Käesoleva määrusega sätestatakse vabatahtliku päästja ja abidemineerija: 1) vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded, sealhulgas isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi nõuded,kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord; 2) vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg; 3) vabatahtliku päästja väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord.
(1) Vabatahtlikuks päästjaks ja abidemineerijaks saab arvata jaisiku ning vabatahtliku päästjanapäästja ja abidemineerijana saab tegutseda isik, kes on
Vabatahtliku päästjana saabpäästja ja abidemineerijana võib tegutseda isik, kes vastab järgmistele isikuomadustele: 1) on võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskab teha meeskonnatööd; 2) on aus, kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, sealhulgas võimeline langetama otsuseid iseseisvalt oma pädevuse piires ja võimeline nägema ette otsuste tagajärgi; 3) on hea suhtlemisoskusega.
Vabatahtlikule päästjale ja abidemineerijale kehtestatud isikuomaduste nõuete täitmist kontrollib Päästeamet vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovijaga läbiviidava vestluse käigustehtaval vestlusel enne vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks arvamist. Päästeamet võib vajaduselvajaduse korral isikuomaduste nõuete täitmise kontrollimiseks küsida vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija tööandjalt vabatahtlikuks päästjaks saada soovija iseloomustust.
(1) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl osaleva vabatahtliku päästja füüsiline ettevalmistus peab tagama vabatahtliku päästja päästesündmuse lahendamise ülesannete nõuetekohase täitmise. (2) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel eriväljaõpet nõudval päästetööl osaleva vabatahtliku päästja füüsiline ettevalmistus peab vastama päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel päästeteenistujale kehtestatud füüsilise ettevalmistuse nõuetele. (3) Demineerimistööl osaleva abidemineerija füüsiline ettevalmistus peab tagama, et ta on võimeline täitma oma ülesandeid päästesündmuse lahendamisel nõuetekohaselt.
(1) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl osaleva vabatahtliku päästjaAbidemineerija füüsilist ettevalmistust kontrollib Päästeamet vabatahtliku päästja teise astme õppe läbiviimiseväljaõppe käigus ningja edaspidi vastavalt vajaduselevajaduse järgi, ent mitte sagedamini, kui üks kord kolme aasta jooksul.
(2) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl osaleva vabatahtliku päästja füüsilise ettevalmistuse kontrollimise vajaduse ilmnemiselKui ilmneb vajadus abidemineerija füüsilist ettevalmistust kontrollida, teeb päästeametnik vastavasellekohase ettekande Päästeameti peadirektorile, kes ettekande heakskiitmiselheakskiitmisega määrab füüsilise ettevalmistuse kontrollimise kohustuslikkuse koos kontrollimise aja, kohaaja ja läbiviijate määramisegakoha ning kontrollija.
(3) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl osaleva vabatahtliku päästjaAbidemineerija füüsilise ettevalmistuse kontrollimisel lähtub Päästeamet käesoleva määruse §-s 16 sätestatud arvestuse läbiviimise korrast.
(4) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel eriväljaõpet nõudval päästetööl osaleva vabatahtliku päästja füüsilist ettevalmistust kontrollib Päästeamet vastavalt päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel päästeteenistujale kehtestatud füüsilise ettevalmistuse nõuete kontrollile.
(1) Iseseisvalt ennetustööl ja koos päästeametnikuga päästetööl osalev vabatahtlik päästja peab olema läbinud Päästeameti peadirektori poolt kinnitatud vähemalt 16-tunnise vabatahtliku päästja esimese astme õppe. (2) Vabatahtliku päästja esimese astme õppe läbimise nõue ei laiene isikule, kellel on päästeteenistuse seaduse § 13 alusel arvestatud päästeteenistuse staaži vähemalt kolm aastat. (3) Kui vabatahtlikuna päästetegevuses osalenud isik on enne 1. septembrit 2010 läbinud päästeseaduse § 38 lõikes 3 nimetatud vabatahtliku päästja esimese astme õppe, ei kohaldata tema suhtes esimese astme õppe läbimise nõuet. (4) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl osalev vabatahtlik päästja peab olema läbinud Päästeameti peadirektori poolt kinnitatud vähemalt 36-tunnise vabatahtliku päästja teise astme õppe. (5) Vabatahtliku päästja teise astme õppe läbimise nõue ei laiene isikule, kellel on päästeteenistuse seaduse § 13 alusel arvestatud päästeteenistuse staaži vähemalt kolm aastat. Nimetatud isikute teise astme õpe kestab vähemalt kuus tundi. (6) Kui vabatahtlikuna päästetegevuses osalenud isik on enne 1. septembrit 2010 läbinud päästeseaduse § 38 lõikes 6 nimetatud vabatahtliku päästja teise astme õppe vähemalt 30 tunni ulatuses, kestab tema teise astme õpe vähemalt kuus tundi. (7) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl osalev vabatahtlik päästja peab olema läbinud Päästeameti peadirektori poolt kinnitatud vähemalt kuuetunnise vabatahtliku päästja teise astme õppe täienduskoolituse iga viie aasta järel. (8) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel eriväljaõpet nõudval päästetööl osalev vabatahtlik päästja peab olema läbinud Päästeameti peadirektori poolt kehtestatud vastava eriväljaõppe kursuse ja eriväljaõppe täienduskoolituse. (9) Vabatahtliku päästja väljaõppe läbiviimisel arvestatakse vabatahtliku päästja ja vabatahtliku päästja kandidaadi varasema õpi- ja töökogemusega. Varasema õpi- ja töökogemuse hindamise tulemuste põhjal võib Päästeamet ta suunata otse arvestuse tegemisele või lugeda tema väljaõpe läbituks. (10) Abidemineerija peab olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud vähemalt 40-tunnise väljaõppe. (11) Kriisirolliga abidemineerija peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppele olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud vahetu sunni kohaldamise väljaõppe füüsilise jõu kasutamiseks. (12) Abidemineerija peab kvalifikatsiooni tagamiseks läbima Päästeameti peadirektori kinnitatud täiendusõppe vähemalt üks kord kalendriaastas.
Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmeid säilitatakse kümme aastat vabatahtliku päästja staatuse lõppemisest.
(1) Vabatahtlikul päästjal ei tohi olla päästeseaduse § 34 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tervisehäireid. (2) Vabatahtlik päästja, kes osaleb iseseisvalt päästeametniku korraldusel eriväljaõpet nõudval päästetööl peab vastama päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud I grupi päästeteenistujatele kehtestatud tervisenõuetele. (3) Abidemineerijal ei tohi olla päästeseaduse § 34 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud tervisehäireid.
(1) Vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija peab enne vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks kandideerimist läbima tervisekontrolli janing vabatahtlik päästja peabja abidemineerija peavad perioodiliselt läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema tervise vastavus, kas nende terviseseisund vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
(2) Vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija ja, vabatahtlik päästja ja abidemineerija tõendavad käesoleva määruse § 10 lõikes 1 või 3 nimetatud asjaolu ühel järgmistest viisidest: 1) esitades kehtiva mootorsõidukijuhi tervisetõendi otsuse päästeseaduse § 9 lõike 21 kohaselt; 2) esitades relvaseaduse §-s 351 sätestatud kehtiva tervisetõendi; 3) päästeteenistujana on isiku terviseseisund vastav I–IV grupi päästeteenistuja tervisenõuetele; 4) tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku merepäästjana või abipolitseinikuna on isiku terviseseisund vastav tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku merepäästja või abipolitseiniku tervisenõuetele.
(3) Vabatahtliku päästja, kes peab vastama käesoleva määruse § 10 lõikes 2 loetletud tervisenõuetele, tervisenõuetele vastavust kontrollitakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt.
(4) Vabatahtliku päästja ja vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ning abidemineerija ja abidemineerijaks saada soovija võib suunata erakorralisse tervisekontrolli päästeametniku põhjendatud taotluse alusel.
(5) Esmane tervisekontroll tehakse vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija kulul.
(6) Perioodilise ja erakorralise tervisekontrolli kulud hüvitab Päästeamet enda määratud alustel ja korras.
(1) Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ja vabatahtliku päästja päästealast väljaõpet viib läbi Päästeamet. (2) Päästeameti nõusolekul võivad vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ja vabatahtliku päästja päästealastväljaõpet läbi viia vastavat pädevust omavad juriidilised ja füüsilised isikud, kelle kasutuses on väljaõppe läbiviimiseks vajalikud ruumid ja tehnilised vahendid käesoleva määruse §-s 8 sätestatud väljaõppe läbiviimiseks. (3) Abidemineerijaks saada soovija ja abidemineerija väljaõpet viib läbi Päästeamet.
(1) Päästeamet tagab vabatahtlikuks päästjaks saada soovijale võimaluse vabatahtliku päästja esimese astme õppel osalemiseks kuue kuu jooksul alates tema sooviavalduse esitamisest vabatahtlikuks päästjaks saamiseks.
(2) Vabatahtliku päästja esimese astme õppeAbidemineerija väljaõppe läbinul on järgmised teadmised ja oskused järgmistes valdkondades: 1) teadmised iseseisvaks päästealasel ennetustööl osalemisekspäästeasutuse ülesanded ja vastutusala; 2) teadmised päästeametniku korraldusel ja koos temaga päästetööl osalemiseksdemineerimistööl osalemine; 3) teadmised päästeasutuse ülesannetest ja vastutusalast; 4) oskus käsitleda esmaseid tulekustutusvahendeid; 5) teadmised võimalustest osaleda erinevatel õnnetustel abijõuna; 6) teadmised ja oskused päästeseaduse § 38381 lõikes 4 sätestatud meetmete kohaldamiseks.
(3) Päästeamet tagab vabatahtlikule päästjale võimaluse vabatahtliku päästja teise astme õppel osalemiseks ühe aasta jooksul alates vabatahtliku päästja sooviavalduse esitamisest vastaval õppel osalemiseks.
(kohaldamine; 4) Vabatahtliku päästja teise astme õppe läbinul on järgmised teadmised ja oskused: 1) teadmised päästeametniku korraldusel iseseisvaks päästetööl osalemiseksraadioside pidamise korraldamine sündmuskohal; 25) teadmised päästetöö korraldamisestdemineerimistööks vajaliku tehnika ja varustuse kasutamine sündmuskohal; 36) teadmised raadioside pidamise korraldamisest sündmuskohalrelva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuded, lasketeooria põhialused ja teenistusrelva ohutu käsitsemine, sealhulgas laskeoskus; 47) oskus kasutada päästetehnikatplahvatus, lõhkematerjal ja lõhkevahendid ning nende ohutu käitlemine, erinevad lõhketööd, laske-varustust sündmuskohal ja lahingumoona liigid ja ehitus ning lahingumoonale reageerimise taktika; 58) teadmised eriliigiliste päästetööde teostamiseksalarmsõidukite kasutamine ja eriohtude tajumiseks päästetööljuhtimine; 69) elupäästev esmaabi.
(2) Kriisirolliga abidemineerija väljaõppe läbinul on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teadmised ja oskused füüsilise jõu kasutamiseks päästeseaduse § 38381 lõikes 74 sätestatud meetmete kohaldamisekskohaldamisel.
(1) Päästeameti poolt läbi viidud vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ja vabatahtliku päästja kohustusliku päästealase väljaõppe läbiviimisega kaasnevad kulud tasub Päästeamet. (2) Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ja vabatahtliku päästja päästealasel väljaõppel osalemisega kaasnevad kulud tasub väljaõppel osaleja. (3) Kui vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ja vabatahtlik päästja läbib päästealase väljaõppe käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud juriidilise või füüsilise isiku juures, tasub päästealase väljaõppe läbiviimise ja sellel osalemisega kaasnevad kulud päästealasel väljaõppel osaleja, kui Päästeametiga ei ole kokku lepitud teisiti. (4) Päästeameti poolt abidemineerija väljaõppe läbiviimisega kaasnevad kulud tasub Päästeamet. (5) Abidemineerijaks saada soovija ja abidemineerija väljaõppel osalemisega kaasnevad kulud tasub väljaõppel osaleja.
(1) Vabatahtliku päästja esimese ja teise astme õppe ning käesoleva määruse § 8 lõigetes 5 kuni 7 sätestatud õppe järgset arvestust viib läbi Päästeamet. (2) Vabatahtliku päästja päästealaste teadmiste ja oskuste kontrolliks läbi viidavaid arvestusi viib läbi Päästeamet või käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud isik kooskõlastatult Päästeametiga. (3) Abidemineerijaks saada soovija ja abidemineerija väljaõppe järgse arvestuse viib läbi Päästeamet.
(1) Päästeameti poolt läbi viidavast arvestusestArvestusest teavitatakse arvestusel osalejaid vähemalt 30 kalendripäeva etteosalejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 kalendripäeva ette. Käesolev nõueNõue ei laiene vabatahtliku päästja esimese või teise astme õppe või käesoleva määruse § 8 lõigetes 5 kuni 1, 4–7 ja 10–12 sätestatud õppe järgsele arvestusele, mis on õppe läbimise lahutamatu osa.
(2) Arvestuse negatiivsele tulemusele sooritamise korral on vabatahtlikul päästjal ja abidemineerijal kohustus sooritada esimene kordusarvestus 60 kalendripäeva jooksul ja teine kordusarvestus 120 kalendripäeva jooksul alates esimesest arvestuse sooritamise päevast.