Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-9197
Kohtuasi
OSAÜHINGU EHITUSTEHNIKA hagi Jealha OY vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.07.2025 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OSAÜHINGU EHITUSTEHNIKA määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OSAÜHING EHITUSTEHNIKA (registrikood 10982576), seaduslik esindaja juhatuse liige U.K Kostja Jealha OY (registrikood 1547389-8, asukoht Siilitie 8a A, Helsingi 00800, Soome Vabariik)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.07.2025 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OSAÜHING EHITUSTEHNIKA (hageja) esitas 11.06.2025 Harju Maakohtule Jealha OY (kostja) vastu hagi võla väljamõistmiseks. Hagiavaldusele oli lisatud võõrkeelsed tõendid.
Maakohus määras 13.06.2025 kohtunõudes hagejale tähtaja hagiavalduse lisade tõlgete esitamiseks.
3.Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks lisade tõlkeid.
2-25-9197 Maakohtu määrus
4.Maakohus keeldus 07.07.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel, kuna hageja ei esitanud hagiavalduse lisade tõlkeid ning maakohtul ei olnud seetõttu muu hulgas võimalik kindlaks teha, kas antud vaidlus kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus (kostjaks on Soome Vabariigis registreeritud äriühing). Maakohus selgitas, et TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtus asjaajamine eesti keeles ning § 33 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on kohtu kohustus tagada, et toimikus ei oleks tõlketa dokumente. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.1.Hageja esitas määruskaebuse maakohtu määruse vaidlustamiseks. Hageja märkis hagis, et hagiavaldus on eestikeelne ja ta on vajadusel valmis lisad tõlkima. Hageja viitab määruskaebuses TsMS § 33 lg 1 teisele lausele ja lõikele 2. Kuigi pooltevahelises lepingus on märgitud, et vaidlused lahendab vahemees, peab poolel jääma võimalus ka kohtusse pöörduda. Hageja hinnangul on siinses asjas Harju Maakohtu erialluvus, kuna Soome kohus keeldus asja menetlemisest (TsMS § 72).
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi saata samale maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.
6.1.TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel põhjendanud sellega, et hageja ei esitanud kohtu nõudmisel hagiavalduse lisade tõlkeid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna on jätnud korrektselt täitmata selgitamis- ja põhjendamiskohustuse.
6.2.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hagiavalduse menetlusse võtmisel tuleb kohtul kontrollida kohtualluvust ning seejuures viitavad hagi väited siinses asjas ka rahvusvahelise või kokkuleppelise kohtualluvuse kontrollimise vajadusele. Hagejal tuleb esitada asjas tõlked, mis võimaldavad kohtualluvuse kindlaks teha. Kui hagiavaldusel esineb kõrvaldatav puudus, tuleb kohtul enne hagi menetlusse võtmata jätmist menetlusosalisele anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja jätta menetlusdokument seniks käiguta. Sellisteks kõrvaldatavateks puudusteks on TsMS § 371 lg 1 punktides 9–12 märgitud alused (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1120-16, p 11). Hagiavalduse lisade tõlgete esitamata jätmine hagi menetlusse võtmise otsustamise faasis on siinsel juhul selline puudus TsMS § 3401 lg 1 tähenduses, mille kõrvaldamiseks tuleb kohtul anda hagejale võimalus. Maakohus selgitas 13.06.2025 kohtunõudes, et hagejal tuleb esitada hagiavalduse lisade tõlked, kuid ei selgitanud, et ilma tõlgeteta ei ole maakohtu hinnangul võimalik hagi menetleda, s.o, et tõlgete mitteesitamise 2
2-25-9197 tagajärjeks on hagi menetlusse võtmisest keeldumine. Seetõttu on maakohtu selgitused kohtunõudes jäänud hageja jaoks ebapiisavaks.
6.3.Kohtumenetluse keel on eesti keel ja kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu (TsMS § 33 lg 1 teine lause). Seega võib kohus jätta tõlke nõudmata, kui tõendi tõlkimine on selle sisu ja mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmise vastu. Võõrkeelse dokumendi tõlke nõudmine on vajalik eelkõige juhul, kui dokumendi sisu ei ole ei kohtule ega menetlusosalisele tõlketa arusaadav. Eeltoodust tuleneb, et sõltuvalt asjaoludest ei pruugi olla vajalik ega mõistlik nõuda kõikide hagi lisade täielikku tõlget. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtu viidatud Riigikohtu lahendist nr 2-17-1722 teha järeldust, et kohtul on kohustus nõuda kõikide tõendite tõlget, kuivõrd viidatud asjas vaidles vastaspool võõrkeelsete tõendite vastuvõtmisele vastu. Siinses asjas on hageja hagis märkinud, et tema hinnangul on kõikide lisade tõlkimine ajamahukas ja vajab eritõlki, kes orienteerub ehitusvaldkonnas. Hageja on hagis kinnitanud valmidust esitada menetluse kestel tõlked vastavalt vajadusele. Määruskaebemenetluse ajal on hageja esitanud kohtule kolm tõlget. Maakohus saab välja selgitada, kas need on hagi menetlusse võtmise otsustamise faasis piisavad.
6.4.Maakohus viitas vaidlustatud määruses, et tõlgete puudumise tõttu ei olnud kohtul võimalik kindlaks teha, kas vaidlus kuulub lahendamisele Eesti kohtus, kuid seejuures ei keeldunud maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Iseenesest on õige, et avalduse saanud kohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause järgi kontrollima, kas kohtualluvuse sätete järgi võib üldse avalduse Harju Maakohtule esitada. Siinses asjas ei ole kohus enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist hagejale selgitanud, et tõlgete puudumine võib takistada kohtul kohtualluvust kontrollida. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest põhjendusega, et kohtul ei ole võimalik kohtualluvust kontrollida, kui kohus ei ole sellele varem hagi käiguta jätmise määruses hageja tähelepanu juhtinud.
6.5.Lisaks võib kohus TsMS § 33 lg 3 järgi juhul, kui kohtu nõudmisel tõlget tähtpäevaks ei esitata, jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Õiguskirjanduses on selgitatud, et juhul, kui hagi on esitatud eesti keeles, ent sellele on lisatud võõrkeelsed tõendid, on TsMS § 33 lg 3 alusel üldjuhul põhjendatud jätta tähelepanuta üksnes võõrkeelsed tõendid (TsMS I komm (2017), § 33, p 3.1 c). Seega ei pruukinud hageja ilma sellekohase hoiatuseta mõista, et lisade tõlge on vajalik kohtualluvuse kontrolliks.
6.6.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et hagi esitades on digitaalselt allkirjastatud üksnes riigilõivu maksekorraldus, kuid hagiavaldusel puudub pädeva isiku allkiri (TsMS § 371 lg 1 p 9). Samuti ei nähtu asja materjalidest hageja lepingulise esindajana märgitud Tõnu Valgmaa esindusõigust tõendavaid dokumente (TsMS § 218, § 221 lg 2, § 371 lg 1 p 12). Mõlemal juhul on tegemist kõrvaldatava puudusega, mille kohta saab kohus teha käiguta jätmise määruse. Kuivõrd määruskaebuse on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja juhatuse liige, siis ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks nõuda puuduse kõrvaldamist määruskaebemenetluses. Maakohtul tuleb eelnimetatule tähelepanu pöörata hagi menetlusse võtmise otsustamisel.
7.Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 3
2-25-9197
8.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
9.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.