X hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 27. mai 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): X Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), lepinguline esindaja Aleksandr Logussov
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Asendada Harju Maakohtu 27. mai 2021 määruses Justiitsministeerium poolena Eesti Vabariigiga (Justiitsministeeriumi kaudu).
2.Harju Maakohtu 27. mai 2021 määruse resolutsioon jätta ülejäänud osas muutmata, aga täiendada selle põhjendusi käesoleva määruse põhjendava osa punktiga 8.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda ning rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon (alates 1. jaanuarist 2022 riigilõiv). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, kautsjoni (lõivu) tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (hageja) esitas 8. märtsil 2021 Tartu Maakohtule hagi Justiitsministeeriumi (edaspidi: ministeerium) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
1.1.Hagiavalduse ja selle 2. aprilli 2021 täienduse kohaselt on mitmed ministeeriumi haldusja valitsemisalas ametis olevad ja olnud isikud oma otsustes, määrustes ja vastuskirjades läinud vastuollu Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). Sisuliselt tugineb hageja väitele, et nimetatud isikud on õigeks tunnistanud ja heaks kiitnud kohtutäituri ebapädeva tegevuse täitemenetlustes nr 140/2010/64 ja 140/2012/1296. Neis võõrandati hageja omand ja ta jäi ilma oma kodust. Hageja leiab, et kohtutäitur korraldas ja viis sundtäitmise läbi täitemenetluse seadustikus sätestatud korda rikkudes.
1.2.Ministeeriumi haldus- ja valitsemisala ametis olevad ja olnud isikud tekitasid oma tegevusega hagejale suure mittevaralise ja varalise kahju. Ministeeriumi kui kohtutäituri ametitegevuse üle järelevalvet teostava asutuse tegevus ja toimingud olid ebapädevad ning puudulikud PS §-de 13, 14 ja 32 tähenduses, sest võimaldasid kohtutäituril läbi viia täitemenetlusi, millega rikuti hageja suhtes PS § 32 ja tekitati talle kahju.
1.3.Hageja palus välja mõista varalise kahju hüvitise 119 539,55 eurot, millele lisandub viivis, ja mittevaralise kahju õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.
2.Tartu Maakohus keeldus 21. aprilli 2021 määrusega kohtualluvuse sätete järgi hagi menetlusse võtmisest ja saatis asja lahendamiseks Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus). Viidatud määrus jõustus edasi kaebamata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus keeldus 27. mai 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ja märkis, et kostjale hüvitatavad kulud puuduvad.
3.1.Tsiviilasjas ei saa Justiitsministeerium olla menetlusosaline, sest ministeerium ei ole isik. TsMS § 201 järgi saab tsiviilkohtumenetluses osaleda tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeline isik. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 2 tähenduses on riik. Seega saab tsiviilkohtumenetluses osaleda Eesti Vabariik.
3.2.Hageja nõue tuleneb riigivastutusest, sest väidetav kahju on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes, st ministeeriumi, kohtutäiturite ja kohtunike ametiülesannete täitmisel. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra, ehk riigivastutuse, sätestab riigivastutuse seadus (RVastS). Sel alusel esitatavate nõuete lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Riigivastutuse raames võib nõuda nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist. Maakohtu pädevusse kuuluks vaidlus, kui kahju hüvitamise nõue oleks esitatud konkreetse kohtutäituri vastu (kohtutäituri seaduse § 9 lg 8). Sellist nõuet hageja käesolevas asjas ei esitanud.
3.3.RVastS § 17 lg 1 näeb ette kannatanu võimaluse valida, kas esitada taotlus kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule, aga taotlus kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Seega tuleb avaldajal endal valida, kas pöörduda haldusorgani (Justiitsministeeriumi) või halduskohtu poole. Kohus ei saa avaldaja eest seda valikut teha, mistõttu ei saa kohus ise esitada avaldust pädevale organile.
2 (4)
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS
4.Hageja esitas 9. juunil 2021 määruskaebuse ja 27. juunil 2021 selle täpsustuse. Hageja palub vaidlustatud määruse tühistada, saata asi pädevale kohtule ja võtta avaldus menetlusse. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
esiteks on väär maakohtu seisukoht, et tal puudub pädevus asja menetleda, sest tsiviilasjas ei saa menetlusosaliseks olla Justiitsministeerium. Ministeerium on avalikõiguslik juriidiline isik (TsÜS § 24 ja § 25 lg 2). Ministeerium kui kohtutäituri ametitegevuse üle järelevalvet teostav asutus (valitsusasutus, haldusorgan) on vastutav ka mittevaralise kahju eest. Kahju hüvitamine ei ole piiratud riigivastutuse raamidega, sest varalise- ja mittevaralisele kahju hüvitamist hagimenetluses käsitleb TsMS 10. osa. teiseks pidi maakohus saatma avalduse kohtule, kellele avaldus allub (TsMS § 65 ja § 75 lg 2). Maakohus põhjendas asja edasisaatmata jätmist valikuõigusega RVastS § 17 lg 1 alusel, aga jättis tähelepanuta, et ministeerium juba keeldus vastutusest.
5.Maakohus jättis kaebuse käiguta, sest tasumata oli riigilõiv. Hageja esitas menetlusabi taotluse, mis jäi maakohtu 25. augusti 2021 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. oktoobri 2021 määrusega maakohtu resolutsiooni muutmata, aga põhjendas menetlusabi andmata jätmist kaebuse perspektiivitusega. Hageja tasus lõivu 3. novembril 2021.
6.Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 17. novembril 2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni sisuliselt muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1), aga asendab ministeeriumi kui poole riigiga ning täiendab vastavalt määruse põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 21). Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud.
8.Hagiavalduses märkis hageja kostjaks Justiitsministeeriumi. Ta põhjendas, et just selle ministeeriumi haldus- ja valitsemisala ametis olnud ja olevad isikute (ametnike) tegevus on tekitanud talle suures ulatuses kahju ja ta soovib kahju hüvitamist.
8.1.Maakohus märkis õigesti, et ministeerium ei ole juriidiline isik ega oma iseseisvat tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet, ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.
8.2.Hagiavalduses nähtuvalt soovis hageja esitada nõude riigi vastu. Riigi suhtes kohaldatakse üldjuhul juriidilise isiku kohta sätestatut (TsÜS § 25 lg 3). Sellest tuleneb, et õigusvõimeline on ja seega saab tsiviilkohtumenetluses menetlusosaliseks olla riik. Hagiavaldusest on piisava selgusega aru saada, et just riigi vastu ongi hageja nõue suunatud.
8.3.Omamata iseseisvat tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet osaleb Justiitsministeerium menetluses sisuliselt riigi nimel. Esindusõiguse põhialused Eesti Vabariigi esindamisel menetlusosalisena kehtestab TsMS § 220, mille lg 1 esimese lause järgi Eesti Vabariigi vastu täitevvõimu kandja tegevusest tulenevalt esitatud hagis esindab Eesti Vabariiki ministeerium, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse või kelle teenistuses oleva ametiisiku tegevusega on tsiviilasi seotud või kelle valitsemisalasse kuulub menetluse esemeks olev tsiviilasi.
8.4.Eeltoodud kaalutlustel tuleb kostjana käsitleda riiki, kes on esindatud Justiitsministeeriumi kaudu.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu sisuliste põhjendustega maakohtu pädevuse puudumise ja riigivastutusel rajaneva vaidluse halduskohtu pädevusse kuuluvuse osas. Samuti on põhjendatud maakohtu arusaam, et avaldust ei saa edastada halduskohtule. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3 (4)
9.1.TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, milleks on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtu pädevuses seevastu on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Siiski näeb TsMS § 1 ette võimaluse, et tsiviilkohtumenetluses lahendatakse ka muid kui eraõigussuhetest tulenevaid asju. HKMS § 4 lg 1 järgi võib seadus avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamiseks ette näha ka muu menetluskorra kui halduskohtumenetluse. Seega ei ole välistatud, et maakohtus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses avalik-õiguslik vaidlus, kui see tuleneb seadusest (Riigikohtu 15. veebruari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-16, p 14).
9.2.Eelnevast järeldub, et ilma volitusnormita ei ole maakohus pädev lahendama avalikõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi. Vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda esitatud nõudest ja alusest ning arvesse saab võtta, et avalik-õiguslikku suhet reguleerivad eeskätt avaliku õiguse normid (Riigikohtu 16. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-15, p 9 ja seal viidatud varasem praktika). Maakohus lähtus õigesti hageja väidetest selle kohta, et väidetav kahju on tekitatud avalik-õiguslikus suhtes. Ühtlasi on maakohtu lahend õige vaatekohast, et esile toodud asjaoludel ei näe seadus ette erikorda vastava vaidluse lahendamiseks tsiviilkohtus.
9.3.Riigi võime osaleda tsiviilvaidluses ei tähenda, et iga riigi vastu esitatava nõude saaks läbi vaadata tsiviilkohtumenetluses. Sarnaselt ei järeldu ministeeriumi rollist riigi esindamisel seda, et tema haldusalas väidetavad kahjustavad sündmused tooks alati kaasa tsiviilõigusliku vastutuse. Kahju hüvitamise nõude lahendamise pädevus oleneb mitte vaidluse pooltest, vaid sellest, kas kahju tekkis tsiviilõiguslikus või avalik-õiguslikus suhtes, kui seadus ei näe ette teisiti. Maakohus leidis õigesti, et hageja esile toodud asjaoludel on tegemist avalik-õiguslikus suhtes väidetava kahjuga. Samuti ei pea tsiviilkohus lahendama iga kahjunõuet veel põhjusel, et TsMS sätted võimaldavad selliseid nõudeid hagimenetluses läbi vaadata. TsMS § 1 mõtte järgi kohalduvad sama seadustiku hagimenetluse sätted ka ikkagi ainult juhul, kui vaidlus lähtub eraõigussuhtest. Käesoleval juhul see nii ei ole.
9.4.Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2021 määruses p-s13.2 selgitati, et maakohus ei saa pädevuse puudumisel saata avaldust lahendamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Riigikohus on juhtinud tähelepanu vajadusele eristada kohtualluvuse ja kohtupädevuse norme (vt erikogu 27. novembri 2014 määrus asjas nr 3-3-4-9-14, p 7). Selle järgi ei ole maakohtul õigust anda asja TsMS § 76 lg 1 alusel kohtualluvuse korras üle teiseliigilisele kohtule. Kui kohus ei ole hagi menetlusse võtnud, tuleb pädevuse puudumisel jätta hagiavaldus menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 1 p 1). Kuivõrd maakohtul puudub pädevus hageja hagiavaldust menetleda, ei ole kohtul võimalik avaldust kohtualluvuse sätete alusel halduskohtule saata. Seetõttu pole oluline, kas ministeerium on juba vastutust eitanud.
10.Repliigi korras märgib ringkonnakohus, et Tartu Maakohus eksis hagi menetlusse võtmisest keeldumisel kohtualluvuse sätete järgi. Ringkonnakohus põhjendas eespool p-s 8, et hagiavalduses märgitu järgi tuli lähtuda hageja soovist esitada hagi riigi vastu. TsMS § 81 lg 3 võimaldab esitada sellise hagi hageja elukoha järgi. TsMS § 76 lg 4 tõttu ei saanud maakohus seda puudust enam kõrvaldada.
11.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Riiki esindas määruskaebemenetluses ministeeriumi nõunik, mistõttu ei saanud tal tekkida hüvitatavaid kulusid.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.