Hoiatusmärgid ja nende tähendused on järgmised: 1) märk 111 „Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht” hoiatab lähenemisest tõkkepuuga raudteeülesõidukohale; 2) märk 112 „Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht” hoiatab lähenemisest tõkkepuuta raudteeülesõidukohale; 3) märk 121 „Üherööpmeline raudtee” hoiatab ühe rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast; 4) märk 122 „Mitmerööpmeline raudtee” hoiatab kahe või enama rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast; 5) märgid 123 kuni 128 „Ees on raudteeülesõidukoht” on lisahoiatuseks enne raudteeülesõidukohta. Märkide kaldvöötide arv väheneb raudteele lähenemisel. Vöödid langevad sõidutee poole; 6) märk 131 „Lõikumine trammiteega” hoiatab tee lõikumisest trammiteega; 7) märk 132 „Samaliigiliste teede ristmik” hoiatab ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Märk, panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee lõikumiste ette, muudab need samaliigilisteks; 8) märgid 133 kuni 135 „Lõikumine kõrvalteega” hoiatavad kõrvaltee lõikumisest peateega või suubumisest sellesse; 9) märk 136 „Ringristmik” hoiatab märgiga 424 „Ringliiklus” tähistatud ringristmikust, millel tuleb sõita nooltega osutatud suunas; 10) märk 137 „Foor” hoiatab fooriga reguleeritavast ristmikust, teelõigust või ülekäigurajast; 11) märk 138 „Kaldapealne” hoiatab järsust kaldapealsest, kaist, sõitmisest tammil, kaldapealsel või järsul astangul; 12) märk 141 „Ohtlik kurv paremale” ja märk 142 „Ohtlik kurv vasakule” hoiatavad lähenemisest järsu või piiratud nähtavusega kurvile vastavalt kas paremale või vasakule; 13) märgid 143 ja 144 „Ohtlikud kurvid” hoiatavad lähenemisest ohtlike kurvidega teelõigule. Märkidel on näidatud esimese kurvi suund; 14) märk 145 „Järsk lang” hoiatab lähenemisest järsu langusega teelõigule; 15) märk 146 „Järsk tõus” hoiatab lähenemisest järsu tõusuga teelõigule; 16) märk 151 „Libe tee” hoiatab lähenemisest libedale teelõigule; 17) märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee” hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Märk 153 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Märk 154 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast kõrgemast kohast, mis ei ole künnis; 18) märk 155 „Lahtine killustik” hoiatab lähenemisest kattega teelõigule, kus rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid; 19) märk 156 „Pikiroopad” hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sõiduteekattes esinevad pikiroopad; 20) märgid 157a ja 157b „Ohtlik teepeenar” hoiatavad lähenemisest teelõigule, kus teepeenrale sõita on ohtlik; 21) märk 158 „Teetööd” hoiatab teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst. Teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist; 22) märk 159 „Ees on katteta tee” hoiatab kattega tee üleminekust kruusa- või pinnasteeks; 23) märgid 161 kuni 163 „Teekitsend” hoiatavad tee või sõidutee kitsenemisest. Märgi kujutis näitab, kas tee või sõidutee kitseneb mõlemalt või ühelt poolt; 24) märk 164 „Kahesuunaline liiklus” hoiatab lähenemisest kahesuunalise liiklusega teelõigule; 25) märk 165 „Lõikuv kahesuunaline liiklus” hoiatab lähenemisest lõikuvale teele või lõikuvale sõiduteele, kus ühesuunaline liiklus on muudetud kahesuunaliseks; 26) märk 166 „Ees on künnis” hoiatab tehiskõrgendist vähendatud sõidukiiruse hoidmiseks; 27) märk 171 „Ees on reguleerimata ülekäigurada” hoiatab reguleerimata ülekäigurajast; 28) märk 172 „Jalakäijad” hoiatab lähenemisest teelõigule, kus jalakäijad ületavad sageli teed väljaspool ülekäigurada või kus jalakäijaid liiguvad sõiduteel või selle ääres; 29) märk 173a „Lapsed” hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sageli võivad teele tulla lapsed; 30) märk 173b „Vanurid” hoiatab lähenemisest teelõigule, kus vanurid liiguvad sõiduteel; 31) märk 174 „Lõikumine jalgrattateega“ hoiatab tee lõikumisest jalgrattateega või jalgratta- ja jalgteega või kohast, kus jalgrattatee lõppemisel jalgrattur, kergliikurijuht,
(1) Keelumärgid ja nende tähendused on järgmised: 1) märk 311a „Sõidukeeld” keelab kõigi sõidukite liikluse; 2) märgid 311b kuni 311d „Erateel sõidu keeld” näitavad, et eratee ei ole avalikuks kasutamiseks. Märgi 311b korral tohib sõidukiga sõita ainult eratee omaniku loal. Märgi 311c korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loal või märgil nimetatud isik. Märgi 311d korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loata omal vastutusel, kuna erateel ei ole loodud tingimusi ohutuks liiklemiseks; 3) märk 312 „Mootorsõiduki sõidu keeld” keelab kõigi mootorsõidukite liikluse; 4) märk 313a „Veoauto sõidu keeld“ keelab C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina, CE-kategooria autorongi ja masinrongi liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille registrimass või mille koosseisus oleva sõiduki registrimass ületab selle arvu; 5) märk 313b „Bussi sõidu keeld” keelab D-kategooria sõiduki, nii haagisega kui ka ilma, liikluse; 6) märk 314a „Mootorratta sõidu keeld” keelab A-kategooria sõiduki liikluse; 7) märk 314b „Mootorsaani sõidu keeld” keelab mootorsaani liikluse; 8) märk 315 „Kaks keeldu” kehtestab korraga kaks keeldu. Märgil võib olla kahe erineva keelumärgi 312 kuni 314b, 316 kuni 319 ja 321 kuni 324 sümbolid; 9) märk 316 „Traktori sõidu keeld” keelab traktori ja liikurmasina liikluse; 10) märk 317 „Autorongi ja masinrongi sõidu keeld” keelab autorongi ja masinrongi liikluse. Kui märgile on kantud tonnide arv, ei tohi sõita autorongi ega masinrongiga, mille koosseisus olevate sõidukite registrimasside summa on sellest suurem. Märk ei kehti kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi kohta; 11) märk 318 „Loomveoki sõidu keeld” keelab loomveoki liikluse ja kariloomade ajamise; 12) märk 319 „Ohtliku veosega sõidu keeld” keelab ohtlikku veost vedava sõiduki, autorongi ja masinrongi liikluse; 13) märk 321 „Jalgratta sõidu keeld“ keelab jalgratta, kergliikuri, mopeedi ja pisimopeedi liikluse; 14) märk 322 „Mopeedi sõidu keeld“ keelab mopeedi liikluse; 15) märk 323 „Ratsutamiskeeld” keelab ratsutamise; 16) märk 324 „Käigukeeld” keelab jalakäijate liikluse. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud; 17) märk 331 „Sissesõidu keeld” keelab kõigi sõidukite edasisõidu – märk kehtib teele või sõiduteele, mis paikneb märgist vasakul või on selle all; 18) märk 332 „Parempöörde keeld” keelab parempöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud; 19) märk 333 „Vasakpöörde keeld” keelab vasakpöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud. Märk ei keela tagasipööret; 20) märk 334 „Tagasipöörde keeld” keelab tagasipöörde. Märk ei keela vasakpööret; 21) märk 335 „Tollikontroll” keelab peatuseta ja tolliametniku loata edasisõidu; 22) märk 336a „Politseikontroll” keelab peatuseta ja politseiametniku loata edasisõidu; 23) märk 336b „Kontroll” keelab peatuseta ja kontrollija loata edasisõidu; 24) märk 341 „Massipiirang” keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab, liikluse; 25) märk 342a „Teljekoormuse piirang” keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes telje tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse; 26) märk 342b „Telikukoormuse piirang” keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille mis tahes teliku tegelik koormus on suurem, kui märk näitab, liikluse; 27) märk 343 „Kõrguspiirang” keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik kõrgus teepinnast koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu; 28) märk 344 „Laiuspiirang” keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik laius koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu; 29) märk 345 „Pikkuspiirang” keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik pikkus koormaga või ilma on suurem, kui märk näitab, edasisõidu; 30) märk 351 „Suurim kiirus” keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa; 31) märk 352 „Möödasõidu keeld” keelab mööda sõita, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h; 32) märk 353 „Veoauto möödasõidu keeld” keelab mööda sõita C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasinaga, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h; 33) märk 354 „Vähim pikivahe” keelab sõita väiksema pikivahega, kui märgil näidatud; 34) märk 355 „Helisignaali keeld” keelab helisignaali andmise. Erandina tohib helisignaali anda ohu vältimiseks; 35) märk 361 „Peatumiskeeld” keelab peatumise ja parkimise. Märk ei kehti ühissõiduki kohta; 36) märk 362 „Parkimiskeeld” keelab parkimise; 37) märk 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” keelab parkimise paaritul kuupäeval; 38) märk 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval” keelab parkimise paariskuupäeval; 39) märk 371 „Suurima kiiruse piirangu lõpp” lõpetab märgi 351 „Suurim kiirus” mõjupiirkonna; 40) märk 372 „Möödasõidu keelu lõpp” lõpetab märgi 352 „Möödasõidu keeld” mõjupiirkonna; 41) märk 373 „Veoauto möödasõidu keelu lõpp” lõpetab märgi 353 „Veoauto möödasõidu keeld” mõjupiirkonna; 42) märk 376 „Piirangute lõpp” lõpetab korraga mitme märgi 35 ja 36 mõjupiirkonna.
(2) Märkide 35 mõjupiirkond ulatub: 1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni; 2) väljaspool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni.
(3) Märkide 35 mõjupiirkonna lõppu näitavad: 1) märkidel 35 märgi all olev tahvel 821 „Mõjupiirkond”; 2) märkidel 35 väljaspool asulat samale teele vahetult enne lõikuvat sõiduteed pandud märk 221 „Anna teed” või märk 222 „Peatu ja anna teed”; 3) märgil 351, mis paikneb enne asulat, märk 571 „Asula”; 4) märgil 351 teine märk 351 või märgid 38, millel on teistsugune suurim sõidukiirus; 5) märkidel 351, 352 ja 353 vastavalt märgid 371, 372 ja 373; 6) märk 376.
(4) Märgid 36 kehtivad ainult sellel teepoolel, kuhu need on pandud.
(5) Märgid 362 kuni 364 ei kehti tööülesandeid täitva punase risti embleemiga sõiduauto kohta.
(6) Märkide 362 kuni 364 mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit.
(7) Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada ajavahemikul kell 19 kuni 21.
(8) Märkide 36 mõjupiirkond ulatub: 1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni; 2) väljaspool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni; 3) kasutatuna koos tahvliga 824 „Mõjupiirkond” kuni märgi ees oleva lähima ristmikuni; 4) kasutatuna koos tahvliga 825 „Mõjupiirkond” märgi ees olevast lähimast ristmikust või piirangut alustavast märgist kuni piirangut lõpetava märgini või asulas kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni.
(9) Märkide 36 mõjupiirkonna lõppu näitavad: 1) märgil 361 märk 362; 2) märgil 362 märk 361; 3) märkidel 36 väljaspool asulat samale teele vahetult enne lõikuvat sõiduteed pandud märk 221 „Anna teed” või märk 222 „Peatu ja anna teed”; 4) märkidel 36 märgi all olev tahvel 813 või 815 „Kaugus objektini” märgist vastavalt paremal või vasakul, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal; 5) märkidel 36 märgi juures olev tahvel 822 või 823 „Mõjupiirkond” või teine samasugune märk 36 koos tahvliga 824 „Mõjupiirkond” mõjupiirkonna lõpetamise kohas; 6) märk 376.
(10) Märgid 36, kasutatuna koos tahvlitega 831 kuni 833 „Mõjusuund”, keelavad peatumise või parkimise märgist vastavalt paremal või vasakul või mõlemal pool väljaku ääres, hoone ees või muul alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega.
(11) Vähendatud läbimõõduga märkide 36, mis on kantud koonustele, prismadele ja muudele teisaldatavatele alustele, mõjupiirkond on määratud nendevahelise lõigu pikkusega.
(12) Kui märki 361 kasutatakse koos teekattemärgisega 931 „Peatumiskeelu joon” või märki 362 koos teekattemärgisega 932 „Parkimiskeelu joon”, määrab märgi mõjupiirkonna vastava märgisjoone pikkus, kui mõjupiirkond ei ole märkidega määratud.
(13) Märkide 36 mõjupiirkond ei hõlma märgiga 575a „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla”575 tähistatud kõnniteeäärset parklat ega puuduta selle märgi all oleva tahvliga 86 „Parkimisviis” või tahvliga 874 „Puudega inimese sõiduk” näidatud korra kohaselt pargitud sõidukeid.
(1) Kohustusmärgid ja nende tähendused on järgmised: 1) märgid 411 „Kohustuslik sõidusuund otse”, 412 ja 413 „Kohustuslik sõidusuund paremale”, 414 ja 415 „Kohustuslik sõidusuund vasakule”, 416 „Kohustuslik sõidusuund otse või paremale”, 417 „Kohustuslik sõidusuund otse või vasakule” ja 418 „Kohustuslik sõidusuund paremale või vasakule” kohustavad sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasakpöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata. Vahetult ristmiku taha või ristmikevahelisele teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni. Märk 411 ei keela oma mõjupiirkonnas parempööret parklasse, puhkekohta ega teega külgnevale alale. Märgi 411 mõjupiirkonnas tohib vasakule või tagasi pöörata vaid kohas, kus on vastav märk 53 „Sõidurajad ja -suunad”, ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk 551 „Tagasipöörde koht”. Märgid 41 kehtivad ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool; 2) märgid 421 kuni 423 „Ümberpõike suund” kohustavad ohutussaarest või muust takistusest ümber põikama märgil osutatud suunas. Kollastest ohutuslampidest koostatud suunanooltel on sama tähendus, mis märkidel 421 ja 422; 3) märk 424 „Ringliiklus” kohustab sõitma vaid nooltega osutatud suunas ja kehtib ainult märgile järgneval ringristmikul. Kui märk 424 on pandud koos märgiga 221 „Anna teed”, on juht kohustatud andma teed ringristmikul sõitvale juhile; 4) märk 431 „Jalgrattatee” näitab, et tohivad liikuda jalgrattur, kergliikurijuht, mopeedi- ja pisimopeedijuht ja kaherattalise mopeedi juht. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib liikuda ka jalakäija, takistamata jalgratta-, kergliikuri-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust. Märgiga 431 tähistatud jalgrattatee lõppu näitab märk 441 „Jalgrattatee lõpp”; 5) märk 432 „Jalgtee” näitab, et tohib liikuda jalakäija. Võib liikuda ka kergliikurijuht, kuid ta ei tohi ohustada ega takistada jalakäijat. Märgiga 432 tähistatud jalgtee lõppu näitab märk 442 „Jalgtee lõpp”; 6) märgid 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ näitavad, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur, kergliikurijuht ja pisimopeedijuht. Märkide 433 ja 434 korral liigub jalgrattur ja pisimopeedijuht sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool, kergliikurijuht tohib liikuda mõlemal poolel. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ja pisimopeedijuhile ettenähtud osal, takistamata seal liiklevat juhti. Märgi 435 korral kasutavad jalakäija, jalgrattur, kergliikurijuht ja pisimopeedijuht teed või teeosa ühiselt. Märkidega 433 kuni 435 tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõppu näitavad märgid 443 kuni 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“; 7) märk 436 „Ratsatee” näitab, et tohib ainult ratsutada. Märgiga 436 tähistatud ratsatee lõppu näitab märk 446 „Ratsatee lõpp”; 8) märk 437 „Mootorsaanitee” näitab, et tohib sõita ainult mootorsaaniga. Märgiga 437 tähistatud mootorsaanitee lõppu näitab märk 447 „Mootorsaanitee lõpp”; 9) märk 438 „Lumeketid” kohustab mootorsõidukitel vähemalt kahel vedaval rattal kasutama sõidul lumekette. Märk 438 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni märgini 448 „Lumekettide kohustuse lõpp” või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni. Märgiga 438 kehtestatud lumekettide kohustuse lõppu näitab märk 448 „Lumekettide kohustuse lõpp”; 10) märk 451 „Vähim kiirus” kohustab sõitma ainult märgil näidatud või sellest suurema sõidukiirusega (km/h). Märk 451 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või märgini 452 „Vähima kiiruse lõpp” või teistsuguse vähima kiiruse kehtestamiseni märgiga 451 või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni; 11) märk 452 „Vähima kiiruse lõpp” tähistab märgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna lõppu, taastades eelnenud kiirusrežiimi; 12) märgid 461 „Ohtliku veosega sõidu suund” kohustavad ohtlikku veost vedavat sõidukit, autorongi ja masinrongi sõitma märgil osutatud suunas. Märgi kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil.
(2) Märkide 431 kuni 435 kohustuse lõpetavad teise tähendusega märgid 431 kuni 435.
Osutusmärgid ja nende tähendused on järgmised: 1) märk 511 „Kiirtee” tähistab kohta, kus hakkab kehtima kiirteele kindlaksmääratud liikluskord; 2) märk 512 „Kiirtee lõpp” näitab märgiga 511 „Kiirtee” tähistatud tee lõppu; 3) märk 521 „Ühesuunaline tee” tähistab teed või sõiduteed, mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas; 4) märk 522 „Ühesuunalise tee lõpp” näitab märgiga 521 „Ühesuunaline tee” või märkidega 523 ja 524 „Sõit ühesuunalisele teele” tähistatud tee või sõidutee lõppu; 5) märgid 523 ja 524 „Sõit ühesuunalisele teele” näitavad ühesuunalisele teele või ühesuunalisele sõiduteele sõitmise kohta ja suunda; 6) märk 525a „Ühissõidukirada” tähistab rada, mis on ette nähtud muu sõidukiga pärisuunas sõitvale ühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostavale ühissõidukile, sõitjat vedavale ühistranspordiseaduse § 64 lõike 2 nõuetele vastavale taksole, sõitjat vedavale bussile, tööülesandeid täitvale eritalituse sõidukile ja täiselektrilise veoajamiga mootorsõidukile. Sama tähendus on ka märgil 525a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525a kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõidukiraja lõppu näitava märgini 526a „Ühissõidukiraja lõpp”; 7) märk 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada” tähistab rada, mis on ette nähtud muude sõidukitega pärisuunas sõitvatele ühissõidukitelesõitvale ühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostavale ühissõidukile, jalgratastelesõitjat vedavale ühistranspordiseaduse § 64 lõike 2 nõuetele vastavale taksole, kergliikuritelesõitjat vedavale bussile, mopeedideletööülesandeid täitvale eritalituse sõidukile, täiselektrilise veoajamiga mootorsõidukile, jalgrattale, kergliikurile, pisimopeedile ja pisimopeedidelekaherattalisele mopeedile. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525b kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu näitava märgini 526b „Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp”; 8) märk 526a „Ühissõidukiraja lõpp” näitab märgiga 525a „Ühissõidukirada” tähistatud ühissõidukiraja lõppu. Sama tähendus on ka märgil 526a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol; 9) märk 526b „Ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõpp” näitab märgiga 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada” tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattaraja lõppu; 10) märk 527a „Ühissõidukirajaga tee” tähistab teed, millel ühissõidukidühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostav ühissõiduk, sõitjat vedav ühistranspordiseaduse § 64 lõike 2 nõuetele vastav takso, sõitjat vedav buss, tööülesandeid täitev eritalituse sõiduk ja täiselektrilise veoajamiga mootorsõiduk sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu. Sama tähendus on ka märgil 527a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol; 11) märk 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee” tähistab teed, millel ühissõidukidühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostav ühissõiduk, jalgrattadsõitjat vedav ühistranspordiseaduse § 64 lõike 2 nõuetele vastav takso, kergliikuridsõitjat vedav buss, mopeedidtööülesandeid täitev eritalituse sõiduk, täiselektrilise veoajamiga mootorsõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed ja pisimopeedidkaherattaline mopeed sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu; 12) märk 528a „Ühissõidukirajaga tee lõpp” näitab märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee” tähistatud ühissõidukirajaga tee lõppu. Sama tähendus on ka märgil 528a, millel on ühissõiduki otsvaatega sümbol; 13) märk 528b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõpp” näitab märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee” tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee lõppu; 14) märgid 529a ja 529c „Sõit ühissõidukirajaga teele” näitavad märgiga 527a „Ühissõidukirajaga tee” tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda; 15) märgid 529b ja 529d „Sõit ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele” näitavad märgiga 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee” tähistatud ühissõiduki- ja jalgrattarajaga teele sõitmise kohta ja suunda; 16) märgid 53 „Sõidurajad ja -suunad” näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt. Eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral näitavad märgid 53 kohustuslikku sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. Enne ristmikku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohta pandud märgid 53 kehtivad kogu ristmiku või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kohta, kui sinna pandud teised märgid 53 ei anna muid korraldusi. Märkide 53 nooltel võib olla kujutatud märke või nende sümboleid, mis keelavad teatud sõidukite liikluse, määravad vähima või suurima lubatud sõidukiiruse või teatavad muudest liikluskorra iseärasustest vastaval rajal. Liikluseks suletud sõiduraja näitamisel võib märkidel 53 olla noole pea asemel märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee” ning märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee” kasutatav umbtee punane tähis. Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad ajutist liikluskorraldust tähistavad märgid 53 olla kollase taustaga, mille nooled ja ääris on mustad. Märgid 532a ja 532b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuvale liiklusvoolule on olemas eraldi sõidurada. Märgid 533a ja 533b osutavad sõidusuundadele pärisuuna sõiduradadel, kui kõrvalt suubuva liiklusvoolu jaoks puudub eraldi sõidurada. Märk 534 osutab sõidusuundadele sellelt sõidurajalt, mille kohale see on pandud. Märk 535 osutab sõidusuundadele sõiduradadel kolme ja enama sõidurajaga teel, kui suunavööndites on erinev arv sõiduradasid. Märgid 536a ja 536b osutavad lisaraja või aeglustusraja algusele. Märk 536c osutab ühest ja samast kohast kahe lisaraja või kahe aeglustusraja algusele. Märgid 537a ja 537b osutavad sõiduraja või kiirendusraja lõpule ja need on 50 m kaugusel enne sõiduraja või kiirendusraja täislaiuse lõppu; 16¹) märk 538 „Sõidurada avatud” tähistab sõidurada, millel on lubatud sõita, ja see kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud; 16²) märk 539 „Sõidurada suletud” tähistab sõidurada, millel on keelatud sõita, ja see kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud; 17) märk 541a „Bussi- või trollipeatus” osutab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohale. Märgi allosal on peatuse nimi, millele võib olla lisatud liininumber ja vajaduse korral täht „A” või „B” või „T”; 18) märk 541b „Trammipeatus” osutab trammide peatuskohale; 19) märk 542 „Taksopeatus” osutab taksode peatuskohale; 20) märgid 543 ja 544 „Ülekäigurada” osutavad jalakäijate reguleerimata ülekäigurajale; 21) märgid 545 ja 546 „Käigutunnel” ning märgid 547 ja 548 „Käigusild” osutavad sõiduteest eri tasandil olevatele käiguteedele; 21¹) märk 549 „Ülekäik” osutab jalakäijate raudteeülekäigukohale; 22) märk 551 „Tagasipöörde koht” osutab kohale, mis on ette nähtud tagasipöördeks, kusjuures vasakpööre selles kohas on keelatud; 23) märkidel 552a, 553a kuni 554b „Umbtee” osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee; 24) märgil 552b „Umbtee ja jalgrattatee” osutatud suunas on sõidukitele, välja arvatud jalgratastele, kergliikuritele, mopeedidele ja pisimopeedidele ja kaherattalistele mopeedidele, läbisõiduvõimaluseta tee. Jalgrataste, kergliikurite, mopeedide ja pisimopeedide ja kaherattaliste mopeedide liiklemiseks jätkub jalgrattatee või läbisõiduvõimalusega tee; 25) märk 555 „Ootekoht” osutab kohale, kus kitsal teel on võimalus vastusõitja läbi lasta; 26) märgil 556 „Sobiv kiirus” on näidatud teelõigule soovitatav suurim sõidukiirus (km/h) heades ilmastiku- ja teeoludes. Soovitus ulatub lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni. Kui aga märki 556 kasutatakse koos hoiatusmärgiga, ulatub soovitus ohtliku teelõigu lõpuni; 27) märk 557 „Lõikuv jalgrattatee” osutab lõikuvale jalgrattateele või lõikuvale jalgratta- ja jalgteele või lõikuvale jalgrattarajale; 28) märk 558 „Hädapeatuskoht” osutab hädapeatuskohale; 29) märgid 559a ja 559b „Automaatkontroll” osutavad automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele; 29¹) märgid 559c ja 559d „Videovalve” osutavad videovalve olemasolule ja neile võib olla kantud videovalvet korraldava isiku või asutuse vapi või logo kujutis; 30) märk 561 „Muutsuunaliiklus” osutab teelõigu algusele, mille ühel või mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks suunamuutefooride või märkide 535 „Sõidurajad ja -suunad” abil; 31) märk 562 „Muutsuunaliikluse lõpp” osutab märgiga 561 „Muutsuunaliiklus” tähistatud teelõigu lõpule; 32) märk 563 „Sõit muutsuunaliiklusega teele” osutab muutsuunaliiklusega teele sõitmise kohale; 33) märk 571 „Asula” osutab kohale, kus hakkab kehtima asulale kindlaksmääratud liikluskord; 34) märk 572 „Asula lõpp” osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse asulale kindlaksmääratud liikluskord; 35) märk 573 „Õueala” osutab kohale, kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord; 36) märk 574 „Õueala lõpp” osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse õuealale kindlaksmääratud liikluskord; 37) märk 575a „Parkla” osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale; 38) märk 575b „Parkla” osutab „Pargi ja reisi” parklale, mis on sobiv märgil kujutatud või nimetatud ühissõidukile minevate inimeste sõidukitele; 39) märk 575c „Teeninduskoha parkla” osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale teeninduskoha juures; 40) märk 575d „Puudega inimese sõiduki parkimiskoht” osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart; 40¹) märk 575e „Elektrisõiduki parkimiskoht” osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga; 40²) märk 575g „Sõiduki parkimiskoht” osutab parkimiskohale, mida tohib kasutada ainult märgil nimetatud sõiduki või nimetatud isiku sõidukiga; 40³) märk 575h „Lühiajalise parkimise piirkond” osutab teekattemärgisega 936 tähistatud parkimispiirkonnale, mida tohib kasutada lühiajaliseks parkimiseks märgil nimetatud tingimustel ja teekattemärgise 936 ulatuses. Märgile 575h võib olla kantud muid lisateatetahvlite sümboleid ja teksti, mis täpsustavad parkimiskorraldust; 41) märk 576 „Parkimiskord” osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud ala parkimiskorraldusele; 42) märk 577 „Parkimiskestus” osutab sõidukite parkimiseks ettenähtud ala parkimise kestusele vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul, sealjuures on märgi 577 korral parkimiskella kasutamine kohustuslik ning parkimise algusaeg peab olema kontrollijale selgesti nähtav; 43) märk 578a „Tasuline parkimine” osutab, et märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas on mingis piirkonnas tasuline parkimine vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Märgi 578a kasutamisel täiendava teabena märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud tasulisel parkimisalal osutab tasulise parkimise piirkonna lõpule märk 39, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis; 44) märk 578b „Tasulise parkimise lõpp” osutab märgiga 578a „Tasuline parkimine” tähistatud tasulise parkimisega piirkonna lõpule; 45) märk 579 „Sõiduki sundteisaldus” osutab, et rakendatakse tõkestusvahendina sõiduki teisaldamist; 46) märk 581 „Tunnel” osutab kohale, kus hakkab kehtima tunnelile kindlaksmääratud liikluskord; 47) märk 582 „Tunneli lõpp” osutab kohale, millest alates kaotab kehtivuse tunnelile kindlaksmääratud liikluskord; 48) märk 583 „Tööstuspiirkond” osutab tööstuspiirkonnale või tehnopargi asukohale; 49) märk 584a „Prügimägi” osutab prügi mahapaneku kohale. Märgi allosale kantud kirje täpsustab prügi mahapanekukoha iseärasusi (sorteerimisjaam, jäätmejaam); 50) märk 584b „Ohtlike ainete hoidla” osutab ohtlike ainete ja ohtlike jäätmete kogumiskohale; 51) märk 585a „Parvlaevasadam” osutab parvlaevasadama asukohale; 52) märk 585b „Kaubasadam” osutab kaubasadama asukohale; 53) märk 585c „Jahisadam” osutab jahtidele ja väikelaevadele ettenähtud sadama asukohale; 54) märk 586a „Lennujaam” osutab lennujaama asukohale; 55) märk 586b „Bussijaam” osutab bussijaama asukohale; 56) märk 586c „Raudteejaam” osutab raudteejaama asukohale; 57) märk 591 „Stoppjoonemärk” osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral. 58) märgil 592a „Liiklusreegli või nõude meeldetuletus” on meeldetuletus kehtiva liiklusreegli või nõude kohta; 59) märk 592b „Liikluskord” näitab riigis kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulas ja väljaspool asulat ning ööpäev läbi sisselülitatud tuledega sõitmise kohustust; 60) märk 592c „Riigipiir” osutab riigipiirile ning on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist; 60¹) märk 592d „Piirivöönd“ tähistab kohta, kus algab piirivöönd ja on mõeldud hõlbustamaks riigipiiri valvamist ja piirirežiimi tagamist; 60²) märk 592e „Piirivööndi lõpp“ tähistab kohta, kus lõppeb piirivöönd; 61) märk 593 „Tee haldamisega seotud tähis” osutab ühe kilomeetri pikkuse kalibreerimislõigu algusele ja lõpule, teeregistri jaotuspunktile või muule tee haldamisega seotud kohale; 62) märk 594 „Liikluskorralduse muudatus” osutab muudetud liikluskorraldusele; 63) märgil 595a „Ajutise liikluskorralduse teave” on teave ajutise liikluskorralduse põhjuse kohta ning sellele võib olla kantud teave ajutise liikluskorraldusega seotud lõigu pikkuse, ajutise liikluskorralduse kehtimise lõppemise aja kohta ning teetöö teostaja ja tema kontaktandmete kohta; 64) märgil 595b „Ajutise liikluskorralduse teostajate teave” on teave ajutise liikluskorralduse objekti tellija, teostaja ja teiste sellega seotud isikute kohta; 65) märgil 595c „Tööliigi teave” on teave töö liigi ja töö teostaja kohta; 66) märgil 596 „Liiklusteave” on liiklejale vajalik teave; 67) märk 597 „Parkimisautomaat” osutab parkimisautomaadile, kus on võimalik parkimise eest tasuda; 68) märk 598 „Sõiduradade liitumiskoht” osutab sõiduradade liitumiskohale, kus liikluse sujuvuse eesmärgil soovitatakse liikuda jätkuvale sõidurajale kordamööda.
Tahvlid ja nende tähendused on järgmised: 1) tahvel 811 „Kaugus objektini” näitab kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni, teatud keelu või piirangu alguseni, pärisuunas asuva objekti või kohani; 2) tahvlid 812 kuni 815 „Kaugus objektini” näitavad suunda ja kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni või teatud objekti või kohani. Kõrvalepööret osutav sirge nool näitab suunda vahetult pöördekoha ette pandud märgil, kõver nool aga pöördekohast eespool oleval märgil; 3) tahvel 813 või 815 „Kaugus objektini”, kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitab mõjupiirkonna suunda ja ulatust märgist vastavalt paremale või vasakule, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees või muul ulatuslikul alal; 4) tahvel 816 „Kaugus objektini” näitab kaugust märgist 221 „Anna teed” või märgist 112 „Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht” kohustusliku peatumiskohani, kui vastavalt ristmiku või raudteeülesõidukoha ees on märk 222 „Peatu ja anna teed”; 4¹) tahvlid 817a kuni 817c „Kaugus objektini” näitavad kaugust ja ümberpõike suunda tee keskel olevast ohutussaarest või muust rajatisest; 5) tahvel 821 „Mõjupiirkond” näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust või keelumärkide 351 „Suurim kiirus”, 352 „Möödasõidu keeld”, 353 „Veoauto möödasõidu keeld”, 354 „Vähim pikivahe” ja 355 „Helisignaali keeld” ning kohustusmärgi 451 „Vähim kiirus” mõjupiirkonna ulatust või osutusmärkidega 575a ja 575b „Parkla” ning 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parkimispiirkonna ulatust või märgiga 556 „Sobiv kiirus” soovitatava suurima sõidukiirusega teelõigu ulatust; 6) tahvlid 822 kuni 825 „Mõjupiirkond” näitavad või täpsustavad märkide 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval” mõjupiirkondi. Tahvel 822 näitab ja täpsustab märgi 36 mõjupiirkonna ulatust märgi taga. Tahvel 823 näitab ja täpsustab märgi 36 mõjupiirkonna ulatust kuni 50 meetrit märgi ees. Tahvel 824 näitab märgi 36 mõjupiirkonna lõppu ja teatab mõjupiirkonna ulatusest. Tahvel 825 näitab, et juht asub märgi 36 mõjupiirkonnas ja teatab mõjupiirkonna ulatusest. Tahvlid 824 ja 825 „Mõjupiirkond” näitavad ning täpsustavad märkidega 575a ja 575b „Parkla” ning 575c „Teeninduskohaparkla” tähistatud parkimispiirkonna ulatust. Tahvel 824 näitab parkimispiirkonna lõppu. Tahvel 825 näitab, et juht asub parkimispiirkonnas; 7) tahvlid 831 kuni 833 „Mõjusuund” näitavad ristmiku ette pandud keelumärkide mõjusuunda ning tahvlid 831 ja 832 ka suunda teega külgnevate objektide juurde. Tahvlid 831 kuni 833, kasutatuna koos märkidega 361 „Peatumiskeeld”, 362 „Parkimiskeeld”, 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval” ja 364 „Parkimiskeeld paariskuupäeval”, näitavad mõjupiirkonna suunda märgist vastavalt paremale või vasakule või mõlemale poole, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel või mõlemal pool märki väljaku ääres, hoone ees või muul alal. Mõjupiirkond on sel juhul määratud ala piiridega; 8) tahvel 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund”, kasutatuna koos märkidega 211 „Peatee”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab peatee suunda ristmikul. Tahvel 834, kasutatuna koos märkidega 186 „Muud ohud”, 221 „Anna teed” ja 222 „Peatu ja anna teed”, näitab sõidueesõigusega liiklemise suunda ristmikul; 9) 10) tahvel 836 „Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel“, kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee“, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid, kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu; 11) tahvel 837 „Jalgratturite kahesuunaline liiklus“ näitab, et märgiga 431 „Jalgrattatee“ ja märkidega 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud teeosal on jalgratturite, kergliikurijuhtide ja pisimopeedijuhtide kahesuunaline liiklus; 12) tahvel 84 „Sõidukiliik” näitab, mis liiki sõiduki kohta märk kehtib. Tahvel 841 näitab, et märk kehtib B-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 842 näitab, et märk kehtib C-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 843 näitab, et märk kehtib autorongi ja masinrongi, välja arvatud kerghaagisega autorongi ja kerghaagisega masinrongi kohta. Tahvel 844 näitab, et märk kehtib D-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 845 näitab, et märk kehtib traktori ja liikurmasina kohta. Tahvel 846 näitab, et märk kehtib A-kategooria sõiduki kohta. Tahvel 847a näitab, et märk kehtib jalgratta, kergliikuri, mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 847b näitab, et märk kehtib mopeedi ja pisimopeedi kohta. Tahvel 847c näitab, et märk kehtib kergliikuri kohta. Tahvel 848 näitab, et märk kehtib täiselektrilise veoajamiga elektrisõiduki kohta. Tahvel 849 näitab, et märk kehtib mootorsaani kohta; 13) tahvel 85 „Kehtivuspäevad või -aeg” näitab päeva, kellaaega, kuupäeva või ajavahemikku, millal märk kehtib. Seejuures tahvlid 851 ja 855 teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja riiklikel pühadel, tahvlid 852 ja 856 aga, et tööpäeviti; 14) tahvlid 86 „Parkimisviis” näitavad mopeedi ja mootorratta ning alla 6 mkuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria sõiduki paigutamisemootorsõiduki parkimise korda asula kõnniteeäärseskõnnitee-, jalgtee-, jalgrattatee- ning jalgrattatee- ja jalgteeäärses parklas, mis on tähistatud märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla”. Tahvlite 862a kuni 864b korral tuleb sõiduk parkida kõnniteeääregakõnnitee, jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee äärega risti. Vastava teekattemärgise või tahvli 865 olemasolulolemasolu korral tuleb sõiduk parkida nende järgi. Vasakule poole teed pandud märkide 575a ja 575b „Parkla” ning märgi 575c „Teeninduskoha parkla” all olevad tahvlid kujutavad tahvlitel 86 esitatu peegelpilti; 15) tahvel 871 „Parkimine ainult seisatud mootoriga” teatab, et märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas tohib sõidukit parkida ainult seisatud mootoriga; 16) tahvel 872a „Tasulised teenused” teatab, et märgil osutatud teenus on tasuline; 17) tahvel 872b „Tasuline parkimine” teatab, et märgiga 38, millele on kantud märgi 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas on parkimine tasuline vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Tahvlile võib olla kantud parkimistasu suurus; 18) tahvlid 873 „Parkimisaja piirang” teatavad märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas, märgiga 38, millele on kantud märgi 362, 575a, 575b või 575c kujutis, tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Parkimise algusaeg peab olema tehtud kontrollijale üheselt mõistetavalt nähtavaks. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik; 19) tahvel 874 „Puudega inimese sõiduk” teatab parklast või selle osast, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart; 20) tahvel 875 „Autovaatluskoht” teatab, et märgiga tähistatud objektil või maa-alal on vaatlussild või -kanal; 21) tahvel 881 „Registrimassi piirang” teatab, et märk kehtib sõiduki, autorongi ja masinrongi kohta, mille registrimass või mille koosseisus olevate sõidukite registrimasside summa ületab tahvlil oleva tonnide arvu; 22) tahvel 882 „Kehtivusrada” näitab sõidurada, mille kohta märk kehtib; 23) tahvel 883 „Pimedad” teatab, et ülekäigurada või teelõiku kasutavad sageli pimedad; 24) tahvel 884 „Märg tee” teatab, et märk kehtib ainult siis, kui sõidutee on märg; 25) tahvel 885 „Jäätumine” teatab, et märgiga tähistatud teelõigul tekib sageli jäätumine; 26) tahvel 886 „Ohutu kõrgus elektriliini all” näitab suurimat ohutut kõrgust elektriliini all; 27) tahvel 887 „Vaba laius” näitab alla 6 m laiuse teekitsendi laiust; 28) tahvel 888 „Õnnetusoht” teatab, et hoiatusmärgiga tähistatud teelõigul on võrreldes tee teiste lõikudega tunduvalt suurem liiklusõnnetuste toimumissagedus; 28¹) tahvel 889 „Ooteaeg” näitab foori punase tule võimalikku pikimat kestust; 29) tahvlid 891a ja 891b „Välja arvatud” teatavad, et märk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki või nimetatud isiku kohta või nimetatud tingimustel; 30) tahvel 892 „Busside või trollide liininumbrid” näitab sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavate busside või trollide peatuskohas peatuvate busside või trollide liininumbreid. Muutuva teabega tahvel 892 võib olla ka muu kujuga, kui määruse lisas 8 esitatud; 31) tahvlil 893 „Tekstiline teave” on märki täpsustav tekst.
(1) Märgise 911 „Ühekordne pidevjoon” tähendused on järgmised: 1) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikel lõikudel (lisa 10 joonis 1). Märgist ületada ei tohi; 2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (lisa 10 joonised 7, 8 ja 11). Märgist ületada ei tohi; 3) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi, näiteks eraldussaared (lisa 10 joonised 9 ja 12); 4) tähistab parkimiskohti (lisa 10 joonis 12). Märgist tohib ületada manööverdamisel. Parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada ka parkimiskohale sõites ja sealt ära sõites; 5) tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonised 2 ja 3). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt; 6) eraldab jalgratta- ja jalgteel jalgrataste ning pisimopeedide liikluse jalakäijate ja robotliikurite liiklusest. Märgist ületada ei tohi (lisa 10 joonis 6).
(2) Märgis 911a „Kammjoon” tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonis 4). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
(3) Märgise 912 „Lai pidevjoon” tähendused on järgmised: 1) tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonis 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt; 2) eraldab sõidutee põhiradadest aeglustus- ja kiirendusraja lõikusid (lisa 10 joonised 7, 8, 9 ja 10). Märgist ületada ei tohi; 3) eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada, ühissõiduki- ja jalgrattarada) sõidutee muudest radadest (lisa 10 joonis 7). Märgist ületada ei tohi.
(4) Märgise 913 „Kahekordne pidevjoon” tähendused on järgmised: 1) eraldab suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel (lisa 10 joonised 3, 7, 8 ja 9). Märgist ületada ei tohi; 2) tähistab äärmise parkimiskoha välisäärt (lisa 10 joonis 12). Märgist tohib ületada ainult manööverdamisel.
(5) Märgise 914 „Pidev- ja katkendjoone ühend” tähendused on järgmised: 1) eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel (lisa 10 joonised 1, 2, 5 ja 9); 2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (lisa 10 joonis 3); 3) tähistab sõidutee suunavööndeid eraldava pidevjoone katkestust kohas, kus seda joont tohib ületada ainult ühelt poolt, ning ühesuunalist sisse- ja väljasõidukohta (lisa 10 joonis 12). Märgist 914 tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.
(6) Märgised 915, 916 ja 917 „Eraldussaar” tähistavad sõitmiseks keelatud ala ja osutavad oma kaldjoontega sõidusuundadele järgmiselt: 1) märgis 915 eraldab suunavööndeid (lisa 10 joonis 9); 2) märgis 916 lahutab pärisuunavööndi sõiduradasid (lisa 10 joonised 8, 9 ja 10); 3) märgis 917 liidab pärisuunalisi sõiduradasid (lisa 10 joonised 8, 9 ja 10). Märgis 915 võib tähistada ka peatumiseks ja parkimiseks keelatud ala. Märgiseid 915, 916 ja 917 piirab märgis 911 „Ühekordne pidevjoon”, märgis 911a „Kammjoon” või märgis 912 „Lai pidevjoon”. Märgistest 915, 916 ja 917 üle sõita ei tohi.
(7) Märgis 921 „Lühikeste kriipsudega katkendjoon”, mille kriipsu pikkus on kolm korda väiksem kui kriipsude vahe 1) eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel (lisa 10 joonis 5), jalgrattateel (lisa 10 joonis 7) ning jalgratta- ja jalgteel; 2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (lisa 10 joonised 3, 4, 7, 8, 10 ja 11). Märgist 921 tohib ületada mõlemalt poolt.
(8) Märgis 921a „Lühikeste kriipsudega katkendjoon”, kriipsu pikkusega 1 m ja kriipsude vahega 2 m, tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonised 9 ja 11). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
(9) Märgis 922 „Pikkade kriipsudega katkendjoon”, mille kriipsu pikkus on kolm korda suurem kui kriipsude vahe 1) teatab suunavööndeid või pärisuunavööndis sõiduradasid eraldava märgise 911 „Ühekordne pidevjoon” (lisa 10 joonised 7, 8, 11 ja 12), märgise 913 „Kahekordne pidevjoon” (lisa 10 joonis 9) või märgise 914 „Pidev- ja katkendjoone ühend” (lisa 10 joonised 1 ja 5) lähedusest (peatsest saabumisest); 2) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikul kohal ja enne seda. Märgist 922 tohib ületada mõlemalt poolt.
(10) Märgis 923a „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 0,5 m, tähistab sõiduradasid ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal, kus on vaja rõhutada liikumissuunda (lisa 10 joonised 7 ja 8). Märgisega võib olla tähistatud ülekäigukoht. Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
(11) Märgis 923b „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 meeter, tähistab: 1) sõidutee äärt tähistava märgise 911 „Ühekordne pidevjoon” katkestust ristmikul või mahasõidukohas (lisa 10 joonis 2); 2) sõidutee äärt teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 kilomeetrit tunnis või alla selle (lisa 10 joonis 5). Märgist 923b tohib ületada mõlemalt poolt.
(12) Märgis 923c „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 meeter, tähistab: 1) sõidutee äärt tähistava märgise 912 „Lai pidevjoon” katkestust ristmikul või mahasõidukohas; 2) ühissõidukiraja ning ühissõiduki- ja jalgrattaraja algust ja lõppu (lisa 10 joonis 7). Märgist 923c tohib ületada mõlemalt poolt.
(13) Märgis 923d „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 3 m, eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada, ühissõiduki- ja jalgrattarada) sõidutee põhiradadest (lisa 10 joonised 7 ja 8). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
(14) Märgis 924 „Lai katkendjoon”, kriipsu pikkusega 1 m ja kriipsude vahega 3 m, eraldab aeglustus- ja kiirendusrada sõidutee põhiradadest (lisa 10 joonised 7, 8, 9 ja 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
(15) Märgis 925 „Kahekordne katkendjoon” eraldab muutsuunaliiklusega sõidurada naabersõidurajast (lisa 10 joonis 4). Kui niisuguse raja kohal 1) suunamuutefooris põleb roheline nool, tohib märgist, mis eraldab pärisuunalist sõidurada, ületada mõlemalt poolt; 2) suunamuutefoori vahesektsioonis on süttinud kollane nool, peab märgise kohe ületama noole suunas; 3) suunamuutefoor lülitatakse välja või seda foori ei ole, tohib ületada ainult märgist, mis asub juhist paremal.
(16) Märgis 931 „Peatumiskeelu joon” tähistab kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (lisa 10 joonis 11) või äärekivile.
(17) Märgis 932 „Parkimiskeelu joon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 m, tähistab kohta, kus sõidukite parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (lisa 10 joonis 11) või äärekivile.
(18) Märgis 933 „Ühissõidukipeatus” tähistab ühistransporditeenust osutavate busside, trollide või taksode peatuskohta (lisa 10 joonis 11). Märgis on kollane. Märgisel ei tohi sõidukit peatada, kui see takistab D-kategooria ühissõidukite või taksode liiklust.
(19) Märgis 934 „Parkimiskeelu ala” tähistab alasid, kus on vaja täiendavalt tuua esile parkimiseks keelatud piirkonnad, näiteks kohad, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid (hooviväravate esised teelõigud parkimiskohtade vahel, kaubalaadimise kohad ja muud sellised). Märgis on kollane. Märgisel on sõidukite parkimine keelatud. 19 (19¹) Märgis 935 „Jalakäijate hoiatusjoon” tähistab märgiga 541a „Bussi- või trollipeatus” või märgiga 541b „Trammipeatus” tähistatud peatuskohas ala piiri, kus on ohutu oodata peatusse saabuvat ühissõidukit. 19 (19²) Märgis 936 „Lühiajalise parkimise piirkond” tähistab märgiga 575h tähistatud parkimispiirkonda. Märgist tohib ületada igalt poolt.
(20) Märgis 941 „Stoppjoon” osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule (lisa 10 joonis 8), reguleerija keelava märguande või raudteeülesõidukoha suletud tõkkepuu korral või märgi 222 „Peatu ja anna teed” juures (lisa 10 joonis 2).
(21) Märgis 942 „Stoppjoone eeltähis” hoiatab lähenemisest märgisele 941 „Stoppjoon”, mida kasutatakse koos märgiga 222 „Peatu ja anna teed” (lisa 10 joonis 2).
(22) Märgis 943 „Teeandekoht” osutab sõiduki peatamise kohale, kui peatumine on vajalik tee andmiseks sõidueesõigusega teel või peateel sõitvale juhile (lisa 10 joonised 2, 7 ja 9). Kasutatakse koos märgiga 221 „Anna teed”.
(23) Märgis 943a „Teeandekoht” osutab sõiduki peatamise kohale, kui peatumine on vajalik tee andmiseks aeglustusrajal (lisa 10 joonis 9), samaliigiliste teede ristmikul, märkide 231 „Vastassuuna eesõigus” ja 555 „Ootekoht” korral, reguleerimata ülekäiguraja ees (lisa 10 joonis 11) või tõkkepuuta raudteeülesõidukoha ees.
(24) Märgis 944 „Teeandekoha eeltähis” hoiatab lähenemisest märgisele 943 „Teeandekoht”, mida kasutatakse koos märgiga 221 „Anna teed” (lisa 10 joonis 2).
(25) Märgised 945a ja 945b „Ülekäigurada” tähistavad reguleerimata ülekäigurada või niisugust reguleeritavat ülekäigurada, kus foori ei kasutata ööpäev läbi (lisa 10 joonis 8). Märgise 945b nooled näitavad jalakäija liikumise suunda (lisa 10 joonis 11).
(26) Märgis 946a „Lõikumine jalgratta- ja jalgteega” tähistab märgiga 435 „Jalgratta- ja jalgtee” tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohta.
(27) Märgis 946d „Lõikumine jalgratta- ja jalgteega” tähistab märgiga 433 või 434 „Jalgratta- ja jalgtee” tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohta.
(28) Märgis 947 „Fooriga ülekäigurada” tähistab reguleeritavat ülekäigurada või reguleeritavat jalgratta- ja jalgteega lõikumise kohta (lisa 10 joonis 8). Märgis võib tähistada ka sellist reguleeritavat ülekäigurada või reguleeritavat jalgratta- ja jalgteega lõikumise kohta, kus foori ei kasutata ööpäev läbi.
(29) Märgis 948 „Lõikumine jalgrattateega” tähistab jalgrattatee või jalgrattaraja sõiduteega lõikumise kohta (lisa 10 joonis 7).
(30) Märgis 949a „Parkimisala” tähistab märgiga 38 tähistatud parkimisala piiri (lisa 10 joonis 9). Märgis on sinine.
(31) Märgis 949b „Kiiruspiirangu ala” tähistab märkidega 38 tähistatud kiiruspiirangu ala piiri (lisa 10 joonis 9). Märgis on punane.
(32) Märgis 949c „Õueala” tähistab märgiga 573 „Õueala” tähistatud õueala piiri. Märgis on punane.
(33) Märgis 949d „Sõiduteede lõikumisala” tähistab sõiduteede lõikumisala või sõiduteede lõikumisalal teatud sõiduradade lõikumisalasid. 33 (33¹) Märgis 949e „Jalgratturite ooteala“ on kahe järjestikuse stoppjoone vaheline ala jalgratturitele, kergliikuri-, pisimopeedi- ja mopeedijuhtidelekaherattalise mopeedi juhtidele sõiduraja vahetamiseks ning lubava fooritule ootamiseks. 33 (33²) Märgis 949g „Pikivahe” tähistab heades ilmastiku- ja teeoludes üksteise järel ühtlaselt liikuvate sõidukite vahelist vähimat nõutud pikivahet suurimal lubatud sõidukiirusel. Pikivahe nõue on täidetud, kui tagaliikuv sõidukijuht näeb enda ja eesliikuva sõiduki vahel vähemalt kahte märgistuspunkti.
(34) Märgised 95 „Suunanool” näitavad kohustuslikku sõidusuunda või -suundi sõidurajalt (lisa 10 joonised 7, 8 ja 9). Äärmiselt vasakpoolselt rajalt vasakpööret osutav nool lubab ka tagasi pöörata. Ristkülikuga nooled 957 kantakse teekattele enne lõikumist teega, mille lähimale sõiduteele ei tohi pöörata (lisa 10 joonis 7). Kõrvalepööret osutavad kahe noolega märgised 958 viitavad kahele järjestikulisele pöördekohale.
(35) Märgised 96 „Kaarnool” osutavad lõppevale sõidurajale või lõppevale kiirendusrajale (lisa 10 joonised 9 ja 10) või möödasõiduvõimalusega teelõigu lõppemisele (lisa 10 joonis 5) ja näitavad ümberreastumise või pärisuunavööndisse naasmise suunda. Märgis 961a või 962a võib olla lõppeva sõiduraja või lõppeva kiirendusraja lõpunool vastavalt märgise 961 või 962 asemel (lisa 10 joonis 10). 35 (35¹) Märgis 963 „Liikumissuuna nool” osutab jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel liiklejate liikumissuunale.
(36) Märgis 971a „Samaliigiliste teede ristmik” tähistab samaliigiliste teede ristmikku.
(37) Märgis 971b „Teeületuskoha eeltähis” teatab märgiste 945 „Ülekäigurada”, märgiste 946 „Lõikumine jalgratta- ja jalgteega” või märgise 948 „Lõikumine jalgrattateega” või ülekäigukoha lähedusest (peatsest saabumisest) (lisa 10 joonis 11).
(38) Märgis 972 „Tee number” osutab tee numbrile. Täht E osutab Euroopa teedevõrgu teele (lisa 10 joonis 10).
(39) Märgis 973 „Ühissõidukirada” tähistab märgiga 525a „Ühissõidukirada” osutatud ühissõidukirada (lisa 10 joonis 7), märgiga 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada” osutatud ühissõiduki- ja jalgrattarada või ühissõiduki peatuskoha teelaiendit.
(40) Märgis 974 „Jalgtee” tähistab märgiga 432 „Jalgtee” osutatud jalgteed ning märgiga 433, 434 või 435 „Jalgratta- ja jalgtee” osutatud jalgratta- ja jalgteed või selle osa (lisa 10 joonis 6).
(41) Märgis 975 „Jalgrattatee” 1) tähistab märgiga 431 „Jalgrattatee” osutatud jalgrattateed (lisa 10 joonis 7) ning märgiga 433, 434 või 435 „Jalgratta- ja jalgtee” osutatud jalgratta- ja jalgteed või selle osa (lisa 10 joonis 6); 2) tähistab sõiduteel jalgrattarada (lisa 10 joonis 8).
(42) Märgis 976a „Puudega inimese sõiduki parkimiskoht” tähistab parkimiskohta, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart (lisa 10 joonis 12). 42 (42¹) Märgis 976b „Elektrisõiduki parkimiskoht” tähistab parkimiskohta, mida tohib kasutada ainult täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga (lisa 10 joonis 12). 42 (42²) Märgis 976c „Kergliikuri, jalgratta ja pisimopeedi parkimiskoht” tähistab kergliikuri, jalgratta ja pisimopeedi parkimiskohta. Märgisele võib jätta jalgratta või kergliikuri sümboli kandmata. Kui märgisele ei ole kantud jalgratta sümbolit, võib sellega tähistatud parkimiskohale parkida vaid kergliikurit. Kui märgisele ei ole kantud kergliikuri sümbolit, võib sellega tähistatud parkimiskohale parkida vaid jalgratast ja pisimopeedi. Märgisele võib lisada parkimiskoha identifitseerimisnumbri.
(43) Märgis 977 „Künnise kaldpind” tähistab vähendatud kiiruse hoidmiseks rajatud künnise, tõstetud ristmiku või tõstetud teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kaldpinda sõiduteel.
(44) Märgis 978 „Suurim kiirus” osutab teelõigul kehtestatud suurimale lubatud sõidukiirusele (km/h) (lisa 10 joonis 11).
(45) Märgis 979a „Täristi” tähistab teelõiku, kus tuleb olla eriti tähelepanelik (lisa 10 joonis 11). Märgis 979b „Täristi” tähistab teelõigu, millel on kehtestatud ajutine liikluskorraldus, algust või sellist ajutise liikluskorraldusega teelõiku, kus tuleb olla eriti tähelepanelik. Märgis 979b on kollane.
(46) Märgised 981a ja 981b „Kattehelkur” on suunavööndeid ja pärisuunavööndis sõiduradasid eraldavate teekattemärgiste esiletoomiseks pimeda ajal ja halva nähtavuse korral. Märgisel 981a on kaks valget helkurit ja märgisel 981b on üks valge helkur.