(1) Avalikus teenistuses oleva eksperdi avaliku võimu teostamise õigus asjakohases ametiasutuses peatub missioonil osalemise ajaks, kui ei lepita kokku teisiti. (2) Töölepingu alusel töötava eksperdi töösuhtele kohaldatakse tema missioonil osalemise ajal töölepingu seaduse § 19, kui ei lepita kokku teisiti. (3) Eksperdile tagatakse missioonil osalemise ajaks tervisekindlustus. Lühiajalisele ja pikaajalisele missioonile lähetatava eksperdi tervisekindlustuslepingu sõlmib Välisministeerium või missiooni korraldaja. Kiireloomulisele missioonile lähetatava eksperdi tervisekindlustuslepingu sõlmib Päästeamet või missiooni korraldaja. (4) Eksperdi missioonile lähetamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) Eksperdi kutsub missioonilt tagasi tema lähetaja. Päästeamet kooskõlastab eksperdi tagasikutsumise kiireloomuliselt missioonilt Välisministeeriumiga. (2) Eksperdi lähetaja kutsub eksperdi missioonilt tagasi: 1) eksperdi lähetusaja lõppemisel; 2) eksperdi taotlusel; 3) eksperdi terviseseisundi tõttu. (3) Eksperdi lähetaja võib eksperdi missioonilt igal ajal tagasi kutsuda, kui: 1) ilmneb eksperdi sobimatus missioonil ülesannete täitmiseks; 2) langeb ära välis- või julgeolekupoliitiline vajadus eksperdi osalemiseks missioonil. (4) Pikaajaliselt missioonilt tagasikutsumise korral käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõike 3 punktis 2 ettenähtud alustel annab Välisministeerium eksperdile isiklike asjade korraldamiseks aega kuni viis tööpäeva, mille jooksul ta on ameti- või töökohustustest vabastatud. Selle aja eest makstakse eksperdile palka või töötasu käesoleva seaduse § 18 kohaselt. (5) Eksperdi missioonilt tagasikutsumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) Käesoleva paragrahviga sätestatakse riigi makstav hüvitis juhul, kui ekspert missioonil ülesandeid täites hukkub.2
(2) Kui ekspert hukkub või sureb seoses missioonil ülesandeid täitesülesannete täitmisega, on käesolevas paragrahvis nimetatud isikutel õigus saadamaksab riik ühekordset hüvitist hukkunu kümne aasta palga või töötasu ulatuses järgmiselt: 1) kuni poolele makstava hüvitise summast on õigus füüsilisel isikul või füüsilistel isikutel, kelle hukkunud ekspert on kirjalikult määranud; 2) ülejäänud osale makstava hüvitise summast on õigus hukkunudlähtudes eksperdi lastel, vanematel, leselkeskmisest palgast või töötasust avaliku teenistuse seaduse §-s 49 sätestatud alusel ja isikutel, kes olid hukkunu ülalpidamisel perekonnaseaduse kohaseltkorras ning arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(3)
(1) Kui ekspert tunnistatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetukseksperdil tuvastatakse seoses missioonil ülesannete täitmiseltäitmisega saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjeltõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, on tal õigus saadamakstakse talle hüvitist, lähtudes Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud töövõime kaotuse ulatusest järgmiselt (edaspidi hüvitise maksimummäär): 1) töövõime osalise kaotuse korral – tema kuni kahe aasta palgakeskmisest palgast või töötasu ulatuses; 2) töövõime täieliku kaotuse korral – tema kuni seitsme aasta palga või töötasu ulatusestöötasust avaliku teenistuse seaduse §-s 49 sätestatud alusel ja korras ning arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõimetuse kestusest.
(1) Paragrahvi 22 lõikes 2 ning § 23 lõigetes 1 ja 8 nimetatud hüvitise maksmisel võetakse eksperdi ühe kuu palga või töötasu arvutamise aluseks tema hukkumise, vigastada saamise või haigestumise kuule eelnenud töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk või töötasu. Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk või -töötasu 12-ga.
(2) Hüvitise väljamaksmise otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister.
(3) Pärast hüvitise maksmist tekib riigil regressiõigus hüvitisena makstud summa ulatuses kahju tekitanud isiku suhtes. Regressinõudeasjades esindab riiki valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.
(4) Hüvitist ei maksta, kui ekspert on hukkumise, vigastuse saamise või haiguse tekkimisega seotud ülesannete täitmisel: 1) pannud toime süüteo, mis on põhjuslikus seoses eksperdi hukkumise, vigastuse saamise või haiguse tekkimisega; 2) olnud alkoholi-, narko- või psühhotroopse aine joobes; 3) pannud toime enesetapu või enesetapukatse; 4) tekitanud enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest.
(1) Seaduse jõustumisel võetakse või viiakse üle pikaajalisel missioonil viibiv ekspert Välisministeeriumi koosseisuväliseks teenistujaksIsikul, kui Välisministeerium katab tema missioonil osalemise kulusidkellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
(2) Seaduse jõustumise ajal pikaajalisel missioonil viibivat eksperti ei võeta ega viida üle Välisministeeriumi koosseisuväliseks teenistujaks Isikul, kui eksperdi lähetusaeg lõpeb kolme kuu jooksulkellel on tuvastatud osaline töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse jõustumisest arvates või kui ekspert ei vasta avalikule teenistujale esitatavatele nõuetele§-s 23 sätestatud osalise töövõime tingimus täidetuks.