Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2021. a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-113894
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagiavaldus M.Š. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1889,24 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046; asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn esindajad Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski; e-post [email protected] Kostja M.Š., isikukood xxxxxxxxxxxx; rahvastikuregistrijärgne elukoht Xxxxxxxxxxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata; epost xxxxxxxxxxxx Asja läbivaatamine
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt M.Š. ́lt hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1250 eurot; intress summas 195,71 eurot; ning sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 09.03.2021 03.11.2021 eest VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras summas 65.75 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, millega OK Incure OÜ palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgset viivisemäära ületavas osas.
4.Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja M.Š. kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.
5.Välja mõista M.Š. ́lt OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena 212 eurot (265x80%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M.Š. ́l tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
7.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
2-21-113894 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Alates 01.01.2022 esitatud kajalt tuleb menetlusosalisel tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. (vt RLS § 59 lg 151 p 19 alates 01.01.2022 kehtivas redaktsioonis). Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-jamenetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja IPF Digital AS vahel 08.10.2020 sõlmitud krediidilepingu alusel tekkinud põhivõlgnevus 1250 eurot, intressivõlgnevus 195,71 eurot, viivis 393,53 eurot ja sissenõudmiskulud 50,00 eurot. IPF Digital AS on kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud 08.03.2021.a ja loovutas nõude kostja vastu OK Incure OÜ-le. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõiv suuruses 225 eurot ning kohtutäituri tasu 40 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada juba sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.11.2021. a ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 15.12.2021, a, s.o 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva, mis möödus 29.12.2021. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse ja intressi osas, ja osaliselt põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise osas.
5.Hagi jääb rahuldamata sissenõudmiskulude nõude osas ning osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgset viivisemäära ületavas osas.
2-21-113894
6.Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
7.Hagis ei ole märgitud toimingute tegelikku maksumust ega põhjendatud meeldetuletuskirjade sisu, toiminguid, vaid lihtsalt palutud kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus asub seisukohale, et lähtuda ei saa üldisest eeldusest, et kuna kostja on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks kostjalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seega eelnimetatud nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja arvestab viivist laenu üldtingimuste alusel intressiga võrdses määras alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni 09.03.2021 - 03.11.2021. Kohus on seisukohal, et laenu üldtingimuste viivise kohta sätestatu puhul on tegemist tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõttes.
9.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
10.Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 32-1-106-13).
11.Arvestades, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
12.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on üldtingimuste viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühiste tüüptingimustega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult.
13.VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
2-21-113894
14.Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab põhivõlalt 1250 eurot perioodi 09.03.2021 - 03.11.2021 eest viivist 65.75 eurot.
16.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
16.1.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
16.2.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus asub seisukohale, et arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud jätta 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.
16.3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Lisaks on kostja palunud hüvitada menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud 40 eurot, mis on kohtu hinnangul samuti põhjendatud menetluskulu.
16.4.Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.
16.5.Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (265x80%) 212 eurot menetluskulude katteks.
16.6.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.7.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
17.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.