Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

8783“ tasutud deposiidi arvelt Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid arvelduskontole nr xxx. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud Tricolor ITS OÜ esitas 01.06.2021 kohtule avalduse Akordia Puit OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis pankrotiavalduse 21.07.2021 kohtumäärusega menetlusse, nimetas 23.09.2021 kohtumäärusega ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi ning andis võlausaldajale, võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile aega kuni 19.10.2021, et soovi korral esitada taotlus pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil. Vastavat taotlust kohtule esitatud ei ole. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei ole. Võlgniku poolt esitatud 2017 majandusaasta järgi on kohustuste suurus summas 1 693 eurot. Kuna võlgnik ei ole esitanud Äriregistrile 2018 ja 2019 majandusaasta aruannet, ei kajasta 2017 majandusaasta aruandes näidatud kohustused kõikide kohustuste tegelikku suurust. Teadaolevalt lisanduvad kohustustele veel pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue summas ca 85 000 eurot, millele lisanduvad viivised. Maksu- ja Tolliameti andmeil on maksuvõla suuruseks 297,24 eurot. Võlgniku poolt edastatud teabepäringu vastusest nähtuvalt kinnitab OÜ Akordia Puit juhatuse liige, et 2017 aastaks oli võlgnevus xxx ees summas ca 80 000 eurot. Toodud võlgnevus ei kajastu 2017 majandusaasta aruandes. Eeltoodust tulevalt võiks olla võlgniku kohustuste suuruseks ca 87 000 eurot. Võlgnikul on krediidiasutustest rahalisi vahendeid summas 0 eurot. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil on Akordia Puit OÜ nimele registreeritud sõiduk xxx reg nr xxx esmane regsitreerimine 2004 aasta. Sõiduk on ajutiselt registrist kustutatud. Sõidukil puudub tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Võlgniku juhatuse liikme poolt edastatud andmeil on sõiduk mootoririkke tõttu lammutatud. Võlgniku poolt esitatud andmeil on OÜ-l Akordia Puit nõue OÜ xxx (pankrotis) vastu summas 6537,31 eurot. Ajutisel halduril puuduvad nõude aluseks olevad dokumendid, samuti info selle kohta, kas pankrotimenetluses on esitatud nõudevaldus xx vastu. Tsiviilasjas nr 2-15-7499 kuulutati välja xxx pankrot 12.06.2015. Ajutine haldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ Akordia Puit mingit majanduslikkuega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna võlgniku pangakontode väljavõttest nähtuvalt laekumisi alates novembrist 2019 ei ole toimunud. Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt katta lühiajalisi kohustusi, eelkõige kohustust pankrotiavalduse esitaja ja muude võimalike kreeditoride ees. Äriühing muutus maksejõuetuks 2017. aasta lõpus kui Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-13901 mõistis kohus solidaarselt K S` ilt ja OÜ-lt Arkadia Puit välja xxx kasuks põhivõlgnevuse summas 83 560,43 eurot. Ka võlgniku juhatuse liige K. S on ajutisele haldurile saadetud teabepäringu vastuses, et 2017 aastaks oli tekkinud OÜ-l Akordia Puit võlgnevus xxx ees summas ca 80 000 eurot. Vaatamata asjaolule, et kohustus oli 2017 majandusaasta lõppedes olemas, ei kajastatud seda 2017. majandusaasta aruandes. Analüüsides OÜ Akordia Puit pangakonto väljavõtteid selgub, et OÜ-le Akordia Puit väljastatud pangakaartidega, mille kasutajaks oli juhatuse liige K S on regulaarselt välja võetud sularaha. Tehingute suure kogumahu tõttu analüüsis ajutine haldur konto väljavõtet perioodil 2019. Ainuüksi 2019 aastal on välja võetud sularaha summas ca 13 000 eurot. Sularaha kasutuse kohta dokumente ei ole esitatud ning puudub ülevaade sularaha kasutuse kohta igapäevases majandustegevuses.

Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 85 000 eurot, millele võivad lisanduda intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul vara praktiliselt puudub, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Esialgseil andmeil ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on käibekapitali puudujääk seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku majandustegevusest täieliku ülevaate saamiseks peab võlgnik esitama kõik raamatupidamisdokumendid s.h kassa dokumendid ning täpsema ülevaate saamiseks tehtud tehingutest tuleks läbi viia raamatupidamise erikontroll. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 85 000 eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole tuvastatavad. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 16.11.2021 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 30.11.2021. Võlausaldaja Tricolor ITS OÜ palus kohtule viidatud deposiidi tasumise tähtaega piekndada kuni 17.12.2021. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele K S (isikukood xxx). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 765 eurot, millele lisandub käibemaks 153 eurot, kokku 918 eurot. Ajutine haldur on aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot (ilma käibemaksuta) ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 765 eurot, millele lisandub käibemaks 153 eurot, kokku 918 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlausaldaja poolt deposiiti kantud vahendite arvelt, puuduolevas osas jätta võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.