lahendada, kuigi kostja selgitas telefoni ja raviarsti puudumise põhjuseid. Kostja selgitas, et hageja vastus on suurendanud patsiendi lootusetust. Hooliv ja püüdlik arst oleks vabandanud eksimuse eest ning võtnud patsiendiga ise uuesti ühendust, selgitamaks või pakkumaks vastuvõtule pääsemise võimalusi.
34.Hagejale pidi patsiendi enda ja kostja pöördumisest olema mõistetav, et patsient on suitsiidne. Hageja ei tundnud kordagi huvi, kas isik on saanud vajalikku huvi. Vaid nädal pärast hageja poole pöördumist tuli kostjal viia oma lähedane erakorralisse vastuvõttu vältimatu abi saamiseks. Järgmistes pöördumistes tundis hageja muret vaid enda reitingu, mitte patsiendi seisundi vastu.
35.Skaalal „ravi tulemuslikkus“ antud hinnang on õigustatud. Kriteeriumi „ravi tulemuslikkus“ juures antakse hinnang määratud ravi tulemuslikkuse ning oma küsimustele vastuse saamise eest. Kostja andis hinnanguks ühe puntki, sest tema lähedane hagejalt abi ei saanud. Hageja kiri viis hoopis inimese seisundisse, kus ta tundis lootusetust abi saamise suhtes ning lõpetas mõned päevad hiljem erakorralises xxxxlises vastuvõtus. Xxxxline ravi ei piirdu üksnes ravimite väljakirjutamisega, vaid hõlmab suhtlust, küsimustele vastamist, nõuandmist, vastuvõttude vajalikkuse ja sageduse määramist. Xxxx alustati osutatud teenuste andmisega veebilehel oleva kontaktivormi kaudu pöördumise saamisel. Hageja ise nimetab kostja sõpra, kes tema poole kontaktvormi kaudu pöördus, enda patsiendiks. Hageja vastused olid sisult ja väljendusstiililt eelarvamuslikud, hinnangulised, etteheitvad, õigustavad ning kohati lausa ründavad. Need viisid olukorrani, kus patsient hagejalt vajalikku abi ei saanud. Kostja soovis hinnanguga hoiatada inimesi hageja suhtlusstiili eest, mis võib hapramas seisus inimestele olla ohtlik.
36.Skaalal „tugipersonal“ antud hinnang on õigustatud. Kriteeriumi „tugipersonal“ juures saab hinnata õdede, sanitaride ja muu tugipersonali hoolsust, hoolivust ja sõbralikkust. Kostja hindas antud skaalal hageja teenust ühe punktiga, sest tugipersonali olemasolu ja tugi Xxxx näis talle puudulik. Esiteks kurtis hageja, et ta saab päevas ca 50+ e-maili ning peab neile kõigile üksinda vastama. Teiseks viitab toimiva tugipersonali puudumisele asjaolu, et xxxx vastuvõtule aja saamiseks veebilehe kontaktvormil saadetud kirjadele reageeris arst ise, mitte keegi tugipersonalist.
37.Kostja ei ole tegutsenud pahatahtlikult eesmärgiga hageja mainet kahjustada. Enne postituse avaldamist üritas kostja olukorda lahendada hagejaga peetud kirjavahetuses. Kostja eesmärgiks oli hoiatada teisi patsiente arusaamatuste eest, mis võivad hageja tõenäolisest ülekoormusest ja väsimusest tingitud suhtlusstiilist tekkida. Kostja avaldas hinnangu veebilehel TerviseTrend, mille eesmärk on pakkuda kasutajatele võimalust jagada teavet meditsiiniteenuste osutajate kohta ja anda vahetult tagasisidet.
38.Emotsioonidel põhinevat kriitikat ei saa pidada teise inimese head nime ja au teotavaks, kui kriitika eesmärgiks ei ole soov teist inimest alavääristada, vaid tegemist on emotsionaalse teemakohase käsitlusega. Kostja kriitika veebilehel TerviseTrend põhines tema isiklikul kogemusel hagejaga ning sellest põhjustatud emotsioonidel. Kostja jaoks oli keeruline taluda, et tema väga lähedane sõber tundis end hagejaga kontakteerumise järgselt lootusetuna ning see tõi kostjas esile pettumust. Nagu ülal selgitatud, soovis kostja enda postitusega anda hageja poole pöördujatele teadvustava hoiatuse, et hagejaga suhtlemisel võib tekkida arusaamatusi. See oli kostja kogemus. Negatiivsete kogemuste ja läbielamiste teistega jagamine ei ole laim.
39.TerviseTrend lehelt postituse ja hinnangu eemaldamine ei kinnita kostja tegevuse õigusvastasust. Hageja on esitanud valeväite, et postitus kõrvaldati, sest see oli vastuolus portaali kasutustingimustega. Veebilehe haldaja on eemaldanud postituse erimeelsuste lahendamise ajaks ilma täiendavate põhjendusteta, märkides seda oma teavituses. Seega ei oma postituse eemaldamine vaidluses tähtsust.
40.Hageja väidab ekslikult, et kostja pöördus ajakirjanduse poole ning tekitas sellega hagejale täiendavat kahju. Kostja ei pöördunud omal initsiatiivil ajakirjanduse poole. Õhtulehe ajakirjanik võttis 30.09.2020 kostjaga ise ühendust, sest oli kostja postitust näinud. Ajakirjanik ei ole kostja tuttav ega olnud kostjaga ka FB Messengeri kaudu varasemalt ühenduses. Kostjale ei ole teada, kuidas informatsioon postituse kohta ajakirjanikuni jõudis. Kostja ei välista, et ajakirjanikuga võis võtta omaalgatuslikult ühendust hageja tuttav, kellele hageja enda 11.09.2020 e-kirjas viitab või hageja ise. Kostja edastas ajakirjandusele suhtluse hagejaga terviklikuna. See, millisel viisil on ajakirjanduses juhtunut kajastatud ning milline kahju on sellest hagejale tekkinud, on ajakirjandusliku väljaande vastutusala. Kostjal ei ole olnud ajakirjanike tegevuse üle kontrolli.
41.Hageja on soovinud ekslikult kvalifitseerida kostja tegevust käibekohustuse rikkumisena, kuid hageja ei ole selgitanud, millisel viisil on kostja hoolsuskohustust rikkunud. Kuna kostja ei ole hageja head nime rikkunud, ei saa hüvitise nõue kuuluda rahuldamisele. Lisaks ei pea igale mittevaralise kahju juhtumile järgnema kohtupraktika kohaselt rahalise hüvitise väljamõistmine. Hüvitise väljamõistmiseks peab isiku õiguste rikkumine olema intensiivne.
42.Hageja ei ole esile toonud erilisi asjaolusid, mis õigustaksid rahalise hüvitise väljamõistmist. Need asjaolud peab esile tooma hageja. Hageja väited tema maine kahjustamisest väga suure hulga inimeste ees on üldsõnaline. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et kostja postituse ja hinnangu tulemusel on hageja karjäär lõppenud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit patsientide hulga languse kohta, kuigi see asjaolu on tõendatav. Kahjuliku tagajärje omistamine kostjale ei saa olla meelevaldne, vaid peab olema kostja teoga põhjuslikus seoses.
43.Hageja väidab, et veebileht TerviseTrend on arsti maine kujundamisel ja hindamisel eriti olulise tähtsusega, kuid veebilehel avaldatud andmed räägivad hageja väidetele vastu. Hageja kohta on avaldatud kokku 23 hinnangut, millest 15 on antud viimase 1 – 2 kahe kuu jooksul. Kõik on positiivsed ning hindamistulemustega 4.8 – 5 punkti. Ülejäänud hinnangud on antud viimase 4 aasta jooksul samamoodi hindamistulemustega 4.8 – 5 punkti. Seesuguste andmete taustal ei saa rääkida maine ja patsientide hulga langusest. Vastupidiselt näib hageja külastatavus olevat tõusnud.
44.E-kirjades, milliseid hageja saatis kostjale enne advokaadi poole pöördumist, ei kõnele ta hingelistest või psühholoogilistest kannatustest, häbitundest või muusugustest emotsionaalsetest üleelamistest, kuigi postitus oli e-kirjavahetus ajaks avalikkusele veebilehel TerviseTrend nähtav olnud juba üle kolme kuu. Hageja väljendas hoopis seda, kuidas postitus tema ärile majanduslikult halvasti mõjub. 13.10.2020 kostjale saadetud viimases e-kirjas ründas hageja kostjat verbaalselt ebaviisakal ja solvaval viisil. Hageja väljendite ebakohasus ületas kordades kostja kriitikat.
45.Isegi kui kohtu arvates on kostja avaldanud ebakohase hinnangu, on see tulenenud hagejast endast. Xxxx ja tema poole abi saamiseks pöördunud inimeste vahelises suhtluses lasub konstruktiivsetele lahendustele suunatud suhtluse loomine xxxxl kui professionaalil. Xxxxl tuleb arvestada pöörduja võimalikku emotsionaalsust, ebaratsionaalsust, reaktiivsust ning ümbritseva maailma adekvaatse tajumise kõrvalekaldeid. Hageja ennast õigustav, etteheitev ning kohati lausa solvav ja ründav suhtlusstiil oli pooltevahelise konflikti tekkimise peamine ajend. Hageja suhtumine ei vastanud professionaalilt eeldatavale standardile, mistõttu on hagejal endal vastutus talle tekkida võinud mittevaralise kahju eest.
46.Mistahes hagejale tema õiguste rikkumisega tekkinud negatiivsed tagajärjed, sh mittevaraline kahju, tuleb lugeda taastatuks hinnangu veebilehelt TerviseTrend eemaldamisega. Hinnangu eemaldamisega on hageja väidetavalt rikutud õigused taastatud ning talle tekkinud negatiivsed tagajärjed heastatud. Hageja soovitud mittevaralise kahju summat pidas kostja ülemääraseks. Kohtueelses nõudekirjas soovis hageja hüvitisena saada 1000 eurot. Postitus on eemaldatud ja täiendavat kahju ei saanud hagejale tekkida. Hageja võimalik õiguste riive on marginaalne.
47.Kostja vaidles vastu ka varalise kahju nõudele ja pidas seda igal juhul alusetuks. Hageja ja kostja vahel ei ole lepingulist suhet. Hageja lepingulise esindaja kiri ei olnud suunatud läbirääkimistele või mistahes muusugusele kokkuleppele, vaid selle ainus eesmärk oli saada igal juhul rahalist hüvitist. Hageja ei nõudnud isegi postituse eemaldamist ega vabandust. Õigusabikulud, mis ei ole mõistlikul viisil aidanud kaasa pooltevaheliste erimeelsuste lahendamisele, on põhjendamatud, mistõttu tuleb kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue jätta rahuldamata ka juhul, kui kohus peaks põhinõude rahuldama.
48.Hageja nõue on ka tõendamata. Hageja ei ole esitanud kulude kohta arvet ega maksekorraldust arve tasumise kohta. Nõudekirjas endas on hageja kohtueelsete kuludena nõudnud 420 eurot, hagiavalduses aga 618 eurot. Kostja pidas ebausutavaks, et kostja 7leheküljelise vastusega tutvumiseks kulus hageja lepingulisel esindajal üle 1 tunni. Ebaselge on, miks peaks kostja hüvitama kulud nõudekirjaga tutvumisele, sest nõudekirja koostaja on olnud hageja lepinguline esindaja ise.
49.Vastuhagis soovis kostja, et hageja hüvitaks talle põhjendamatu ja alusetu nõudega põhjustatud rahalise kahju, mis seisneb kohtueelsetes õigusabikuludes ning kostja saamata jäänud sissetulekus. Kui hagi jääb rahuldamata, on hagiavaldus ja hageja nõudekiri olnud täielikult alusetu ja põhjendamatu ning sellega kostjale põhjustatud rahaline kahju tuleb hagejal kostjale hüvitada. Nõude aluseks on VÕS § 1045 lg 1 punktid 7 ja 8 ning TsÜS § 138. Selgelt alusetu ja põhjendamatu nõude esitamine, mis põhineb hirmutamisel, ebaõigetel faktidel või faktide moonutamisel, on heade kommete vastane tahtlik käitumine VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes.
50.Hageja on esitanud nõudekirja vandeadvokaadist lepingulise esindaja abiga, kellele pidi nõude põhjendamatus ja alusetus olema arusaadav. Eelduslikult on hageja lepinguline esindaja selgitanud hagejale nõude alusetust ning põhjendamatu nõude esitamisega kaasneda võivaid riske, mis tähendab, et hageja on põhjendamatu nõude esitanud tahtlikult. Nõudekiri on koostatud viisil, mis jätab õigusteadmisteta isikule mulje, et rahalise hüvitise maksmine on möödapääsmatu ning kohtusse pöördumisel tuleb kostjal igal juhul tasuda veelgi suurem summa. Selline nõue on analoogia korras olemuslikult võrreldav TsÜS § 86 lg-s 2 kirjeldatud heade kommetega vastuolus oleva tehingu kirjeldusega.
51.Hageja soovis, et kostja kannaks hüvitise OÜ A kontole. Järelikult oli nõude tegelik eesmärk majandusliku kasu teenimine. Hüvitise maksmine juriidilisele isikule ei saa kompenseerida seal töötava inimese hingelisi ja psüühilisi kannatusi. Nõuet ei saa pidada heade kommetega kooskõlas olevaks. Alusetu ja põhjendamatu nõude esitamine rikub kohustust toimida tsiviilõiguste teostamisel heas usus TsÜS § 138 lg 1 ja 2 järgi.
52.Rahalise summa saamisele suunatud nõudekirja esitamine, mille sisuks oli tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, sisalda KarS §-s 209 sätestatud koosseisule omaseid tunnuseid. Õigusriigis ei saa muutuda aktsepteeritavaks tavaks tahtlikult põhjendamatute ja alusetute rahaliste nõuete esitamine. Kostja kohtueelsed kulud seisnevad nõudekirja vastusele koostamise eest advokaadile makstud tasus kogusummas 1250 eurot. Õigusabikulu oli
vältimatult vajalik, sest ilma selleta ei oleks kostjale olnud arusaadav, kas tema vastu esitatud nõue on põhjendatud. Nõudekirjas heideti kostjale ette hageja au teotamist meelevaldselt konstrueeritud viisil ning viidati kohtupraktikale, mis erineb täielikult kostja vastu esitatud nõudest. Nõudekiri oli suunatud vaid rahalise hüvitise saamisele. Hirmutamise teel survestati kostjat hüvitist maksma. Nõudekirjas esitati tegelikkusele mittevastav väide hageja õiguste kestvast rikkumisest, kuigi postitus oli juba eemaldatud.
53.Hageja nõudekirja tõttu oli kostjal töö tegemine häiritud ja ta kaotas sissetulekus. Nõudekirjale vastamiseks tuli leida advokaat, advokaadiga kokku saada, panna advokaadile vastuse koostamiseks kokku vajalikud materjalid ja teha advokaadiga muud vajalikku koostööd. Selleks kulus kostjal ligikaudu üks tööpäev ehk ca 8 tundi. Kostja osutab tekstide toimetamise- ja tõlketeenust, mis on tema ainus sissetuleku allikas. Nõudekirjale vastamine tõi kostjale kaasa täiendava ajakulu, mille tõttu tuli ära öelda mitmeid tellimusi. Kuivõrd lisaks töötamisele õpib kostja Xxxx, ei olnud kostjal võimalik nõudekirjale vastamiseks vajalikke tegevusi korraldada vabal ajal. Kostjal on hageja nõudekirja tõttu ära öeldud tellimuste eest jäänud saamata sissetulek summas 381,43 eurot.
54.20.11.2020 soovis Xxxx tellida kostjalt dokumendi tõlke mahuga 28 606 täheühikut, kokku 15,89 lk. Kostja teenuse hind on 42 eurot tunnis + KM tõlkemahuga 6 lk/tunnis ehk ca 7 eurot lehekülg. Tööle oleks kulunud ca 2,9 tundi. Töö eest jäi kostja kokku saamata 111,23 eurot. 26.11.2020 pidi kostja ära ütlema töö pikkusega 5466 tähemärki, kokku 3,04 lk. Kostjal jäi sissetulekuna saamata 21,28 eurot. 30.11.2020 soovis tõlkimis- ja legaliseerimisbüroo L nelja dokumendi tõlget mahuga kokku 64 008 tähemärki ehk 35,56 lehekülge. Selle töö eest jäi kostjal saamata 248,92 eurot + KM. Tööle oleks kulunud ca 5,9 tundi.
55.Kostja viitas TsMS § 144 punktile 3 ja VÕS § 128 lõikele 4. Kostja vastunõue on 1631,43 eurot. Kostja palus hagejal hüvitada talle kahjuna nõudekirjale vastamisega seotud õigusabikulu summas 1250 eurot hiljemalt 3. jaanuariks 2021. Hageja seda teinud ei ole. Vastuhagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 6,58 eurot. Alates vastuhagi esitamisest palus kostja välja mõista viivise seadusjärgses määras.
56.14.04.2021 seisukohtades leidis kostja, et põhjendamatult tekitatud kulusid tuleb lugeda hüvitamisele kuuluvaks kahjuks. Kostja ei ole soovinud läbirääkimiste kulude hüvitamist, sest kostja on hageja nõuet pidanud alusetuks ega ole läbirääkimisi pidanud. Õigusvastane on alusetu nõude esitamine. Kostja on välja toonud ja tõendanud hageja õigusvastase teo.
57.Hageja vastuväited õigusabikulude suurusele ei ole asjakohased. Kostja õigusabikulude ülepaisutatusele saab viidata menetluskulude puhul, mitte kahjuna nõutavate kulude puhul. Kostja esitas maksekorralduse kulude tasumise kohta. Kostja pidas arusaamatuks, kuidas peaks võrdlus hageja kuludega kaasa tooma hüvitise vähendamise.
58.Hageja vastuväited saamata jäänud tulu nõudele ei välista põhjuslikku seost. Kui kostja ei oleks pidanud kulutama aega nõudekirjale vastamiseks vajalike toimingute tegemisele, ei oleks ta pidanud töid ära ütlema. Kahju hüvitamise kontekstis ei ole oluline, et kas saamata jäänud tulu on püsiv sissetulek. Teiseks ei tähenda asjaolu, et kostja ära öeldud tööde maht ei vasta täpselt nõudekirjale vastamiseks kulunud ajale seda, et tööde äraütlemine ning selle tõttu saamata jäänud tasu ei oleks põhjuslikus seoses nõudekirjale vastamisega. Kostja ei saanud tööd võtta vastu poolikult. Pakutud tõlketöö tuleb vastu võtta või ära öelda tervikuna. Kostja on ka selgitanud, et ta õpib lisaks töötamisele Xxxx. Kogu kostja ärkveloleku aeg kulub õppimisele või
töötamisele. Kostjal ei olnud võimalik enda kiire elugraafiku juures tekitada nõudekirjale vastamiseks vajalikku aega muul viisil kui pakutud tõlketööde äraütlemisega.
59.Kostja osutab teenust füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostja ei nõua saamata jäänud tulu hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja ka ei lisanud hinnapakkumistes hinnale käibemaksu. Kostja esindaja on ise viidanud käibemaksule eksitusena.
60.15.11.2021 seisukohtades leidis kostja, et isegi juhul, et Tervisetrend.ee kasutajatingimused lubaksid arvamust avaldada vaid patsientidel, ei kujuta kostja avaldatu endast hageja au ja hea nime teotamist. Tervisetrendi hindamisskaalal madalaima skoori andmine ei tähenda hageja enda väidetud olematut kvaliteeti.
61.Vastuhagi osas leidis kostja, et hageja tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 alusel. Hageja tegevus on tahtlik heade kommete vastane tegevus. Hageja rikkus TsÜS § 138 lõikes 2 toodud keeldu. Nõudekirja esitamine oli ebamoraalne ja taunitav ning vastuolus õiglaselt ja ausalt mõtleva inimese õiglustunde ja väärtushinnangutega. Isegi kui kohtueelsete nõuete esitamine on iseenesest seaduslik, ei ole põhjendatud moonutatud faktidele, eksitavale kohtupraktikale ning ebaõigetele õigusnormidele tuginevate nõuete esitamine, mille ainuke eesmärk on tavainimese õigusteadmatuse ärakasutamise ja hirmutamise läbi rahalise hüvitise saamine.
62.Hageja on esitanud kostja vastu sellise alusetu nõude, mille tõttu kostjale tekitatud kulud peavad jääma kostja enda kanda. Kostja Xxxx õppimist kinnitab ülikooli väljastatud tõend ja sertifikaat, millest nähtub, et kostja osales 2020. a sügisel õppetöös. 2020. a sügissemestril läbis kostja õppeaineid 19 EAP ulatuses. Arvestades, et 1 EAP = 27 töötundi, kulus kostjal õppetööle ligikaudu 513 töötundi. Õppetöö sügissemestril toimub tavapäraselt vahemikus septembrist detsembrini, kuhu jääb 17 nädalat. See tähendab, et ühe nädala keskmine õppekoormus on ca 30 tundi. Teatavasti on õppeainete maht hinnanguline ning tegelikule õppetööle võib 1 EAP saamiseks kuluda oluliselt rohkem kui 27 töötundi. See tähendab, et kostja õppekoormus ülikoolis vastab põhimõtteliselt täiskoha tavapärasele koormusele, milleks on 40 tundi nädalas.
63.Nõudekirjaga tutvumisele kulus kostjal ca 2,5 h, misjärel ta mõistis, et vajab professionaalset õigusabi. Advokaadi otsimisele kulus kostjal u 1 tund. Advokaadile pöördumise koostamiseks, ülevaate ja täiendavate selgituste ning vastuste koostamiseks kulus kostjal ca 3 tundi. Kostja esitas kirjavahetuse oma esindajaga. Täiendavaks suhtlemiseks ja materjalide komplekteerimiseks kulus 1 tund. Vastusega tutvumiseks ja esindajaga kooskõlastamiseks kulus u 2 tundi ja telefonikõnedeks u 30 min. Kogumis kulus kostjal aega enam kui 8 tundi.
KOHTU PÕHJENDUSED
64.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele ning rahuldamisele ei kuulu ka vastuhagi.
65.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) 02.07.2020 kell 21:29 kirjutas hagejale Xxxx kodulehe kontaktivormi kaudu patsient, kes tõi välja oma senise haigusloo ning soovis saada aega vastuvõtule; 2) hageja vastas talle samal päeval, kuid ei pakkunud aega vastuvõtuks, vaid viitas visiidi tasulisusele ning soovitas patsiendil pöörduda enda arsti poole;
3) pärast eelnevat pöördus hageja poole e-kirja teel kostja, kes selgitas, et patsient on saabunud välismaalt, mistõttu tema telefon ei tööta, ta ei saa pöörduda varasema raviarsti poole, kuid saab tasuda arsti visiidi eest; 4) hageja ja kostja omavahelises järgnevas e-kirjade vahetuses hageja patsiendile vastuvõtuaega ei pakkunud; 5) kostja avaldas veebiportaali Tervisetrend hageja kohta hinnangu ning hindas skaalal 1-5 hageja abi 1 punktiga; 6) hageja esindaja pöördus kostja poole mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitamise nõudega, millele kostja omakorda vastas esindaja vahendusel.
66.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas veebiportaalis Tervisetrend hageja suhtes au teotava ja ebakohase väärtushinnangu, mille tõttu peab ta hüvitama hagejale tekitatud mittevaralise ja varalise kahju. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja mittevaralise kahju nõue kujutas endast tahtlikku heade kommete vastast tegevust, mille tõttu peab hageja hüvitama kostjale õigusabi kasutamisest tuleneva kahju. Pooltevahelise vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt, kas hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seejärel asub kohus hindama vastuhagi põhjendatust. Hagiavalduse nõue
67.Hageja leidis, et kostja avaldas tema suhtes au teotava ebakohase väärtushinnangu, mis mõjus tema mainele äärmiselt kahjustavalt, sest portaali Tervisetrend külastab iga kuu üle 80 000 inimese. Kostja avaldatu kohaselt oli hageja poole pöördumine „Xxxx“ ja temalt „abi otsimine lootusetu tegevus“. Kostja andis hagejale viie palli skaalal hinde „üks“. Hageja palus kostjal postitus eemaldada, kuid selle asemel pöördus kostja ajalehe „Õhtuleht“ poole. Portaal ise kustutas postituse, sest see oli vastuolus nende kasutustingimustega. Kostja on postituses avaldanud, et hageja on ebaprofessionaalne ja tema ravi kvaliteet väga halb, kuigi ta ise hageja vastuvõtul ei käinud. Kostja tegevus on õigusvastane, sest hageja selgitas seda oma nõudekirjas. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise, mille õiglaseks summaks pidas hageja ise 2000 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise 618 eurot seoses kasutatud õigusabiga.
68.Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et igasugune negatiivne ja isikule mitte meeldiv kriitika ei ole käsitletav au teotamisena. Kostja ei ole avaldanud ebakohaseid hinnanguid. Kostja ei ole avaldanud, et hageja vastuvõtule pääsemine oli lootusetu, hageja ei tule tööga toime ning on ebaprofessionaalne. Kostja kirjeldas vaid enda ja patsiendi emotsioone ning hinnangute andmiseks oli olemas faktiline alus. Patsient pöördus vastuvõtu aja saamiseks hageja poole kliiniku kodulehel oleva kontaktvormi kaudu, kuid hageja vastuvõtuks aega ei pakkunud. Xxxxlist abi soovivad isikud on sageli haavatavas olukorras, mida hageja oleks võinud arvestada. Hagejal puudub õigus nõuda, et talle antaks vaid kõrgeimaid hindeid. Kostja ei pöördunud ise ajakirjanduse poole.
69.Kohus leiab, et asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik hageja mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudeid rahuldada. Asjas esitatud tõendite alusel ei nõustu kohus hageja väidetega, et kostja on tema suhtes avaldanud ebakohase ja au teotava väärtushinnangu. Kohus nõustub kostja väidetega, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema erialase tegevuse kohta avaldataks vaid kiitvaid hinnanguid ja antaks kõrgeimaid hindeid. Seadusest ei tulene keeldu avaldada negatiivseid arvamusi, kui need hinnangud on avaldatud viisakas kõneviisis ning hinnangute andmise aluseks on olemas faktilised asjaolud. Lisaks ei saa väärtushinnangu kohasuse hindamisel lähtuda sellest, millist tähendust hageja ise postitusele omistab, vaid
arvestada tuleb, mida on avaldaja avaldanud kolmanda mõistliku isiku seisukohast lähtudes.
70.VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
71.Riigikohus on osundanud, et ebakohased on väärtushinnangud, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RK TKo 3-21-43-09, p 16, 3-2-1-152-09, p 15). Isiku au ja head nime kahjustav väärtushinnang võib põhineda ka tema kohta avaldatud andmetel. Samas aga väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, ei ole üldjuhul õigusvastased isegi siis, kui nad kahjustavad kellegi au või head nime (RK TKo 3-2-1-152-09, p 15). Eeltoodust lähtuvalt ei saa õigusvastaseks ja ebakohaseks lugeda kellegi suhtes avaldatud negatiivset väärtushinnangut, kui hinnang ise ei ole vulgaarne, alandav ega mõnitav ning see põhineb tegelikel asjaoludel.
72.04.10.2021 eelistungil (toimiku lk 107-108) selgitas kohus hagejale, et iga arvamuse avaldamine ei ole õigusvastane ning asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks avaldanud täiesti põhjendamatu ning au teotava väärtushinnangu. Kohus samuti selgitas, et hagejal on mittevaralise kahjunõude aluseks olevad asjaolud on välja toomata ning tõendamata. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja täiendavaid seisukohti ega tõendeid, jäi oma nõude juurde ning soovis kostjalt kompromissi sõlmimise eeldusena rahalise hüvitise maksmist.
73.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 02.07.2020 saatis abi soovinud patsient hagejale e-kirja (toimiku lk 9), milles selgitas, et tal on depressioon ning ta on võtnud ravimeid. Patsient avaldas, et vaatamata ravimitele ei ole tal endiselt tahtmist elada ja tal on hirm edasise elu ees. Pöörduja soovis teada, kas hageja saaks teda aidata ja millal oleks selleks aega. Samuti teatas ta, et tal hetkel telefon ei tööta. Seega võib kohtu hinnangul patsiendi e-kirjast järeldada, et tegemist oli keerulises ja haavatavas seisundis oleva isikuga, kes soovis saada abi, kuid kellel ei olnud võimalik aja saamiseks kliinikusse helistada.
74.Hageja vastas pöördumisele samal päeval (toimiku lk 10) ning avaldas arvamust, et kui patsiendil puudub võimekus tasuda sidevahendi eest, tuleb tal pöörduda enda varasema arsti poole. Palvele anda vastuvõtuks aega hageja sisuliselt ei vastanud. Kohus leiab, et iseenesest sisaldas hageja vastus eelarvamust patsiendi maksejõulisuse osas ning asjaolule, et tegemist on raskes seisundis patsiendiga, hageja sisulist tähelepanu ei pööranud.
75.02.07.2020 pöördus seejärel hageja poole e-kirjaga juba kostja (toimiku lk 11), kes selgitas, et patsient õppis varem välisriigis, mistõttu tal on vaja leida uus raviarsti Eestis. Samuti selgitas kostja, et telefoni mittetöötamine ei ole seotud patsiendi rahaliste probleemidega. Kostja osundas, et hageja vastus suurendas patsiendi lootusetust. Hageja vastas sellele järgmisel päeval (toimiku lk 12) ning heitis ette, et patsient ei selgitanud varem oma õpinguid välismaal. Samuti avaldas hageja, et ta saab päevas üle 50 kirja, millele üritab vastata. Vastuvõtu aega hageja endiselt ei pakkunud, vaid soovitas otsida kontaktandmeid Internetis. Kohus osundab, et patsient pöördus varasemalt hageja poole veebis kättesaadava kontaktvormi kaudu ning kirja saatmise ajaks pidi hagejale juba olema teada, miks patsient ei saa kellelegi vastuvõtu aja saamiseks helistada. Hageja e-kirjast ei ole võimalik mõista, millisel põhjusel ta ei pakkunud patsiendile vastuvõtu aega. Hageja kirja patsiendile ei saa pidada inimlikult hoolivaks.
76.Kostja selgitas omakorda 03.07.2020 hagejale saadetud e-kirjas (toimiku lk 13), et patsient saatis hagejale kirja läbi teenuse osutaja kodulehel avaldatud vormi. Kostja selgitas, et patsient lootis saada vastust küsimusele, kas arst saab teda vastu võtta ning millal ta seda teha saab. Kostja kordas, et patsient tunneb end lootusetuna. Sellele järgnevalt kirjutas hageja kostjale uuesti (toimiku lk 14), et patsiendil tuleks pöörduda registratuuri või mõne teise raviasutuse poole. Kohtu hinnangul jääb selgusetuks, miks olukorras, kus hageja poole võis pöörduda läbi teenuse osutaja kodulehel avaldatud kontaktvormi ja hageja pidas vajalikuks saata korduvalt erinevaid e-kirju, ei pakkunud ta abi vajavale isikule kordagi ühtegi vastuvõtuaega, ignoreeris tema tervislikku seisundit ja asjaolu, et tal ei olnud võimalik kasutada ühenduse võtmiseks telefoni. Kohus leiab, et seesugust hageja tegevust ei saa inimlikus mõttes pidada hoolivaks ega isegi mõistlikuks.
77.Kostja esitas kohtule väljavõtte abi saada soovinud patsiendi ambulatoorsest epikriisist (toimiku lk 59), millest nähtub, et patsient saabus Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 10.07.2020 ehk mõned päevad pärast hageja poole pöördumist vältimatu abi korras. Seega saab esitatud tõenditest järeldada, et patsiendi vajadus abi järele oli kriitiline ning ta oli hageja poole pöördudes sellises olukorras, kus vajas vältimatult abi. Hageja ei pakkunud talle mistahes viisil arstlikku abi ega vastanud sisukohaselt tema pöördumistele.
78.Veebiportaalis Tervisetrend avaldas kostja vaidlusaluse hinnangu pealkirjaga „Xxxx“ (toimiku lk 16). Kostja kirjeldas, et Xxxx kodulehel oli võimalik küsida vastuvõtuaega ka kontaktvormil. Kostja kirjeldas, millise vastuse patsient sai, kui ta vormi kasutades üritas vastuvõtule aega saada. Seejärel avaldas kostja: „Mul on kahju, kui praegu juhtus nii, et inimene, kes on juba pikemat aega mõelnud igapäevaselt suitsiidist, sai veel ühe uue signaali, et abiotsimine on lootusetu tegevus. Ma ei oleks seda oodanud, ma olen üllatunud ja pettunud“.
79.Erinevalt hageja väidetest ei ole kostja avaldanud, et hagejalt abi saamine oli lootusetu, hageja poole pöördumine oli Xxxx ning hageja osutatud raviteenusel puudub igasugune kvaliteet. Tegemist on hageja meelevaldsete järeldustega. Kostja avaldatu sisu hindamisel tuleb lähtuda keskmise mõistliku lugeja seisukohast, kes loeb avaldatut sellisel viisil, nagu see on kirja pandud. Kohtu hinnangul on kostja hoopis avaldanud, et abi otsinud isik sai oma pöördumisele vastuse, misjärel ta tundis, et abi otsimine on lootusetu. Kohus nõustub, et hinnangu andmisega on kostja kirjeldanud patsiendi tundeid. Samuti on kostja kirjeldanud enda tundeid, märkides, et ta ei oodanud hagejalt sellist vastust ja ta on vastuse tõttu üllatunud ja pettunud.
80.Kohus leiab, et kostja hinnangud selle kohta, mida pidi tundma patsient ja selle kohta, mida tundis kostja ise, ei ole meelevaldsed, vaid on kooskõlas tegelike asjaoludega. Kostja hinnang ei ole hageja suhtes ühelgi viisil ebaviisakas, vulgaarne ega otseselt teda kui isikut või arsti halvustav. Hageja ei saa eeldada ega nõuda, et mistahes isikud avaldavad tema tegevuse kohta vaid positiivseid hinnanguid sõltumata sellest, millised on tegelikud asjaolud. Hageja ei saa nõuda kolmandatelt isikutelt, et tema e-kirjad tekitaksid neis sõltumata kirjade sisust vaid positiivseid emotsioone.
81.Kostja avaldatud hinnangu alguses on märgitud punktiskaalal 5-st punktist hindeks 1 punkt. Hageja esitas kohtule Tervisetrend kodulehe selgituse (toimiku lk 17), mille kohaselt peaksid isikud punktide andmisel lähtuma ravi tulemuslikkusest, kättesaadavusest, tugipersonali olemasolust ja hoolsusest. Portaali Tervisetrend selgituse järgi (toimiku lk 57-58) tuleb kättesaadavusele hinnangu andmisel lähtuda arstiga kontakti saamist ja vastuvõtule pääsemist ning hoolsuse osas arsti püüdlikkust, hoolivust ja ravijärgset huvi tundmist. Sama portaali selgituste järgi (toimiku lk 63-64) tuleb ravi tulemuslikkuse puhul hinnata, kas ravi oli
tulemuslik ja isik sai oma küsimustele vastuse.
82.Kohus leiab, et kostja antud hinnang punktiskaalal ei olnud meelevaldne ja on kooskõlas tegelike asjaoludega. Vaatamata ametliku kontaktivormi ja täiendavate e-kirjade kaudu esitatud palvele saada vastuvõtuaega hageja seda kordagi sisuliselt ei pakkunud. Hageja ka ei avaldanud, et ta ei saa või ei soovi patsienti vastu võtta. Sisukohast vastust kostja ega patsient hagejalt ei saanud. Kuigi hagejale pidi patsiendi tervislik olukord olema mõistetav, ei näidanud ta patsiendi osas kordagi üles hoolivust ega tundnud huvi, kas patsient on abi saanud. Patsient vaatamata soovile hagejalt ravi ei saanud, vaid sattus erakorralisse xxxxlisse vastuvõttu. Kohus nõustub ka kostja väidetega, et kui hageja pidi ise vastama kliiniku kodulehe kontaktivormi kaudu saadetud pöördumisele ning ta kurtis ülekoormatust seoses suurele hulgale kirjadele vastamisega, ei saa järeldada vajaliku tugipersonali olemasolu ja hoolsust.
83.Tervisetrendi tutvustusest (toimiku lk 65) nähtub, et selle eesmärgiks oli pakkuda kasutajatele võimalust jagada ja vahetada infot erinevate meditsiiniteenuste osutajate kohta. Samuti nähtub sellest, et tegu on patsientide tagasisidel põhineva andmebaasiga, kus kasutajad võivad anda enda vahetut tagasisidet. Selgitusest ei saa järeldada, et portaali kaudu ei võiks tagasisidet jagada isik, kellel on arstiga suhtlemisel vahetu kogemus, kuid kes ise ei ole otseselt patsient. Portaali Tervisetrend kasutustingimustest (toimiku lk 142-144) nähtub, et portaalis võib avalikult avaldada oma arvamusi. Portaal ei seadnud kasutajatele eeltingimusi tulenevalt sellest, kas nad on isiklikult ravi saanud või mitte. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud hageja etteheited, et kostja ei ole isiklikult tema vastuvõtul käinud. Kostja avaldatu oli kooskõlas tegelike asjaoludega ning kostja avaldatut ei saa pidada ebakohaseks väärtushinnanguks pelgalt seetõttu, et kostja ei olnud patsient.
84.Alusetu ja tõendamata on hageja väide, et kostja postitus eemaldati portaalist, sest portaal pidas seda sobimatuks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Tervisetrendi portaal saatis kostjale 17.11.2020 e-kirja (toimiku lk 66), milles teatas, et on kustutanud kostja tehtud postituse, kuna portaalile teadaolevalt oli poolte vahel tekkinud vaidlus. Alusetud ja tõendamata on hageja etteheited kostjale seoses ajalehes „Õhtuleht“ ilmunud artikliga (toimiku lk 24-26, täiendav artikkel toimiku lk 34-35). Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 27.10.2020 pöördus hageja poole küsimustega Õhtulehe ajakirjanik (toimiku lk 22-23), viidates kostja kommentaarile portaalis Tervisetrend. Kostja ja Õhtulehe ajakirjaniku vahel vahetatud sõnumitest (toimiku lk 67) aga nähtub, et mitte kostja ei võtnud ühendust ajakirjandusväljaandega, vaid ajakirjanik pöördus tema poole. Kostja vastas, et peab esmalt oma kaaslasega arutama, mida ta on üldse valmis avaldama. Seega ei vasta tõele hageja väited, et kostja soovis teda täiendavalt kahjustada läbi ajakirjandusväljaande poole pöördumise. Lisaks tõendavad esitatud tõendid, et hageja sai ise meediaväljaandele oma seisukohti avaldada, mistõttu on hageja etteheited kostjale seoses artikliga asjakohatud.
85.Oma tegevuse õigustamiseks esitas hageja kohtule täiendavalt L. S.i ja P. M. hinnangud arstieetika rikkumise kohta, kuid kohtu hinnangul on need tõendid asjakohatud. Kostja ei ole avaldanud ühtegi hinnangut selle kohta, et hageja oleks rikkunud arstieetika nõudeid. Hageja ei ole ise väitnud ega tõendanud, millised need arstieetika nõuded on, milliseid ta tegelikult järgis. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et hinnanguid arstide tegevuse ja nendega suhtlemise kohta võib anda vaid seoses sellega, kas nad on rikkunud arstieetika nõudeid või mitte.
86.Lisaks ei ole L. S.i hinnang (koos lisadega toimiku lk 129-133) kohtu hinnangul sisuliselt usaldusväärne. L. S.ile on hinnangu koostamiseks esitatud hageja kirjavahetus patsiendi ja kostjaga ning L. S. on selle alusel väitnud, et hageja pakkus patsiendile vastuvõttu ning see jäi
toimumata patsiendi tõttu. Kohtule ja L. S.ile esitatud e-kirjadest seda tegelikult järeldada ei saa. Hageja ei ole käesolevas menetluses isegi väitnud, rääkimata tõendamisest, et ta oleks pakkunud patsiendile vastuvõtu aega, kuid vastuvõttu ei toimunud patsiendi tõttu. Seega on L. S.i järeldus meelevaldne.
87.Meditsiinieetika komitee liige P. M. on saatnud hagejale 12.11.2021 e-kirja (toimiku lk 136), milles ta on avaldanud, et on lugenud talle saadetud materjale. Milliseid materjale hageja talle täpselt esitas ja millega ta tutvuda sai, kirjast ei nähtu. P. M. on keskendunud vastuses sellele, et puudulike andmete alusel ei saanud arst ravi teostada ja arstieetika nõudeid ta rikkunud ei ole. Kohus kordab, et raviotsuste sisu või arstieetika järgimise kohta ei ole kostja ühtegi hinnangut andnud ning need küsimused ei ole vaidlusalused.
88.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju nõue, varalise kahju nõue ning viivise nõue ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et kostja ei ole hageja suhtes toime pannud ühtegi õigusvastast tegu, kuna kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebakohast ning au teotavat väärtushinnangut. Kostja avaldatud hinnang oli kohane ja kooskõlas tegelike asjaoludega.
89.Täiendavalt osundab kohus, et isegi juhul, kui kostja oleks avaldanud hageja suhtes ebakohase väärtushinnangu, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis õigustaks käesoleval juhul mistahes suuruses mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalune postitus on portaalist eemaldatud. Kuigi portaali külastatavus on märkimisväärne, ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kas või milline arv isikuid üldse tutvus kostja avaldatud postitusega. Lisaks on hagejale portaalis „Tervisetrend“ antud mitmeid positiivseid hinnanguid (toimiku lk 36-37, lk 68-69), sealhulgas käesoleva vaidluse tekkimise ajal. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest võiks mistahes viisil järeldada tema maine langust vaidlusaluse postituse tõttu.
90.Asjas kogutud tõendite pinnalt nõustub kohus ka kostja väitega, et kohtuvaidluse eelselt poolte vahel vahetutatud e-kirjadest ei saa järeldada hagejale mittevaralise kahjuna hinnatavate tagajärgede tekkimist. Pigem on hageja väitnud majandusliku kahju tekkimist. 11.09.2020 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 19), milles ta leidis, et seni on ta saanud vaid kiitvaid hinnanguid. Kostja hinnangut pidas ta solvavaks ja väljendas enda arvamust omakorda solvavas kõneviisis. Kostja vastas ja selgitas, et soovis inimesi hoiatada hageja ülekoormuse ning väsimuse eest (toimiku lk 20). Hageja teatas seejärel, et kostja hinnang mõjutab negatiivselt tema majandustegevust (toimiku lk 21).
91.Hingelistele üleelamistele ei ole hageja kordagi viidanud. Hageja on saatnud kostjale mitmeid e-kirju (toimiku lk 60-62), milliste eesmärk ei ole mõistetav, kuid mis on oma sisult ja väljenduslaadilt kohati solvavad ning osaliselt isegi vulgaarsed. Muuhulgas on hageja leidnud, et kostjal on „xxxx“, tema reaktsioon on „xxxx“ ning patsient ise on „xxxx“. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja avaldatu on sisult ja väljenduslaadilt kordades au teotavam võrreldes kostja avaldatud hinnanguga. Hingelisi läbielamisi ja sellega seotud kannatusi hageja e-kirjadest järeldada ei saa.
92.Lisaks oleks olnud tõendamata hageja varalise kahju nõue summas 618 eurot. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hagejale osutati sellises summas õigusabi kostjale kohtuvälise pöördumise saatmise eest. Hageja ei ole kohtule esitanud õigusabi osutamist tõendavat arvet ega selle arve tasumist tõendavat maksekorraldust. Materiaalõigusele tugineva kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb antud nõuet tõendada ning erinevalt menetluskulude suuruse hindamisest menetluse käigus ei saa kohus nõuet lugeda tõendatuks vaid hageja esindaja
seletuste või advokaadi toimingute kirjelduse alusel.
93.Kostjale 18.11.2020 saadetud nõudekirjast (toimiku lk 27-29) nähtub, et sellest soovis hageja saada nõudekirja koostamise kuluna hüvitist summas 420 eurot. Kuidas on pärast nõudekirja saatmist kulu suurenenud, ei ole hageja põhistanud. Hageja esitas kohtule üksnes väljavõtte advokaadi tegevusaruandest (toimiku lk 122), mille alusel on hagejalt tasu nõutud ka temaga suhtlemise ja talle kirjade saatmise eest. Kes on õigusabi osutanud, tõendist järeldada ei saa. Tegevusaruanne ei saa kohtu hinnangul tõendada varalise kahju nõuet. Hageja on jätnud tähelepanuta, et VÕS § 128 lg 3 järgi ei kuulu kahjuna hüvitamisele mitte mistahes kulud õigusabile, vaid üksnes need mõistlikud kulud, mis on seotud hüvitise saamise ja sellega seotud nõuete esitamisega. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kahju nõuded ei oleks kuulunud rahuldamisele isegi siis, kui kostja oleks toime pannud õigusvastase teo. Vastuhagiavalduse nõue
94.Vastuhagis palus kostja hagejalt välja mõista kulud kohtueelsele õigusabile ja saamata jäänud tulu. Kostja leidis, et hageja nõudekiri oli alusetu ja hageja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostja tugines nõude esitamisel VÕS § 1045 lg 1 punktidele 7 ja 8 ning TsÜS §-le 138. Hageja esitas nõudekirja vandeadvokaadist lepingulise esindaja abiga, kellele pidi nõude põhjendamatus ja alusetus olema arusaadav. Esindaja pidi nõude alusetust hagejale selgitama ja hageja tegutses tahtlikult. Nõudekirjas hirmutati õigusliku hariduseta kostjat ja jäeti talle mulje, et rahalise hüvitise maksmine on möödapääsmatu. Kostja tasus advokaadile õigusabi eest 1250 eurot. Nõudekirjale vastamise tõttu ei saanud kostja ise teenida tulu ja tal jäi saamata sissetulek 381,43 eurot.
95.Hageja leidis, et kohtueelsete läbirääkimiste pidamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja õigusabikulud on üle paisutatud ning saamata jäänud tuluna ei saa kostja nõuda enam tunnistaja kuludest kohtumenetluses.
96.Kohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja vastuväited kostja nõuete rahalisele ulatusele on põhistamata ja õiguslikult ebaselged, ei kuulu kostja vastunõue rahuldamisele õigusliku aluse puudumise tõttu. Kohus leiab, et inimlikult on tekkinud vaidluse sisu ja selle edasine arengukäik kahetsusväärsed. Kahetsusväärne on olukord, et kostjale esitati õiguslikult põhjendamatu nõue ning kostja kandis õigusabikulusid seoses sellele vastamisega, kuid kostja ei saa vastunõude esitamisel samastada hagejat ja tema esindajat.
97.VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane samuti siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Lisaks tuleneb VÕS § 1045 lõikest 3, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.
98.VÕS § 1045 lg 1 p 8 osas on Riigikohus selgitanud, et selle normi kohaldamine eeldab tahtlikku soovi kahju tekitada. Kahju hüvitise nõude rahuldamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel ei piisa aga ainult heade kommete vastasest käitumisest kui sellisest, vaid VÕS § 1045 lg 1 p 8 eeldab, et kahju tekitaja oleks käitunud heade kommete vastaselt ka subjektiivsest küljest ning tema tegu iseloomustab tahtlus. Tahtluseks on õigusvastase tagajärje soovimine ning isik peab mõistma oma tegevuse õigusvastasust (RK TKo 2-16-14655, p 13.1, p 13.2.). Isik peab aru
saama oma käitumise heade kommete vastasusest. Ainuüksi võimalik hooletus heade kommete vastasel käitumisel ei ole kahju hüvitise nõuete rahuldamiseks piisav (samas, p 13.3).
99.Kahju nõude esitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel (RK TKo 2-16-14655, p 14.1) peab eksisteerima olukord, kus kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ning selle kohustuse eesmärgiks on kannatanu kaitsmine tekkinud kahju eest. Seega peab kannatanu nõude esitamisel viitama rikutud õigusnormile ja tooma välja, et tekitatud kahju ärahoidmine oli selle sätte kaitse-eesmärgiks.
100.Kostja on rikutud kaitsenormina viidanud vaid TsÜS §-le 138, mis aga ei ole kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks piisav. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi hea usu põhimõtte rikkumine ei kujuta endast delikti (RK TKo 3-2-1-34-16, p 26). Hea usu põhimõttest tuleneb erandlik võlasuhe ning ainuüksi sellest tulenevalt ei saa rahuldada kahju hüvitamise nõuet, kui see nõue ei kuuluks rahuldamisele deliktilisel alusel. Vastupidine oleks vastuolus kohustuse kaitse-eesmärgiga (RK TKo 3-2-1-34-16, p 34).
101.Eeltoodust lähtudes ei ole TsÜS § 138 eraldiseisvalt selliseks kaitsenormiks, mille kaitseeesmärgiks oleks olnud kostjale tekitatud kahju ärahoidmine. Kui kostja väited on põhjendatud, saaks tema nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks olla vaid VÕS § 1045 lg 1 p 8, kuid kostja ei ole tõendanud ühte nõude rahuldamise peamist eeldust ehk hageja tahtlust.
102.04.10.2021 eelistungil (toimiku lk 107-108) selgitas kohus kostjale, et ainuüksi hea usu põhimõtte rikkumine ei ole tema vastunõude rahuldamiseks piisav. Vaatamata kohtu selgitustele ei sõlminud pooled kompromissi ning kostja jäi oma nõude juurde.
103.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 18.11.2020 saatis hageja esindaja kostjale nõudekirja (toimiku lk 27-29), milles nõudis 1420 euro tasumist OÜ A kontole. Mittevaralise kahju hüvitisena nõudis hageja kostjalt 1000 euro tasumist ning varalise kahjuna ehk nõudekirja koostamise kuluna 420 euro tasumist. Kohus nõustub iseenesest kostja väidetega, et mittevaralise kahju nõuet ei ole sisuliselt põhistatud ja nõudes viidati kohtulahenditele, milliste asjaolud ei ole võrreldavad käesoleva vaidluse asjaoludega. Muid ettepanekuid vaidluse lahendamiseks peale rahaliste maksete tegemisega hageja esindaja kostjale ei pakkunud.
104.Samas ei saa esindaja koostatud nõudekirjast järeldada, et õigusharidust mitteomav hageja oli täielikult teadlik nõude esitamise alusetusest ning soovis vaatamata sellele tahtlikult õigusvastase tagajärje saabumist. Hageja tahtluse kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit ning kohus ei saa tahtlust lugeda tõendatuks ainult seetõttu, et nõudekirja esitas hageja lepinguline esindaja. Vaidlus puudub selle üle, et hageja on arst, mitte õigusvaldkonna asjatundja. Asjas esitatud hageja e-kirjadest ei saa kohus järeldada, et hageja arusaam kostja antud hinnangu õiguslikust ja sisulisest tähendusest oleks olnud adekvaatne ja kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Samuti ei saa kohus järeldada hageja tahtlust koostatud nõudekirja sisust. Hagejale ei saa tahtlust omistada tulenevalt sellest, et tema esindaja viited Riigikohtu lahenditele ei olnud piisavalt asjakohased ning õiguslik käsitlus piisavalt pädev. Kohus nõustub, et eetiliselt ei saa pidada aktsepteeritavaks üksnes märkimisväärselt suurte rahaliste nõuete esitamist, kuid samas ei saa esitatud tõenditest ka järeldada, et selliste nõuete esitamine toimus üksnes hageja soovil ning mitte esindaja initsiatiivil. Asjas puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et hageja esindaja selgitas hagejale esitatud nõude täielikku alusetust, kuid hageja soovis sellele vaatamata nimelt rahalise kahju hüvitise nõudmist.
105.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja vastunõue ei kuulu põhinõude ega viivisenõude
osas rahuldamisele, kuna puudub hagejale etteheidetav õigusvastane tegu, mis võimaldaks nõudeid rahuldada. Kuna kohus ei pea võimalikuks nõuet rahuldada, ei asu kohus sisuliselt hindama, kas nõuete suurus on tõendatud. Seetõttu ei hinda kohus kostja esitatud tõendeid nõuete kohta (toimiku lk 30-33, lk 70, lk 71-74, lk 105, lk 106, 145-158). Vastuseseks hageja väidetele selgitab kohus, et kostja ei esitanud menetluses tunnistaja tasu nõuet, vaid kohtueelset saamata jäänud tulu nõuet VÕS § 128 lg 4 alusel, mistõttu on asjakohatud hageja viited tunnistaja tasu suurusele.
106.Täiendavalt osundab kohus, et kuigi kostjal oli õigus kasutada hageja nõudekirjale vastamiseks advokaadi õigusabi, ei oleks sellise abi kohtueelsel kasutamata jätmisel kaasnenud kostjale mistahes sisulisi tagajärgi. Ilma kohtulahendita ei oleks hageja saanud pöörata nõuet kostja vastu sundtäitmisele. Kui kostja oleks kasutanud õigusabi üksnes hagile vastamisel, oleks kohus saanud hagi rahuldamata jätmise tõttu mõista hagejalt kostja kasuks välja viimase õigusabikulud.
107.Käesoleval juhul aga jättis kohus rahuldamata mitte ainult hagi, vaid ka vastuhagi. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleks hagiga seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kohus jättis vastuhagi rahuldamata, tuleks vastuhagiga seotud kulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus loeb antud olukorras menetluskulude väljamõistmist kummaltki poolelt ebamõistlikuks ja jätab menetluskulud kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.