Osaühing Aktiva Finants hagi K.-R. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1425,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-post: [email protected]) Kostja: K.-R. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista K.-R. V.lt (V.) Osaühing Aktiva Finants kasuks Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 26.09.2018 sõlmitud lepingute alusel väljastatud arvete nr 15109373781, 15109594734, 15109815977, 15110037711 ja 15110258195 tasumata jätmisest tulenev võlgnevus summas 1352,04 eurot (millest 1152,37 eurot põhivõlgnevus, 31,81 eurot intress, 10,00 eurot lepingu tasu, 35,00 eurot sissenõudmiskulu 103,66 eurot hagiavalduse esitamiseni 21.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivis ning 19,20 eurot 22.10.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis (05.01.2022 (kaasa arvatud) seisuga)).
3.Välja mõista K.-R. V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 06.01.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1152,37 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
5.Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 440,00 eurot (200,00 eurot riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga).
Tsiviilasi nr 2-21-121035
6.Mõista K.-R. V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 440,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on K.-R. V. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostjale K.-R. V.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 11.11.2021 määrusega võttis menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi K.R. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 28 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 15.11.2021 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-121035 dokumendid kostjale kätte toimetatuks 30.11.2021 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 28 päeva lõppes 28.12.2021 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud leping(ud). Liitumislepinguga sõlmiti 26.09.2018 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Tele2 Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Tele2 Eesti AS hinnakirjale. Liitumislepingu lisana sõlmiti 20.08.2018 järelmaksuleping seadme Samsung Galaxy S20+ ostmiseks, mille netohind on 949,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 16% aastas. Lepingutasu 10,00 eurot, mille eest kohutus tasuma järgmise arvega. 26.09.2018 sõlmiti seadmekindlustuse leping kindlustusobjekti Samsung Galaxy S20+ kindlustamiseks. 26.09.2018 sõlmiti leping Mobiil-ID teenuse tarbimiseks. Lepingu(te) sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi ja järelmaksu tingimusi. Tele2 Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Tele2 Eesti AS saatis 26.10.2020 ülesütlemise kostja poolt avaldatud postiaadressile ning on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 09.11.2020. Tele2 Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: nr 15109373781, 15109594734, 15109815977, 15110037711 ja 15110258195. Tele2 Eesti AS loovutas 31.05.2018 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse 1152,37 eurot, intressivõlgnevuse 31,81 eurot, lepingutasu 10,00 eurot, sissenõudmiskulud 35,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 103,66 eurot. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates 22.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 ja 6, § 113 lg 1, § 1132 lg 2 ja § 367.
5.Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 200,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot (sealhulgas käibemaks, 4 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on käibemaksukohuslane ja tal on õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-121035
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Poolte vaheline õigussuhe on sideteenuste ja seadme müügi osas kvalifitseeritav müügilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 (koosmõjus elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg-ga 3), seadme järelmaksuga müügile kohalduvad VÕS § 401 lg-te 1 ja 2 alusel lisaks tarbijakrediidilepingu sätted. ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS § 208 lg 1 ja 3 ja hagis märgitud liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest müüjale tasu vastavalt lepingule. VÕS § 397 lg-st 1 ja § 401 lg-st 3 tulenevalt tuleb krediidi kasutamise eest tasuda kokkulepitud määras intressi. VÕS § 8 lg 2 näeb ette, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole Tele2 Eesti AS-iga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 1152,37 eurot, intressivõlgnevus 31,81 eurot ja lepingutasu 10,00 eurot.
8.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.
9.Samuti on hagejal VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt välja mõista kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid teenuste võlgnevuselt alates iga arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 21.10.2021 lepingujärgses viivisemääras 0,05% päevas, teenuste eest tasumisega viivitamise eest hageja on arvestatud viivisenõue 40,44 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid järelmaksu põhiosalt 939,53 eurolt alates arve 15110258195 maksetähtajale järgnevast kuupäevast s.o 19.12.2020 kuni hagiavalduse 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-121035 koostamise kuupäevani 21.10.2021 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas, hageja arvestuste järgi on järelmaksu põhiosalt arvestatud viivise suma 63,21 eurot. Hageja viivisenõue kuni hagi esitamiseni 21.10.2021 (kaasa arvatud) summas 103,66 eurot on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Hageja taotleb lisaks alates hagi esitamisest viivise väljamõistmist protsendina põhivõlast.
10.TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Perioodil 22.10.2021 kuni 05.01.2022 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 1152,37 eurolt viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 19,20 eurot (kogu perioodil oli seadusjärgseks viivisemääraks 8% aastas ehk 0,0219% päevas). Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja lisaks põhivõlale ja hageja poolt hagiavalduse esitamise seisuga arvestatud viivise summale. Samuti kohus rahuldab hageja nõude edasiulatuva viivise osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
13.Menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 200,00 eurot ja esindustasu 4 tunni eest kokku 480,00 eurot (tunni hind 120,00 eurot, koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, tegemist on põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama. Seega kostja peab hagejale hüvitama riigilõivu summas 200,00 eurot.
14.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. TsMS § 144 p 1 nimetatud menetlusosalise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus (millest sisulist teksti ca 2 lk) on vormistatud varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning hagiavalduse vormistamine suures osas tähendab nimede ja numbriliste andmete sisestamist, 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-121035 mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. Tunnitasumäär 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, saab käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada ning et esindaja tasu summa arvel käibemaksu ei sisalda.
15.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 440,00 eurot (200,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
16.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, registrijärgsel aadressil ta ei ela ning uusi andmeid kostja elu- või asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.