Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn), lepinguline esindaja: Dmitri Santašev Kostja: P. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
vastu võlgnevuse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista P. L. OK Incure OÜ kasuks välja võlgnevus 1205 euro 25 senti (põhivõlgnevus 979 eurot 93 senti, intressid 150 eurot 31 senti, viivised 35 eurot 1 sent, sissenõudekulud 40 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata viivinõude summas 174 eurot 23 senti osas.
4.Jätta menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda.
Mõista P. L. OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 174 eurot.
6.Mõista P. L. OK Incure OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (174 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 21. juunil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P. L. (kostjalt) 1287 euro 62 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti asi üle Tartu Maakohtu Võru kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 6. oktoobril 2021 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 979 eurot 93 senti, intressid 150 eurot 31 senti, viivised 209 eurot 24 senti, sissenõudekulud 40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 10. märtsil 2020 IPF Digital Estonia OÜ-ga laenulepingu nr 4791252, mille alusel on kostja kasutanud laenulimiiti. Intressimäärana lepiti kokku 47,88% aastas ning samas määras nõuab hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist. Kostja tagasimaksekohustust nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja lepingu
26.aprillil 2021 üles ning loovutas nõude hagejale.
3.Kohus toimetas hagi kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb hagi kättetoimetatuks 28. novembril 2021. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (13. detsembriks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja intressinõue. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus nimetatud nõuete rahuldamist.
6.Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist summas 209 eurot 24 senti, viivisemääraks on 47,88% aastas. Hageja on arvestanud viivist põhinõude tagastamata osalt 979 eurolt 93 sendilt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 27. aprillist 2021 kuni hagiavalduse esitamiseni
6.oktoobril 2021.
7.Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväited viivisenõudele ja viivise määrale. Sellele vaatamata tuleb kohtu hinnangul kontrollida hagi aluseks oleva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
8.Laenulepingust nr 4791252 (dtl 39-43) nähtub, et lepingu eritingimustest tulenevalt on poolte kokkuleppel laenu intressimäär olnud 47,88% aastas. Tuginedes lepingu punktile 9.3 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, on hageja viivisemäära arvestanud võrdselt intressimääraga samuti 47,88% aastas. Kohus on seisukohal, et kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vaheline leping nr 4791252 laenulimiidi kasutamiseks on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõistes. IPF Digital Estonia OÜ tegutseb nime all credit24.ee professionaalse laenuandjana, mis viitab lepingute tüüptingimustel sõlmimisele. Laenulepingule on lisatud „Krediidikonto üldtingimused. Oktoober 2018“ (dtl 40). Seega tingimused, sh viivisekokkulepe, ei olnud poolte vahel eelnevalt eraldi läbi räägitud, leping sõlmiti tüüptingimustel, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
9.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-16, p 17). VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga teatel oli intressimäär 0,00% alates 1. juulist 2019 kuni 1. juulini 2020. Seega oli seadusjärgne viivise määr sellel perioodil 8% aastas (0,00% + 8%). Viivise määr 47,88% aastas ületab seadusjärgset peaaegu 6-kordselt. Seega on viivisekokkulepe praegusel juhul tühine.
10.Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Riigikohus on leidnud, et laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgset viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Samas aga asjaolu, et VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on lubatud tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, ei välista Riigikohtu 16. novembri 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16 (p 17) toodud seisukoha kohaldamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-134938, p 7.1). Ka olukorras, kus viivisemäär on ette nähtud tarbijakrediidilepingus intressimäärana, tuleb kohtu hinnangul kontrollida sellise viivisekokkuleppe kehtivust.
11.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist 27. aprillist 2021 kuni 6. oktoobrini 2021. Viivis seadusjärgses määras on samal perioodil kokku 35 eurot 1 sent (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).
12.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 979 eurot 93 senti, intressid 150 eurot 31 senti, viivised 35 eurot 1 senti, sissenõudekulud 40 eurot (kokku 1205 eurot 25 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 174 eurot 23 senti (209,24 – 35,01).
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
14.Menetluskulud jagab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Hageja taotles kostjalt 1379 euro 48 sendi välja mõistmist. Kohus rahuldas hagi 1205 euro 25 sendi osas ehk ligikaudu 87% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 200 eurot. Kostjalt tuleb hageja menetluskulude katteks välja mõista 174 eurot (200 x 0,87). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (174 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.