Aktiva Finance Group OÜ (varasem ärinimi Osaühing Aktiva Finants) hagi Grand Field OÜ vastu võlgnevuse saamiseks 1 166,40 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (varasem ärinimi Osaühing Aktiva Finants, registrikood: 10746479; asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn) Hageja lepinguline [email protected])
esindaja:
S.
R.
(e-post:
Kostja: Grand Field OÜ (registrikood 11697563; asukoht: Kopli 90-6, Tallinn, 10416 Harju maakond; e-post [email protected]) Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Grand Field OÜ hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 600,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 600,97 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 1 241,94 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.
2.Välja mõista kostjalt Grand Field OÜ hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu summas 640 eurot (so 280 eurot riigilõiv ja 360 eurot esindaja tasu).
3.Välja mõista kostjalt Grand Field OÜ hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Hageja nõue ja asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (varasem ärinimi Osaühing Aktiva Finants) hagi Grand Field OÜ vastu võlgnevuse saamiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus summas 600,97 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude katteks 40 eurot ja viivise. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS-ga 07.03.2019 sõlmitud liitumislepingust nr. 8082219 ja 01.11.2018 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr. 7747521 seadme Apple iPhone XR 128GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 939,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 39,125 eurot. Lepingu sõlmimise tingimuseks on, et liitumisleping, mille lisaks leping on, peab olema kehtiv lepingus fikseeritud osamaksete tasumise perioodi võttel ehk 24 kuud lepingu sõlmimisest. Lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral kohustus kostja tasuma käsitlustasu summas 188,00 eurot. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel.
2.Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja oma kohustust ei täitnud ja Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 24.02.2020. Elisa Eesti AS on esitanud kostjale järgmised arved: nr 2026203246 summas 53,645 eurot maksetähtajaga 18.12.2019, nr 2026529067 summas 50,645 eurot maksetähtaeg 18.01.2020, nr 2026756064 summas 53,645 eurot maksetähtaeg 18.02.2020 ja nr 2027018452 summas 443,039 eurot (sh 352,125 jm jääk; 78,33 käsitlustasu) maksetähtaeg 18.03.2020. Kokku esitas Elisa Eesti AS arveid summas 600,97 eurot.
3.Elisa Eesti AS loovutas 23.03.2021 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 600,97 eurot. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista, samuti sissenõudmisega seotud kulu summas 40 eurot võlalt arvestatud viivis alates 19.03.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni lepingus kokku lepitud määras 0,07% päevas. Kostja vastuväited
4.Kostja hagiga ei nõustu. Kostja selgitas, et sai 26.03.2021 võlateate Julianus Inkasso OÜ-lt. Kirjavahetuses võlahalduriga selgus, et L. L. (oli sel ajal juhatuse liige) sõlmis Elisa Eesti AS lepingu. L. L. ei teavitanud juhtkonda tehingust ja kasutas teenuseid isiklikult. Lepingusse L. L. märkis oma isikliku e-mail ja arved Elisa Eesti AS-lt ettevõtte e-maile ei laekunud. 25.07.2021 L. L. suri. Kui võlast oleks varem teatatud, oleks probleem olnud võimalik lahendada. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müüja põhikohustus on kauba ostjale üleandmine ning 2
omandiõiguse ülemineku võimaldamine, ostja põhikohustus on tasuda müüjale kauba eest raha ja kaup vastu võtta. Ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise korral on müüja peamiseks õiguskaitsevahendiks täitmisnõue, mille aluseks on VÕS § 108 lg 1.
7.Asja materjalist nähtuvalt on L. L. 07.03.2019 sõlminud kostja so Grand Field OÜ nimel ELISA EESTI AS liitumislepingu nr 8082219 ning samuti osamaksetega vara müügilepingu (liitumislepingu nr 7747502 lisa 7747521 (dtl 8-9)). Kostja vaidleb hagile vastu kuivõrd leiab, et kostja juhatuse liige L. L., kes sõlmis Elisa Eesti AS-ga viidatud lepingud ei teavitanud juhtkonda tehingust ja kasutas teenuseid isiklikult. 25.07.2021 L. L. suri. Kohus kostjaga ei nõustu. Äriregistri andmete kohaselt oli L. L. Grand Field OÜ juhatuse liige alates 06.12.2017 kuni 30.11.2020. TsÜS § 34 lg 1 järgi loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks ning § 34 lg 2 kohaselt, juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Äriregistrist ei nähtu, et L. L.il oli õigus esindada kostjat Grand Field OÜ koos mõne teise äriühingu juhatuse liikmega. Grand Field OÜ põhikirja kohaselt juhib ja esindab osaühingut juhatus, mis koosneb 1 (ühest) kuni 3 (kolmest) liikmest. Juhatuse liikmete esindusõigus ei ole piiratud ning iga juhatuse liige võib osaühingut esindada kõigis õigustoimingutes. Seega oli L. L.-il kui Grand Field OÜ juhatuse liikmel nii seadusest kui ka põhikirjast tulenev õigus eeltoodud lepingute sõlmimiseks. Mõlemad haginõude aluseks olevad lepingud on sõlmitud kostja nimel. See, et juhatuse liige märkis lepingus kostja kontaktandmeteks oma isikliku meiliaadressi, ei tähenda, et leping oleks sõlminud kostja juhatuse liige enda nimel. Seega oli kostjal kohustus tasuda ELISA EESTI AS esitatud arveid: nr 2026203246 summas 53,645 eurot maksetähtajaga 18.12.2019, nr 2026529067 summas 50,645 eurot maksetähtaeg 18.01.2020, nr 2026756064 summas 53,645 eurot maksetähtaeg 18.02.2020 ja nr 2027018452 summas 443,039 eurot (sh 352,125 jm jääk; 78,33 käsitlustasu) maksetähtaeg 18.03.2020 (dtl 10-17). Vaidlust ei ole selles, et kostja oma kohustusi täitnud ei ole ning ELISA EESTI AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 24.02.2020 (dtl 18). Samuti puudub vaidlus selles, et Elisa Eesti AS loovutas 23.03.2021 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 31). Seega tuleb kostjalt võlgnevus summas 600,97 eurot välja mõista.
8.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,07% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
9.Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele lisaks põhinõudele ka viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 19.03.2020 kuni kohtuotsuse täitmiseni lepingujärgses määras. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 853,13 eurot (viivisekalkulaaror.ee). Kohus leiab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Sellist seisukohta on korduvalt 3
väljendanud Riigikohus oma lahendites nr 3-2-166-05 ja 3-2-1-87-10. Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole. Kohus ei pea võimalikuks põhinõuet ületavas summas viivist kosjalt välja mõista, seega mõistab kohus välja viivise summas 600,97 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
10.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 600,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 600,97 ja sissenõudmiskulu 40 eurot.
11.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust.
13.TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud kohtumenetluses 684,50 eurot (5,5h tööd).
14.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 280 eurot.
15.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916). Hageja esindaja ühe töötunni hind on 120-169 eurot (käibemaksuta). Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hinda, saab kohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ei pea kohus võimalikuks kostjalt lepingulise esindaja kulu suuremas määras kui 120 eurot ühe tunni eest välja mõista.
16.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 5 tundi 30 minutit. Hageja esindajakulu hõlmab endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – 4 tundi; 2) kostja 23.08.2022 seisukohaga tutvumine, tõendite kogumine ja vastuse koostamine;– 1 tund; 3) 14.08.2025 kohtumäärusega tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine – 30 min.
17.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingu nr 1 ajakulu ülemäärane. Hagiavalduse koostamine on küll eelduslikult kõige mahukam toiming menetluses, kuivõrd eeldab ka asjaoludega tutvumist ja õigusliku positsiooni kujundamist, ent viidatud hagiavaldus on 5-leheküljeline dokument, milles sisu leidub ca 2 leheküljel. Kohus märgib veelkord, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Lisaks on käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingu nr 1 põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi, vähendades ajakulu 2 tunni võrra. Toimingu nr 3 ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik, samuti on põhjendatud ajakulu seoses toimingutega kostjale vastamisega. Seega on kohus seisukohal, et hageja 4
lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 300 eurot (3,5 h*120 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
18.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.