SHAR LOGISTICS sp. zo.o. hagi ROCKWOOD INTERNATIONAL OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
19 995,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SHAR LOGISTICS sp. z o.o. (registrikood 369805500), asukoht Armii Krajowej 116/3, 81-824 Sopot, Poola Vabariik Hageja lepinguline esindaja: jurist Vassili Kosteitšuk, e-post: [email protected] Kostja: ROCKWOOD INTERNATIONAL OÜ (registrikood 14246905), asukoht Laki tn 30, 12915 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta kaja esitamisega ja menetlemisega seotud kulud ROCKWOOD INTERNATIONAL OÜ kanda ja ülejäänud menetluskulud SHAR LOGISTICS sp. zo.o. kanda.
Määrata kindlaks ROCKWOOD INTERNATIONAL OÜ-le rahaliselt hüvitatavate menetluskulude suurus. Välja mõista SHAR LOGISTICS sp. zo.o.-lt ROCKWOOD INTERNATIONAL OÜ kasuks menetluskulud 720 eurot (käibemaksuga).
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb ROCKWOOD INTERNATIONAL OÜ-l tasuda SHAR LOGISTICS sp. zo.o.-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (720 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi kohaselt sõlmisid 19.11.2018 hageja kui täitja ja kostja kui tellija suulise lepingu, mille alusel hakkas hageja osutama kostjale viimase tellimusel transpordi, ekspedeerimise ja laoteenuseid Itaalias. Teenused seisnesid peamiselt kostja kauba (õli) raudteel transportimises Saksamaalt (Cottbus linnast) Itaaliasse (Bari linna) ning kauba hoidmises hageja tsisternides. Vastavalt saavutatud kokkuleppele pidi kostja tasuma ühe tsisterni transportimise eest 4280 eurot.
Ajavahemikul 19.11.2018 – 07.02.2019 osutatud teenuste eest tasus kostja vastavalt poolte kokkuleppele ja vastavalt hageja esitatud arvetele. Kokku oli tasutud 62 610 eurot. Viimase kuue tsisterni Saksamaalt Itaaliasse transportimise eest (kohale toimetatud 06.02.2019, 07.02.2019 ja 08.02.2019) ei ole kostja kokkulepitud teenustasu 18 670 eurot hagejale maksnud. Maksmata jäid alljärgnevad hageja arved kostjale osutatud transporditeenuse eest:
Nimetatud arvetest tasus kostja ainult esimese arve alusel 7010 eurot ja jäi selle alusel võlgu 1550 eurot. Kaks järgnevat arvet jäid täies ulatuses tasumata. Seega transporditeenuste eest võlgneb kostja kokku 18 670 eurot. Hageja nõude aluseks olevad teenused on osutatud ja
teenuste eest esitatud arved on 11.02.2019 sissenõutavaks muutunud. Hageja nõuab seadusega ettenähtud viivist ajavahemikus 01.03.2019 – 18.01.2020 eest 1325,62 eurot.
20.10.2021 täpsustas hageja hagiavalduse asjaolusid ja selgitas, et hageja peamine teenus seisnes kostja veose jaoks tsisterni andmises ja selle transportimises Saksamaalt (Cottbus) Itaaliasse (Bari Giovinazzo terminali). Nimetatud teenuse (s.o ühe tsisterni vedu) hind oli 4280 eurot. Pakkumisest tuleneb, et eeltoodud hinna sisse ei kuulunud ladustamine Bari Giovinazzo terminalis, kohaletoimetamine lõppsihtkohta (seda teenust oli võimalik osta eraldi), ekspordi ja tollipaberite vormistamine (seda oli võimalik eraldi tellida), tollimaksud. Antud juhul tellis kostja ainult põhiteenuse, s.o vedu Saksamaalt Bari Giovinazzo terminali. Nimetatud teenus oli hageja poolt täielikult osutatud.
Asjakohatult väidab kostja, et kaup on arestitud ja seetõttu pole vastuvõtjale tarnitud. Esiteks, ei kuulunud kauba vastuvõtjale tarnimine hageja lepinguliste kohustuste hulka. Hageja pidi kauba Bari Giovinazzo terminali vedama. Teiseks, kaup oli tõesti Bari Giovinazzo terminalis Itaalia politsei poolt arestitud. Põhjus on hagejale teadmata. Eeltoodu ei oma tähtsust, sest veoteenus, mille eest hageja tasu nõuab, oli osutatud. Tollipaberite vormistamine ja kostja esindamine Itaalia politseis või tolliametis hageja kohustuste hulka ei kuulunud.
KOSTJA VASTUS
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Kostja leidis 13.04.2020 vastuses, et hageja ei ole tõendanud võlasuhte sisu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et poolte vahel on sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt hageja kohustus kostjale osutama teenust ja kostja maksma hagejale selle eest tasu. Hageja on hagile lisanud üksnes arved, kuid nendest ei saa tuletada et, arved on esitatud üksnes kokkuleppe alusel. Samuti ei ole nimetatud tsisternid kokkuleppe kohaselt sihtkohta jõudnud. Hageja väide, et see on tehtud, ei vasta tõele ning hageja peab vastavasisulist väidet tõendama. Kostja teab hetkel ainult seda, et kaup on teadmata põhjustel arestitud ega pole seetõttu vastuvõtjale tarnitud. Kostja on proovinud korduvalt hagejaga ühendust võtta, et temalt uurida kaubatarne viivituse põhjuseid. Hageja ei ole kostja päringutele vastanud, vaid on üksnes esitanud kostjale arveid teenuste eest, mida pole tegelikkuses kostjale ostutatud.
Kostja 19.11.2021 seisukohas on kostja selgitanud, et käesolevaks hetkeks ei ole kumbki pool esitanud täiendavalt ühtegi tõendit, mis kinnitaks, millistel tingimustel konkreetselt on pooled kokku leppinud. Antud juhul tuleb lähtuda kokkuleppest, mille kohaselt hagejal oli kohustus osutada kostjale teenust ning transportida tsisternid vastavalt kokkuleppele kindlasse sihtkohta. Kuivõrd tsisternid ei ole kokkuleppe kohaselt sihtkohta jõudnud (kaup on arestitud ega pole seetõttu vastuvõtjale tarnitud) pole hageja täitnud täielikult omapoolset kohustust.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
11.Hageja on esitanud kostja vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõude.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline leping, mille kohaselt pidi hageja osutama kostjale teenust ja transportima kostja kaupa. Pooled vaidlevad selle üle,
milline on lepingu sisu ja kas hageja on täitnud lepingulise kohustuse vedada kostja kaup sihtkohta.
13.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, milles pooled on kokku leppinud. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, milles pooled on kokku leppinud, ei saa kohus kontrollida, kas hageja on lepingulise kohustuse, s.o transportida kostja kaup sihtkohta, kohaselt täitnud ja kas hageja rahaline nõue on muutunud seetõttu sissenõutavaks. Kohus selgitab enda seisukohta järgmiselt.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2508, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
15.Hageja selgitab, et hageja pidi kauba vedama Bari Giovinazzo terminali ning sellega on ta enda lepingulise kohustuse täitnud. Kuivõrd hageja on kauba transportinud sihtkohta, on tal õigus nõuda selle eest tasu. Hageja on eeltoodud asjaolud tõendamiseks esitanud 26.02.2018 pakkumise (dtl 180-182), CMR saatedokumendid (dtl 183-190), arved (dtl 62-64) ja kauba arestimisdokumendi (dtl 191).
16.Kohus leiab, et 26.02.2018 pakkumine (dtl 180-182) ei tõenda lepingu tingimusi, muuhulgas asjaolu, et kaup tuli transportida Bari Giovinazzo terminali. Pooled ei eita, et neil oli suuline leping, kuid millistel tingimustel, on ebaselge. Tõendatud ei ole, et pooled on lepingu sõlmimisel lähtunud 26.02.2018 pakkumises nimetatud tingimustest. Kohtu hinnangul saab hageja 26.02.2018 pakkumist käsitleda VÕS § 16 järgi lepingu sõlmimise ettepanekuna (pakkumus), millele peab järgnema kostja nõustumus olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud pakkumuses ettenähtud tingimustel. Võib aru saada, et hageja on soovinud lepingu sõlmimist sellisel viisil, kuid pole tõendatud, et kostja on andnud nõustumuse lepingu sõlmimiseks just 26.02.2018 pakkumuses märgitud tingimustel. Pakkumus on kostja poolt allkirjastamata, samuti puuduvad muud tõendid selle kohta, et kostja on antud pakkumusega nõustunud ning pooled lähtusid lepingu täitmisel 26.02.2018 pakkumisest. Kostja on vastu vaielnud hageja väitele, et kaup tuli transportida Bari Giovinazzo terminali ja et hageja on lepingulise kohustuse täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik poolte seisukohtade ega
tõendite alusel tuvastada, et pooled on sõlminud lepingu 26.02.2018 pakkumises sätestatud tingimustel, muuhulgas, et kaup tuli transportida Bari Giovinazzo terminali.
17.CMR saatedokumendid (dtl 183-190) ja kauba arestimisakt (dtl 191) ei tõenda, et kaup on jõudnud sihtkohta ja hageja on lepingulise kohustuse täitnud. Muuhulgas ei nähtu CMR saatedokumentidest, et kaup on jõudnud Bari Giovinazzo terminali. CMR saatedokumentidel on märgitud erinevad aadressid kauba maha laadimise kui ka üleandmise osas, kuid CMR saatedokumentidest ei nähtu sellist sihtkohta nagu Bari Giovinazzo. Muuhulgas ei ole hageja viidanud, millisest konkreetsest CMR saatedokumendist selline asjaolu peaks tulenema. Näiteks CMR saatedokumendist No: 2/02/2019 (dtl 184) võib aru saada, et kauba üleandmine toimus Kreekas, Thessalonikis (punkt 3) ja kauba mahalaadimine Cottbusis (punkt 4). Eeltoodud andmed nähtuvad ka teistel CMR saatedokumentidel. Isegi, kui esitatud saatedokumentide kohaselt jõudis Bari Giovinazzo terminali, ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe eeltoodud sihtkoha osas. Lisaks on hageja selgitanud, et tema peamine teenus seisnes kostja veose jaoks tsisterni andmises ja selle transportimises Saksamaalt (Cottbus) Itaaliasse (Bari Giovinazzo terminali). Kohus palus hagejal täpsustada (dtl 172), kas tema oli tegelik vedaja, kuid hageja ei ole väitnud, et tema ei olnud tegelik vedaja. Samas, CMR saatedokumentidest võib aru saada, et vedajaks on Richard Heinbokel & Co GmbH, mitte hageja. Vaatamata kohtu selgitustele ja palvele asjaolusid selgitada, ei ole hageja neid selgitanud ega oma väiteid kohaselt tõendanud.
18.Kohus selgitas põhjalikult pooltele (dtl 172), milliseid asjaolud tuleb esile tuua ning tõendada. Kohus on andnud võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Pooled esitasid üksikuid täiendavaid tõendeid, kohtu konkreetsetele küsimustele vastamata ja vajalikus mahus tõendeid esitamata, kuigi neile pidi kohtu selgitustest arusaadav olema tõendamiskoormis ja see, milliseid tõendeid on enda väidete tõendamiseks vajalik esitada. Mõlemat poolt esindasid professionaalsed õigusteadmistega esindajad.
19.VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetud, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja ei ole tõendanud, millise teenuse osas ta kostjaga kokkuleppe sõlmis ega asjaolu, et ta on täitnud lepingulise kohustuse õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning tema rahaline nõue on muutunud sissenõutavaks.
20.Kuivõrd hageja nõue on tõendamata, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 169 lg 2 kohaselt tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
23.Kohus jätab kaja esitamise ja menetlemisega seotud kulud kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja kanda.
24.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
25.Kostja esitas 03.12.2021 menetluskulude nimekirja. Kostja on kandnud menetluskulusid kokku 1558 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja tasu on 1008 eurot (käibemaksuga) ja kaja kautsjon on 550 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas asjas on 120 eurot käibemaksuta.
26.Kuivõrd kohus jätab kaja esitamisega ja kaja menetlemisega seotud menetluskulud, sh kautsjon, kostja enda kanda, ei hinda kohus eeltoodud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus hindab kostja muid kulusid. Võttes arvesse esitatud menetlusdokumentide mahtu ja tsiviilasja asjaolusid, peab kohus 13.04.2020 hagivastuse koostamisele põhjendatuks ajakulu 1 h, 08.04.2021 taotluse esitamisele 0,17 h (10 min), 12.11.21 taotluse esitamisele 0,25 h (15 min), 19.11.2021 seisukoha koostamisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele 2 h ja 03.12.2021 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 1,58 h (1 tund ja 35 min). Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulud põhjendatud 5 tunni ulatuses, summas 720 eurot (käibemaksuga, 5 x 144). Kostja taotleb käibemaksu hüvitamist.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.