Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
11. jaanuar 2022.a, Tallinnas
Hagihind
2-19-3219 Maorobl OÜ hagi Werm OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes 8092,71 eurot
nende Hageja: Maorobl OÜ (registrikood 12893026, asukoht Erika 13, 10416 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo (e- post: [email protected]) Kostja: Werm OÜ (registrikood 12747193, asukoht Männiku tee 96g, 11215 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 07.12.2021.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Werm OÜ-lt Maorobl OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 7354,37 eurot, sisssenõudekulu summas 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 106,79 eurot.
3.Välja mõista Werm OÜ-lt Maorobl OÜ kasuks viivis võlgnevuselt summas 7354,37 eurot alates 01.03.2019.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
4.Jätta kõik menetluskulud kostja Werm OÜ kanda.
5.Välja mõista Werm OÜ-lt Maorobl OÜ kasuks menetluskulu summas 1941 eurot.
Välja mõista Werm OÜ-lt Maorobl OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1941 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Maorobl OÜ (endise nimega OÜ Metro NC Systems) esitas 28.02.2019.a kohtule hagi Werm OÜ vastu suusõnalisest töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 7354,37 euro, sissenõudekulu 40 euro, viivise 106,79 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale teostanud ehitustöid vastavalt kostja esitatud tellimustele aadressil Xxxx. Hageja on töödena teostanud killustikualuse ehituse ja töö eest on hageja kostjale esitanud arve 80078 summas 7354,37 eurot maksetähtajaga 24.12.2018.a. Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt võlgnevus välja mõista. Tasumata arvest tuleneva võlgnevusega palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise summas 106,79 eurot ja alates 01.03.2019.a viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena sissenõudekulu summas 40 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 500 eurot ja esindajakulu summas 1441 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hageja peab selgitama, milliste tööde tegemist hageja temalt tellis, millises mahus seda telliti ning milliseid materjale tööde maksumus sisaldas. Kostja ei eita tööde tellimist hagejalt, kuid kostja on seisukohal, et hageja peab tõendama, et kokku lepitud mahus on tööd teostatud ning üle antud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukohad, tutvunud kostja seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 12.03.2019.a kohtumääruses (t/l 17-18).
5.Vaidlust pole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping, millise kohaselt teostas hageja kostjale ehitustöid, vastavalt kostja esitatud tellimustele aadressil Xxxx (t/l 5). Pooled on erimeelt selles, millises mahus on hageja töid teostanud ja kas need on ka kostjale üle antud.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
8.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt
kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
9.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
10.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja esitanud kostjale 17.12.2018.a arve nr 80078 summas 7354,37 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t/l 6). Nimetatud arve on väljastatud Xxxx killustiku aluse ehituse eest koguses 179,2 m3.
11.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt mõõtis ja kontrollis hageja töid kostja poolt K. L. äriühingust Ankord OÜ, kes saatis need andmed hagejale (t/l 86 pöördel). Hagejale saadetud andmete kohaselt moodustab Xxxx killustiku aluse maht 179,2 m3 (t/l 90), mis kattub vaidlusalusel arvel kajastatud mahuga (t/l 6). Samuti nähtub kohtule esitatud 07.02.2019.a Maksu- ja Tolliameti vastusest hageja päringule, et kostja on deklareerinud hageja poolt esitatud detsember 2018.a arveid (t/l 12).
12.Kohtule esitatud poolte e-kirjade vahetusest ilmneb, et poolte vahel on tekkinud erimeelsused 17.12.2018.a arvega nr 80078 seoses (t/l 70-73). Kostja on olnud seisukohal, et see arve on osaliselt hagejale tasutud (t/l 72 pöördel), et kostja on hagejale liigselt tasunud ning hoopis hagejal on kostja ees võlgnevus (t/l 70). Kostja ei ole hagejale nõuet esitanud. Samuti ei ole kostja vastuhagi ega ka protsessuaalset tasaarvestuse avaldust kohtule esitanud.
13.Asja materjalidest nähtub, et hageja on killustiku aluseid töid teostanud (t/l 10-11, 11a, 6264). Samuti ei vaidlusta seda ka kostja. Ka ei vaidlusta kostja asjaolu, et tööd on üle antud. Kostja ei viita puudustele tehtud töös. Kostja väidetel on talle ebaselge tööde maht. Kostja enda nägemust mahu suuruse kohta kohtule ega hagejale esitanud ei ole.
14.Kõige eelneva alusel saab järeldada, et kostja on asunud otsima erinevaid ettekäändeid selleks, et hageja nõuet arve nr 80078 alusel mitte tasuda. Kohtu arvates on hageja piisavalt põhistanud tööde mahtu s.o 179,2 m3 (t/l 86 pöördel, 90), mistõttu leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Seega tuleb hageja põhinõue summas 7354,37 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 40 eurot (t/l 2). Kostja sisulisi vastuväiteid antud nõudele esitanud ei ole. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 tuleb see kulu kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 106,79 eurot, kuivõrd kostja on olnud arve nr 80078 maksmisega viivituses. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise
alates 01.03.2019.a põhinõudelt 7354,37 eurot kuni põhinõude täitmiseni (t/l 2-3).
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
18.Kostja vastuväiteid viivisenõudele esitanud ei ole, mistõttu tuleb hageja vastav nõue rahuldada.
19.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 7354,37 eurot, sissenõudekulu summas 40 eurot, viivis 106,79 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuselt summas 7354,37 eurot alates 01.03.2019.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
21.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 8092,71 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
22.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 500 eurot ja esindajakulu menetluskulude nimekirjas alusel summas 1320 eurot (t/l 168). Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: hagi koostamine ja esitamine (sh dokumentide analüüs, kliendiga nõupidamine) 330 eurot (3 tundi x 110€/h), kostja menetluskulude tagatise taotlusega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja vastuse koostamine 10.05.2019 summas 220 eurot (2 tundi x 110€), kostja hagi vastusega tutvumine ja vastuse koostamine 23.09.2019 summas 165 eurot (1,5 tundi x110€), hageja taotlused ja seisukohad 31.03.2020 summas 165 eurot (1,5 tundi x 110€), kohtuistungi ettevalmistamine ja sellest osa võtmine 165 eurot (1,5h x 110€), hageja taotlused 12.04.2021 summas 165 eurot (1,5 tundi x110€), 12.11.2021.a menetlusdokumendi koostamine ja esitamine, kohtumäärusega tutvumine, kliendiga nõupidamine 110 eurot (1 tund x 110€). Lisaks nõuab hageja kostjalt 07.12.2021.a kohtuistungil esindaja osalemise tasu arvestusega 110 eurot tund (t/l 177 pöördel).
24.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 500 eurot.
25.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 110 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 110 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
26.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 12 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Samuti tuleb hagejale hüvitada 07.12.2021.a kohtuistungil esindaja osalemise kulu summas 121 eurot (1 tund ja 6 minutit x 110). Seega on põhjendatud hageja esindajakulu kokku summas 1441 eurot (13 tundi ja 6 minutit x 110 eurot).
27.Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks esindajakulu summas 1441 eurot.
28.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1941 eurot, millest riigilõiv 500 eurot ja esindajakulu 1441 eurot.
29.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.