Erlemann OÜ hagi Baltic Fence OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 1 053,47 eurot. Hageja: Erlemann OÜ (registrikood 12298890, asukoht Välja 62, Kose-Uuemõisa alevik, 75102 Kose vald), Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige K K e-post xxx) Kostja: Baltic Fence OÜ (registrikood 10847631, asukoht Kaevu 5, 11622 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: Gunnar Leht (Actio Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 24. november 2021. a
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Erlemann OÜ hagi Baltic Fence OÜ vastu võlgnevuse, viivise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta täies ulatuses Erlemann OÜ kanda.
2.Välja mõista Erlemann OÜ-lt menetluskulud summas 600 eurot Baltic Fence OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
1.Kohtule 21.01.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt oli Erlemann OÜ ja Baltic Fence OÜ vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt pidi hageja renderdama kostjale pildi kioskist, tegema montaaži video ja koostama kasutusjuhendi kioski kokkupanemiseks. Hageja esitas tellitud pildid, video ja juhendi 15. oktoobriks 2020 . Hageja esitas ostjale arve osutatud teenuse eest makse tähtajaga 22. oktoober 2020. Kostja arvet ei tasunud. Kostja esitas 25. septembril 2020 e-kirja teel ka tellimuse kinnituse. Seejärel edastas hageja kostjale juba eelnevalt renderdatud pildi kioskist. Kostja ja hageja suhtlesid uuesti 28. septembril 2020 telefoni teel. Kostja täpsustas, et ta soovib kioskist teiste toonidega pilti. Hageja selgitas, et juba saadetud pildi renderdamiseks kulus 26 tundi ja pildi ettevalmistamiseks kaks tundi. Kostja ei esitanud ühtegi pretensiooni pildi kvaliteedi ega ajakulu osas. Sama päeva (28. septembri 2020) pealelõunal ja järgmise päeva (29. septembri 2020) hommikul saatis kostja e-kirjaga info, millistes värvitoonides teine kioski pilt teha (lisad 3 ja 4). Seega oli esitatud tellimus ka teise pildi renderdamiseks. Selleks ajaks oli kostja juba esimese pildiga tutvunud ja teadis kui palju aega selle pildi ettevalmistamiseks ja renderdamiseks kulus. Ühtegi pretensiooni kostja esimese pildi ega ajakulu osas ei esitanud. Kostja ei maininud, et soovib teist pilti kõrgema või madalama kvaliteediga ega esitanud ka muid tingimusi, peale värvivaliku. Järelikult kostja aktsepteeris hageja tööd.
2.Hageja saatis kostjale 2. oktoobril 2020 teise kioski pildi, kostja soovitud värvitoonides ning
6.oktoobril 2020 kostja tellitud montaaži video. Kostja saatis 8. oktoobril 2020 ekirja, kus avaldas lootust, et hageja on juba kasutusjuhendit (kostja nimetab seda koostejuhendiks) koostama hakanud. Septembris toimunud koosolekul lepiti kokku, et hageja teeb kasutusjuhendi jaoks pildid, kuid hiljem lepiti lisaks kokku, et hageja lisab ka selgitava teksti. Lisana 6 esitatavas e-kirjas mainis hageja esimest korda, et eeldab, et selgitav tekst on lisaks eestikeelsele ka ingliskeelne. Lisaks avaldas kostja viidatud e-kirjas, et tal oleks vaja ka korralikku tootelehte avaleheks, kus on olemas pilt ja kirjeldus, miks see on „maailma parim kiosk“. Kostja avaldatud soovist ja kirjas esitatud selgitustest on selgelt näha, et kostja ei soovinud mitte kasutusjuhendit, vaid müügibrošüüri või reklaami.
3.Hageja selgitas 13. oktoobril 2020 toimunud telefonivestluse käigus, et reklaamtekstiga juhendit ta ei tee, kuid võib lisada joonistele eestikeelsed selgitused kioski kokkupanemiseks vajalike toimingute kohta. Lisaks teatas hageja, et kasutusjuhend on võimalik üle anda neljapäeval (15. oktoobril 2020). Kostja saatis 13. oktoobri 2020 õhtul ekirja, milles tellis hagejalt veel ühe pildi (lisa 7), kus kiosk oleks näha teise nurga alt nii, et katust oleks rohkem näha. Mingeid pretensioone kahe juba esitatud pildi osas kostja ei esitanud.
4.Hageja saatis kostjale 15. oktoobril 2020 kasutusjuhendi ja arve nr 180076 juba tehtud tööde eest summas 1224 eurot (koos käibemaksuga, lisa 8). Samal päeval helistas kostja hagejale ja kurtis, et arve on liiga suur. Hageja tuli kostjale vastu, et mitte tööalaseid suhteid rikkuda ja esitas uue arve (lisa 9), eemaldades arvelt esimese pildi renderdamisega seotud kulud. Muudetud arve summaks kujunes 936 eurot. Õhtul saatis kostja e-kirja, milles avaldas esimest korda rahulolematust hageja töö osas (lisa 10). Pretensiooni esitas kostja vaid kasutusjuhendi osas ja avaldas soovi järgmisel päeval koosolek korraldada, et asjad läbi arutada. Järgmisel päeval koosolekut ei korraldatud. Kostja ei andnud hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ega selgitanud, milles puudused täpselt seisnesid.
5.Kostja saatis 20. oktoobril 2020 omapoolse pakkumise, milles oli nõus tasuma vaid 120 eurot 936 euro suurusest arvest (lisa 11). Samas ei esitanud kostja ikka veel pretensioone tehtud tööde osas ega põhjendusi, miks hageja tehtud tööd kostjale ei sobinud. Piltide ega kasutusjuhendi osas ei olnud üheselt konkreetseid tingimusi kokku lepitud. Kostja ei ole kordagi maininud, mille poolest hageja tehtud tööd ei vastanud nõuetele. Kostja mainis kirjas vaid, et toob võrdluseks „Home office“ pildi, mille tegemiseks kulus vaid 2.17 tundi. Näidisena esitatud pilt ei ole sellise kvaliteediga nagu hageja tehtud pildid. „Home Office“ pilt oli tunduvamalt madalama resolutsiooniga. Lisaks ei ole teada, millise tunnihinnaga on näidiseks esitatud pildid tehtud. Seega ei ole kokkuvõttes teada, mis hinda kostja näidisena esitatud pildi eest tegelikult maksis. Hageja hinnangul on sellise pildi valmimine 2,17 tunniga võimalik vaid siis, kui kasutatakse oluliselt suurema jõudlusega riistvara, see jällegi tähendab ka kõrgemat tunnihinda kui hageja tunnihind on. Kostja avaldus, et ta ei saa 3D pilti hagejalt osta on asjakohatu, kuna kostja oli hagejalt pildid juba tellinud. Hageja ei renderda pilte lootuses neid maha müüa, vaid teeb renderdamist tellimustööna elik kui keegi tellib pildi, siis hageja renderab selle tellija soovidest lähtuvalt. Praegusel juhul oli tellijaks kostja.
6.Kostja ei teavitanud hagejat, milles konkreetselt seisnevad tema hinnangul töödel esinevad puudused ega andnud hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Seega saab lugeda tööd vastuvõetuks. Kostja väide, et ta arvas, et tegemist on nö mustanditega, ei ole eluliselt usutav ja selgusetuks jääb, millise edastatud info põhjal kostja sellisele järeldusele jõudis. Esiteks, kui tegemist oleks olnud nö mustanditega, millest korrektseid pilte, videot ja kasutusjuhendit tegema hakatakse, oleks lõpphind kujunenud veelgi kallimaks. Kuna kostja leidis, et arve, mis talle esitati tehtud tööde eest oli liiga suur, ei ole usutav, et kostja arvas, et tööde näol on tegemist mustanditega. Kui tegemist oleks olnud mustanditega tähendaks see seda, et töödes oleks tulnud teha täiendusi, mis omakorda tähendab lisa ajakulu ja veel suuremat arvet. Kuna kostja arvates oleks pidanud tööd saama valmis väiksema ajakuluga, ei ole usutav, et ta pidas esitatud töid mustanditeks. Teiseks, kui kostja tõesti arvas, et tegemist on mustanditega oleks mustandifaas olnud just õige aeg puudustele viidata ja muudatusettepanekuid teha. Kostja neid ei teinud.
7.Siinkohal peab hageja vajalikuks märkida, et hageja ja kostja ei leppinud kokku, millistele tingimustele pildid, video ja kasutusjuhend peavad vastama, seega teostas hageja tellitud tööd tavapärase kvaliteediga. Kostja poolt on väga küüniline pärast piltide valmimist ja lisa piltide (sic!) tellimist väita, et hageja poolt teostatud tööd ei vasta tingimustele. Kokkuleppe sõlmimisel näitas kostja hagejale vaid toodete kataloogi ja hageja teavitas, et pildil saab olema ainult toode ilma tausta ja dekoratsioonideta, millega kostja nõustus. Sellist tegevust ei saa kindlasti lugeda üksikasjalike juhiste andmiseks. Ainuke konkreetne tingimus, milles kokku lepiti oli, teise kioski värvitoonid. Renderdatud piltide värvipunktide mahus ühe ruumiühiku kohta, mõõtmetes ega mahus – ühesõnaga kvaliteedis kokku ei lepitud. Piltide osas oli kokkulepe vaid selles, et pildid tulevad ilma taustata. Sellest, et kostja soovis pilte kioskist koos taustaga, oleks kostja pidanud hagejat teavitama enne tellimuse esitamist või hiljemalt enne teise pildi tellimist. Kostja seda ei teinud. Kostja mainis, et tema tahtis kioski pilti koos taustaga alles vastuväites maksekäsu kiirmenetluses. Selline asi nagu tausta puudumine oleks olnud täpselt selline puudus, millele kostja oleks pidanud viitama, kui ta arvas, et tegemist on mustanditega. Nagu juba mainitud, ei viidanud kostja puudustele töödes enne kui talle oli arve esitatud. Konkreetset tööde valmimise tähtaega kokku ei lepitud. Pärast esimese pildi
esitamist tellis kostja hageja käest ka teise ja hiljem ka kolmanda pildi, järelikult ei olnud ei töökiirus ega kvaliteet kostjale probleemiks.
8.Isegi kui kostja hinnangul ei oleks mõni teostatud töö tingimustele vastanud, oleks kostja pidanud hagejale andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seda kostja ei teinud. Esimesed vastuväited tööde osas esitas kostja alles pärast arve saamist. Selleks ajaks oli hageja renderdanud kaks pilti, koostanud kokkupanemisjuhendi ja video. Seega oli kostjal olnud võimalus tutvuda hageja töödega ja kuna pretensioone ei esitatud, oli hagejal täielik õigus järeldada, et tema tööd on vastu võetud.
9.Vaidlust ei ole, et kostja tellis hagejalt pildid, video ja kokkupanemisjuhendi. Kostja kui tellija kohustus oli maksta kokkulepitud töö tegemise eest hagejale tasu. Hageja ja kostja ei leppinud kokku tingimustes, millele tööd peavad vastama ega tööde valmimise tähtaega. Hageja on oma kohustused täitnud ja kostjale tellitud pildid, video ja kasutusjuhendi edastanud. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Hageja hinnangul ei saa kostja arve maksmata jätmisel tugineda tööl esinevatele puudustele, kuna ta ei ole nimetanud konkreetseid puudusi ega andnud hagejale võimalust puudusi kõrvaldada. Seega oli igati põhjendatud hageja arvamus, et kostja on tööd vastu võtnud. Esimest korda mainis kostja, et ta keeldub töid vastu võtmast alles 10. novembril 2020. Kuid isegi siis ei nimetanud kostja konkreetseid puudusi, mis tema arvates hageja tehtud töödel esinesid. Kostja ei ole lepingust taganenud ega lepingut ülesöelnud, seega on kostja ja hageja vaheline leping kehtiv ja kuna hageja on oma poole lepingust täitnud, on kostjal kohustus temale tehtud tööde eest tasuda. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 alusel. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 936 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 18 eurot ja 25 senti ning kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude rahuldamiseni viivise seadusjärgses määras. Kostja vastus
10.Kohtule 12.04.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Baltic Fence OÜ tellis Erlemann OÜ-lt ühe toote kohta ilupildid, video ja koostejuhendi. Eelnevalt toimunud kohtumisel näidati töö teostajale erinevate toodete koostejuhendeid ja kataloogi (Lisa 1) eesmärgiga teha tellijapoolsed tingimused ja soovid võimalikult arusaadavaks. Kohtumisel kinnitas hageja korduvalt, et oskab teha näidatud kvaliteedis pilte ja koostejuhendeid. Hageja väited, et ta ei olnud teadlik piltide tausta vajadusest on valed. Hageja teadis, mis tootega on tegu ja mis on selle kasutusfunktsioon. Hageja pakkus ka omalt poolt välja, et taustaks võiks olla raekoda, sest tegemist on jõulukioskitega ja just sellisesse keskkonda nimetatud tooted lähevad. Mitte üheski episoodis ei maininud hageja, et kasutab aegunud riistvara, millega selliseid pilte ei ole võimalik teha. Veel enam, et tema eeldatavat töötunnid on ca 10 korda pikemad turul pakutavast. Oluline on mainida, et omame rohkem kui 5 aastast töökogemust ilupiltide tellimisel. Selle aja jooksul oleme tellinud sadu erinevaid pilte ja koostejuhendeid. Antud hagi kontekstis oleme suhelnud ka erinevate piltide valmistajatega, kes kõik väidavad, et hageja poolt esitatud töötunnid on ebareaalsed.
11.Hageja saatis esmaseks tutvumiseks mustandi pildi, millel paluti teha parandused ja tööga edasi minna. Hageja ei maininud, et tema jaoks võtab värvi vahetamine 26 tundi. Olgu mainitud, et selliste muudatuste tegemine ei võta teistel ettevõttetel rohkem kui 1 tund. Töö
tellimise ja esitamise vahel helistas kostja korduvalt hagejale ja uuris töö valmimise kohta. Vastuseks olid ainult katteta lubadused, mis päädisid samade mustandite esitamise ja arve esitamisega 15. oktoobril õhtul kell 19.42. Hageja oli väga hästi teadlik sellest, et kõnealune toode laaditakse xxx 16. oktoobri hommikul. Ehk oma tegevusega välistas hageja võimaluse piltidel kiirete paranduste tegemise. Veel samal õhtul (15. oktoobril) helistas kostja hagejale ja avaldas rahuolematust töö kvaliteedi üle. Mitte ainult koostejuhendi, nagu väidab hageja, vaid terve töö üle. Hagejale pakuti võimalust tulla xxx, kus on alati keegi olemas, olukorda lahendama. Paraku ei näidanud hageja üles mittemingisugust huvi, et olukorda lahendada mõistlikult.
12.Hageja väited, et talle ei antud võimalust töid parandada on valed. Hagejale saadeti 20. oktoobril teistkordselt näidistööd, millises kvaliteedis antud tellimus pidi olema ja e-mail võimalusega puudused kõrvaldada ( Lisa 2). Ka sellele pakkumisele hageja ei vastanud. Leiame, et hageja viivitas tahtlikult töö ja arve esitamisega viimase hetkeni, et vältida võimalust teha töös parandusi ja panna kostja sundolukorda, kus peaksime töö aktsepteerima.
13.Kokkuvõttes on Hageja poolt teostatud töö kvaliteet meile vastuvõetamatu ja nende poolt esitatud arvel toodud töötunnid täiesti põhjendamatud. Samas on antud ebaprofessionaalne töö tekitanud kostjale nii majanduslikku kui ka olulist mainekahju väliskliendi silmis.
14.Täitmaks oma lubadusi klientide ees oli kostja sunnitud kiirkorras tellima kogu töö uuelt ettevõttelt ( Lisa 3 ), millega on kaasnenud märkimisväärsed lisakulud. Tõe huvides olgu mainitud, et tellitud uue töö tööajaks on arvele märgitud 11,5 tundi. Mis hõlmab videot ja kuute pilti erinevate nurkade alt. Väga oluline on mainida, et esitatud 11,5 tunni sees on ka toote nullist üles joonistamine, mis hinnanguliselt võtab umbes 2 tundi. Hageja poolt esitatud arvel oli kahe pildi ( ilma taustata) ja värvideta video mustandi tööajaks 48 tundi. Antud erinevused välistavad igasuguse võimaluse, et hageja poolt esitatud arve näol on tegemist adekvaatsete numbritega. Lisaks ülalmainitule üritab hageja jätta muljet kostjast kui halvast arvete tasujast. Hageja poolt lisatud (Lisa 2) arutelu eelneva arve tasumisest, ei ole mitte kuidagi seotud käesoleva kaasusega. Olgu mainitud, et tekstis toodud arve 180074 esitati 21. september maksetähtajaga 28. september. Arve tasuti kostjale ennetähtaegselt, 25. septembril. Arvestades asjaolusid ja hageja poolt esitatud teksti, mis on täis pahatahtlike valesid, leiab kostja, et hageja peaks kandma kõik menetluskulud. Kostja on korduvalt pakkunud hagejale võimalusi olukord lahendada kompromissiga ja mõistlikul viisil, ent hageja on vältinud kõiki pakkumisi. Kuna kostjal on antud juhtumiga kaasnenud oluline majanduslik - ja mainekahju leiame, et kompromisslahendus ei ole enam võimalik. Kohtu põhjendused
15.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha
tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 25.09.2020. a suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja renderdama kostjale pildi kioskist, tegema montaaži video ja koostama kasutusjuhendi kioski kokkupanekuks. 15.10.2020. a esitas hageja kostjale arve nr 180076 summas 1 224 eurot. Samal päeval korrigeeris hageja arvet, eemaldades sellelt tasu pilt1 eest summas 240 eurot.
17.Hagiavalduse kohaselt on hageja enda lepingulised kohustused täitnud. 15.10.2020. a edastas hageja kostjale tehtud töö ja arve. Kostja esitas pretensiooni vaid kasutusjuhendi osas ja jättis põhjendamatult arve tasumata.
18.Kostja vastuväite kohaselt ei vastanud hageja töö tellimusele, töö kvaliteet on kostjale vastuvõetamatu ning arvel märgitud töötunnid täiesti põhjendamatud.
19.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatult jätnud töö vastu võtmata ning töid ei saa lugeda vastuvõetuks.
20.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi käesolevas menetluses VÕS § 638 teises lauses sätestatust tulenevalt tõendama, et on lepingulised tööd ilma puudusteta ja lepingukohaselt valmis teinud. Hageja seda kohtu hinnangul tõendanud ei ole. Hageja on menetluses väitnud, et kostja ei ole tööde osas pretensioone esitanud. Hageja väited on vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Kohtule on esitatud hageja ja kostja e-kirjavahetus, millest nähtub, et 15.10.2020. a on kostja teatanud hagejale, et ei ole absoluutselt tööga rahul, 20.10.2020. a teatas kostja, et ta ei aktsepteeri töö kvaliteeti ja arvel nr 180076 kajastatud töötundide hulka, 10.11.2020. a on kostja keeldunud töö vastuvõtmisest, kuivõrd see ei vasta kokkulepitule. Eeltoodust nähtub, et kostja on korduvalt hagejale pretensioone esitanud ning selgitanud, miks hageja töö ei sobi kostjale kasutamiseks.
21.Hageja väitel pidi ta teostama pildid ilma taustata, renderdatud piltide värvipunktide mahus ruumiühiku kohta kokkulepet ei olnud, ainus kokkulepe oli kioski värvis.
22.Kostja väitel pidid pildid olema taustaga, hageja ei hoiatanud kostjat, et tööde teostamiseks kulub hagejal üle 70 tunni ning pildi formuleerimine võtab aega 26 tundi.
23.VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole kokkulepitud omadusi. Kohtu hinnangul ei vastanud hageja teostatud töö VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestatule, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda arvel nr 180076 kajastatud tasu. Kohtule on esitatud fotod, millest nähtub, et tööd ei ole teostatud kostja poolt soovitud viisil. Kostja poolt antud selgituste kohaselt ei saanud ta hagejalt sellises kvaliteedis pilte, milles kokku lepiti. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Riigikohus on lahendis 3-2-1-180-10 leidnud, et lisaks töövõtulepingu põhikohustustele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse VÕS 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused). Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks põhikohustusele ning muudele kõrvalkohustustele tellija informeerimise kohustus tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele.
24.Hageja on käesoleval juhul jätnud selle ülesande täitmata. Hageja on menetluses väitnud, et kasutabki madalama võimsusega riistvara, mille tulemusel koguneb suurem hulk töötunde. Hagiavalduse kohaselt oli kostja ühe pildiga tutvunud, seega teadis kui palju aega pildi ettevalmistamiseks ja renderdamiseks kulus. Hageja hinnangul pidi kostja täpsustama ka resolutsiooni, millega töö teostada. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Resolutsiooni täpsustamine on töövõtja ülesanne, tellija ei pea omama oskusi ja vilumusi renderdamises. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks kostjale jaganud selgitusi töötundide ja renderdamise ajakulu kohta. Kohtu hinnangul saab hageja sisuliselt panna arvuti renderdama määramata ajaks. Kostja ei pea aga kindlaksmääramata resolutsiooniga ning kindlaksmääramata ajavahemikus teostatud renderdamist hagejale tasustama, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtud sellist kostja soovi.
25.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu ei ole õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus 26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3).
28.Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 600 eurot (ei sisalda käibemaksu) 6 töötunni eest. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on kantud kulud põhjendatud. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 100 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.