Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1 (6)

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Menetluse käik Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn x korteriühistu esitas 10.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Kxxxxxx Exxxxxxxxt 1003,77 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 15.06.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 28.06.2021.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn x korteriühistu esitas 14.07.2021 avalduse, milles nõudis Kxxxxxxxxxxxxxxxxx majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse 1044,46 euro ja viivise 42,75 euro tasumist. Tartu Maakohus võttis hagi 19.07.2021.a määrusega menetlusse. Avaldus ja avaldaja seisukohad Avalduse kohaselt on puudutatud isik Lasteaia xxx, Torma alevik, Jõgeva vald, Jõgevamaa omanik. Korteriomanike 09.12.2017 üldkoosolekul kehtestati korteriühistu 2018. aasta majanduskava. Avaldaja on saatnud igakuuliselt alates juulist 2020 majandamiskulude ja teenuste arveid puudutatud isiku korteri postkasti ja e-mailile. Arvetel on näidatud ka eelnev võlgnevus, kuid puudutatud isik ei ole arveid tasunud. Puudutatud isik on korteriomanik alates 07.12.2020. Ta sai korteri endale pärandina. Puudutatud isik suhtles avaldaja raamatupidajaga ning polnud nõus osade arvele märgitud teenuste eest tasumisega, sest korteris ei elanud kedagi sees. Nende teenuste osas- prügivedu, vesi ja kanalisatsioon- on tehtud tagasiarvestus. Avaldaja poolt esitatud arved koosnevad järgmistest majandamiskuludest ja teenustest: laen, laenuintress, hooldustasu, vee abonement ja remondifond. Juures oli veel võlgnevuse algusest esimesel kuuel kuul ka arvestuslik külm vesi ja kanalisatsioon ja seitsmel kuul prügivedu, milles osas on tehtud tagasiarvestus. Nimetatud teenustele on lisaks ka viivis, mille osas on samuti tehtud tagasiarvestus. Puudutatud isiku võlgnevus perioodi 01.10.2018-30.05.2021 eest on 1044,46 eurot, millele lisanduvad viivised 42,75 eurot. Avaldaja on arvestanud viivist alates 01.10.2018 8% aastas ehk siis 0,022 % päevas (8/365) maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Avaldaja hinnangul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustused puudutatud isikule üle läinud alates 16.11.2017, mitte 07.12.2020. Seadus ei sätesta, et pärandvaraga seotud kohustused lähevad pärijale üle pärimisõiguse tunnistuse või pärija omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest. Puudutatud isik ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul Axxx Jxxxxx pärandist (korteriomand) loobunud ning seega on alates pärandi avanemise ajast talle pärandaja kohustused, sh kohustus kanda korteriomandiga seotud kulutusi, üle läinud. Kuna puudutatud isik ei ole oma kohustusi täitnud, on põhjendatud ka viivise nõue. Asjaolu, et pärandvarale ei määratud hooldajat, ei vabasta iseenesest puudutatud isikut kohustusest kanda korteriomandiga seotud kohustusi. Puudutatud isik vastuväiteid nõuete arvestuse ja suuruses osas ei esitanud.

2 (6)

07.12.2021 toimunud kohtuistungil selgitas avaldaja, et korter oli arestitud juba eelmise aasta novembris. Kuni Axxx Jxxxxx surmani ei olnud korteril võlgnevusi. Kõik võlad on tekkinud pärast tema surma. Seal korteris elas veel aasta aega Axxx Jxxxxx sõber ja siis olid samuti kõik arved makstud. Avaldaja saatis pärijatele kaks kirja, et tasutaks võlgnevus ära. Alguses oli pärijaid 8 ja siis jäi alles 2 ning puudutatud isik ostis välja täituri kaudu selle teise pärandi saaja osa, seega on pärandvara juba jagatud. Avaldaja jäi avalduse juurde ja märkis, et viivised on avalduse esitamise seisuga. Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik esitas 07.08.2021 vastuväited avaldusele, milles asus seisukohale, et avaldajal tuleb selgitada, miks on tema arvates võlg üle läinud pärijale. Arved olid tehtud Axxx Jxxxx nimele, kes suri xxxxxxxxxx. Avaldajale oli teada, et omanik on surnud aga ikka esitas tema nimele arveid. Omand läks üle 07.12.2020. Puudutatud isikul on kohustus tasuda kinnisasja kulusid alates omandi üleminekust. Kuna võlgnevus ei ole tekkinud puudutatud isiku tõttu, pole tema hinnangul viivise nõudmine asjakohane, sest puudutatud isik ei ole rikkunud kohustust, et saaks viivist nõuda. Täiendavas seisukohas leidis puudutatud isik, et avaldus on esitatud pahatahtlikult, sest avaldajal oli õigus algatada pärimismenetlus või pärandihooldusmenetlus, et võlgnevus ei suureneks ning et pärimismenetlusega saaks kiiremini ühele poole. Avaldaja oleks pidanud tegema kõik selleks, et arved läheksid pärijale üle. Huvitatud isik pärandi üleminekul oli avaldaja, sest tema huvi oli saada arved kätte. Seadusega ei ole sätestatud, et pärimismenetluse algatamine oleks kohustuslik, kui on võlad. Praktikas ei algatatagi pärimismenetlust, kui on olemas võlad pärandajal. 07.12.2021 toimunud kohtuistungil selgitas puudutatud isiku esindaja, et puudutatud isik andis teada, et O. Kutšmei müüb seda korterit. Puudutatud isiku sõnul olid esitatud arved osaliselt tasaarvestatud ja teiseks olid need arved tehtud surnud inimesele nimele ja korteris ei olnud kanalisatsiooni ja prügivedu. Surnud inimene ei kasuta prügiveoteenust. Puudutatud isik ei ole seal korteris elanud ja sellepärast ei maksa. Puudutatud isik on nõus maksma sellest hetkest, kui korter talle üle läks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja vaadanud üle esitatud tõendeid, leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse põhjal kuulub puudutatud isikule korteriomand registriosa numbriga 1484535, asukohaga Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia xxx. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dt lk 34). Puudutatud isik on kantud kinnistusraamatusse omanikuna 07.12.2020. Puudutatud isik sai korteri pärandina. Ametlikest Teadaannetest nähtuvalt algatas notar Tiina Tomberg 12.01.2018 1xxxxxxxxx surnud Axxx Jxxxxx pärimismenetluse. Pärandavaraks olnud korteriomandiga seoses on tekkinud võlgnevus perioodil 01.10.201830.05.2021 (dt lk 39-45). Menetlusosalised ei vaidle, et võlgnevuse summa sellel perioodil on 1044.46 eurot. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, mis hetkest alates vastutab puudutatud isik korteriga seotud kulude võlgnevuse eest. Puudutatud isik leidis, et selleks ajahetkeks on 07.12.2020, kui tema kohta tehti kinnistusraamatusse omanikukanne. Avaldaja hinnangul vastutab

3 (6)

puudutatud isik võlgnevuse eest ka enne nimetatud kuupäeva. PärS § 1 lg 1 sätestab, et pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. PärS § 2 lg kohaselt on pärandiks pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. PärS § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral. PärS § 130 lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Riigikohus on 09.10.2019.a lahendis tsiviilasjas nr 2-17-12712 punktis 15 selgitanud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust. Sõltumata sellest, kas pärijad selgitatakse välja viimse tahte või seadusjärgse pärimise reeglite alusel, läheb pärand pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt üle seaduse jõul pärandi avanemisel ehk pärandaja surmaga. Pärand läheb pärijale üle seaduse jõul vahetult. Pärandi üleminek pärijale ei eelda täiendavate formaalsuste täitmist, sh pärimistunnistuse väljastamist. Nii lähevad pärandaja õigused ja kohustused, mis ei olnud pärandajaga lahutamatult seotud, pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandaja surmast, sõltumata sellest, millal ja millisel viisil on pärija pärandi vastu võtnud või loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Korteri majandamiskulude võlgnevuse näol ei ole tegemist pärandajaga lahutamatult seotud õiguste ja kohustustega, mistõttu on nende üleminek pärijale võimalik. Käesolevalt ei ole vaidlust selles, et puudutatud isik võttis vastu pärandaja Axxx Jxxxx pärandi. Selles tulenevalt leiab kohus, et korteriga seotud kohustused läksid puudutatud isikule üle tagasiulatuvalt alates pärandaja surmast. Kohus rõhutab, et eksisteerida ei saa sellist olukorda, kus varal ei ole omanikku. Alusetud on puudutatud isiku vastuväited selles osas, et kuna tema korteris pole elanud, siis tema maksma ei pea või et praktikas ei algatatagi pärimismenetlust, kui pärandajal on võlad. Pärandi vastu võtmine oli puudutatud isiku vaba tahteavaldus ja võlgade olemasolul pidi ta esitama viivitamatult pankrotiavaldus (PärS §142 lg 6). Asjasse puutumatud ja õiguslikult mitte pädevad on puudutatud isiku etteheited avaldajale, viimane pidanuks esitama ise avalduse pärimismenetluse algatamiseks või pärandi hooldaja määramiseks. Pärandi hooldaja määratakse eelkõige siis, kui pärija ei ole teada või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud (PärS § 110 lg 1). Käesolevalt algatati pärimismenetlus pärijate endi poolt mõistliku aja jooksul pärast pärandaja surma: Axxx Jxxxx suri xxxxxxxxxx, pärimismenetlus algatati 12.01.2018.a. Kohus märgib, et sel ajal korteri eest veel võlgnevust ei olnud ja avaldajal puudus igasugune õiguslik huvi pärandi hooldaja määramiseks. Asjaolu eest, et kulus pikk aeg enne kui pärijad omavahel pärandi vastu võtmises või selle jagamises kokkuleppele said, ei vastuta avaldaja. Esmajärjekorras on siiski pärijad need, kellel on huvi pärandvara suhtes ja kes peavad tegelema pärandi vormistamise küsimusega. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku vastuväited käesolevas menetluses on olnud alusetud ja põhjendamatud ning otsitud selleks, et püüda vabaneda kohustuste täitmisest. Puudutatud isiku ükski vastuväide ei anna alust avaldaja nõudeõiguse eitamiseks. Puudutatud isikule on üle läinud korteriomandiga seotud kohustused pärandi avanemise hetke seisuga. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult korteriomandiga seotud võlgnevuste tasumist, sest puudutatud isik on pärandi vastu võtnud. Puudutatud isik on jätnud tasumata arved perioodil 01.10.2018-30.05.2021 summas 1044,46 eurot (dtl 38-44). Avaldaja on eelnimetatud perioodil puudutatud isikule väljastanud arved tema korteri postkasti ja e-posti aadressile, millel on märkinud ära ka eelneva võlgnevuse.

4 (6)

Puudutatud isik ei ole arveid tasunud. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. 09.12.2017 toimunud üldkoosolekutel otsustasid korteriomanikud, et hooldustasu tõstetakse 0,06 sendilt 0,21 sendile ning otsustati kinnitada 2018.a majanduskava (dtl 35-37). Majanduskavast nähtub hooldustasu, hoolduskulude, raamatupidamise, kindlustuse, panga teenuste, vee ülekulu, remondifondi, kommunaalteenuste, vee ja kanalisatsiooni ja prügiveo arvestamise ja tasumise alused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudutatud isik esitas vastuväited vee ja kanalisatsiooni ning prügiveoteenuse osas, sest korteris ei elanud kedagi. Avaldusest nähtuvalt on nimetatud teenuste osas enne avalduse esitamist tehtud tagasiarvestus ja avaldaja nende osas võlgnevust ei nõua. Tagasiarvestused on nähtavad arvetel nr 20074 ja nr 20114. Lõplik võlgnevus nähtub arvelt nr 21054, mille kohaselt on võlgnevus seisuga 31.05.2021 1044,46 eurot (dt lk 39). Kohus leiab, et arvetelt on näha eelnevate perioodide võlgnevus, need on korrektselt esitatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks nõude mingis ulatuses tasunud või et avaldaja oleks nõude valesti arvestatud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 1044,46 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise 42,75 eurot, mida ta on arvestanud alates 01.10.2018 seadusjärgses määras. Istungil selgitas avaldaja, et viivis on arevstatud avalduse esitamise aja seisuga. Arvest nr 21054 nähtub siiski, et viivis on 30.04.2021 seisuga maksmata arvete eest ning avaldaja ei ole esitanud viivisenõuet avalduse esitamise seisuga. Avaldaja ei nõua ka nn jooksvat viivist. Seega lähtub kohus sellest, et avaldaja nõuab viivist 42,75 eurot ja viivis on 30.04.2021 seisuga. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Puudutatud isik ei esitanud viivise arvestusele ja suurusele vastuväiteid. Kuna puudutatud isik on rikkunud kohustust tasuda talle pärandusena saadud korteri majandamiskulusid, siis on avaldajal õigus nõuda ka viivist. Viivis 42,75 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja

5 (6)

kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1087,21 eurot, millest põhivõlgnevus on 1044,46 eurot ja viivis 42,75 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku seisukohad menetluskulude jaotuse osas ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Puudutatud isik on jätnud võlgnevuse tasumata alusetutel põhjustel ning ta on oma kohustust rikkunud. Vabatahtlikult polnud puudutatud isik nõus võlgnevust tasuma. Avalduse esitamine ja menetlemine on põhjustatud seega puudutatud isiku tegevuse tõttu. Kohtu hinnangul ei oma tähendust, kas tegeleti pärandi vormistamisega või mitte. Menetluskulud on õiglane jätta puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele. Avaldaja taotles puudutatud isikult välja mõista avaldaja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest, mille ta on kandnud enne kohtumenetlust. Kohus leiab, et avaldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest TsMS § 175 lg 1 alusel on lepingulise esindaja kulud hüvitatavad vaid siis, kui lepinguline esindaja on esindanud menetlusosalist kohtumenetluses. Kohtuvälise esindusega seonduvate kulude osas pidanuks avaldaja esitama kahju hüvitamise nõude, mida avaldaja ei teinud. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 50 eurot, mis on nõudelt tasutud riigilõiv. Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.