(1) 2
(2) 3
(3) Hädaabiteateid menetleva meedikuna töötaval päästepeaspetsialistil peab olema meditsiinialane kõrgharidus ja ta peab olema registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis arsti, õe või ämmaemandana.
(4) Hädaabiteateid menetleva grupijuhi või operatiivjuhina töötav päästepealik peab läbima enne grupijuhi või operatiivjuhi ametikohale üleviimist Häirekeskuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava valdkonna täiendusõppe.
(5) Päästekorraldaja-logistiku või logistikuna töötav päästevanemspetsialist peab: 1) läbima enne päästekorraldaja-logistiku või logistiku ametikohale üleviimist Häirekeskuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud logistiku täiendusõppe;. 2) vastama päästekorraldaja-logistik, tase 5 kutsestandardile kuue kuu jooksul päästekorraldaja-logistiku või logistiku ametikohale üleviimise päevast arvates.
(6) Hädaabiteateid menetleva päästekorraldaja teenistuskohal töötav päästespetsialist peab vastama päästekorraldaja, tase 4 kutsestandardile või läbima hädaabiteadete menetlemise täiendusõppe kuue kuu jooksul teenistusse võtmise päevast arvates.
(7) Hädaabiteadete menetlemise valdkonna päästeametnik, kellel on tuletõrje-, pääste-, politsei-, meditsiini- või erakorralise meditsiini alane kõrg- või kutseharidus, ei pea läbima käesoleva paragrahvi lõikes 4, 5 või 6 sätestatud täiendusõpet osas, milles tal on erialane kõrg- või kutseharidus ja vastava valdkonna töökogemus.
(1) Füüsilisi katseid võib sooritada tervisekontrolli läbinud päästeteenistusse asuja või päästeteenistuja, kellel on kehtivad füüsiliste katsete tulemused
(1) II grupi päästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes: 1) vahetustega töö ning öötöö, mis häirib organismi tavapärast ööpäevast füsioloogilist rütmi; 2) võimalik kokkupuude põlemisgaaside ja suitsuga ning õnnetustes, sealhulgas tulekahjus, vabanevate keemiliste ainetega; 3) müra; 4) võimalik kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega; 5) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord; 6) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine; 7) sundasendid ja koormus luu-lihaskonnale; 8) nägemiselundkonna pinge.
(2) Nõuded nägemisele: 1) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab lubatud nägemisteravus lugemisel ehk lähinägevus binokulaarselt 30 cm kauguselt olema korrigeeritult vähemalt 0,8; 2) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab korrigeeritud nägemisteravus binokulaarselt olema vähemalt 0,7. Korrigeeritult peab halvemini nägeva silma nägemisteravus olema vähemalt 0,5; 3) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud monokulaarne nägemine; 4) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud punase ja rohelise värvuse häire; 5) perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire suhteline vastunäidustus ning teenistuja sobivust hinnatakse individuaalselt; 6) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine; 7) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud defekt tsentraalses vaateväljas 30 kraadi ulatuses ega horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired.
(3) Nõuded kuulmisele: 1) eelnevas tervisekontrollis peab kuulmine ilma kuulmise abivahendita mõlemas kõrvas olema vähemalt 40dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz; 2) perioodilises tervisekontrollis on nõutav kuulmine vajadusel kuulmise abivahendiga mõlemas kõrvas mitte halvem kui 40dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz.
(4) Nõuded kõnele: 1) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud sidevahendite kasutamist takistav kõnehäire; 2) perioodilises tervisekontrollis hinnatakse sidevahendite kasutamist takistavat kõnehäiret lähtudes tööülesannetest individuaalselt.
(5) Nõuded hingamisfunktsioonile: 1) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud obstruktiivsed kopsuhaigused, mille korral on spiromeetrilisel uuringul FEV1/FVC suhe alla 70 protsendi eeldatavast normist (alla 0,7). Kui perioodilises tervisekontrollis on spiromeetrilisel uuringul FEV1/FVC suhe alla 70 protsenti või alla selle, on lähtudes tööülesannetest vaja hinnata tööle sobivust individuaalselt; 2) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud restriktiivsed kopsuhaigused, mille korral on spiromeetrilisel uuringul VC ehk vitaalkapatsiteet alla 70 protsendi eeldatavast normist. Kui perioodilises tervisekontrollis on spiromeetrilisel uuringul VC ehk vitaalkapatsiteet 70 protsenti või alla selle, on lähtudes tööülesannetest vaja hinnata tööle sobivust individuaalselt. 2025-07-10 11:07:00 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „vitaalkapatsiteet“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(6) Nõuded vaimsele tervisele: 1) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud psüühilised seisundid, millega kaasnevad väljendunud kognitiivsed või füsioloogiliste funktsioonide häired; 2) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud sõltuvus narkootilistest, psühhotroopsetest ja psühhoaktiivsetest ainetest, välja arvatud nikotiin, või nende ainete kuritarvitamine.
(1) Päästeteenistuja, kes teeb või õpib tuukritöid, terviseseisund peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. aasta määrusega nr 290 „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord” kehtestatud nõuetele.
(2) Päästeteenistuja, kes teeb või õpib tuukritöid ja kelle terviseseisund vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusele, ei pea eraldi läbima IVV grupi demineerimistöid tegeva päästeteenistuja tervisekontrolli, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: 1) koormustestil on koormustaluvus vähemalt 10 METi; 2) silmakontrollis on nägemisteravus lähedale ehk lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt korrigeeritult vähemalt 0,8 ja korrigeerimata vähemalt 0,2; 3) anamneesis ei ole rasket või raviga korrigeerimata uneapnoed. Raviga korrigeeritud uneapnoe korral peab olema konsulteeritud spetsialistiga ja tervisekontrolli tuleb teha igal aastal; 4) kui anamneesis on epilepsia, peab viimasest epileptilisest hoost olema möödas vähemalt kümme aastat ilma antiepileptilise ravita.
(3) IV grupi demineerimistööd tegeva päästeteenistujapäästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes: 1) vahetustega töö ning öötöö, mis häirib organismi tavapärast ööpäevast füsioloogilist rütmi; 2) võimalik kokkupuude põlemisgaaside ja suitsuga ning õnnetustes, sealhulgas tulekahjus, vabanevate keemiliste ainetega; 3) müra; 4) võimalik kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega; 5) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord; 56) bioloogiliste ohuteguritega kokkupuuteohtraadio- või teiste sidevahendite kasutamine; 67) sundasendid ja koormus luu-lihaskonnale; 78) nägemiselundkonna pinge; 9) relva kandmine ja kasutamine.
(42) Nõuded nägemisele: 1) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab lubatud nägemisteravus lugemisel ehk lähinägevus binokulaarselt 30 cm kauguselt korrigeeritult olema korrigeeritult vähemalt 0,8 ja korrigeerimata vähemalt 0,2; 2) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab korrigeeritud nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt korrigeeritult olema vähemalt 0,8; 3) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis7. Korrigeeritult peab halvemini nägeva silma nägemisteravus olema korrigeerimata või korrigeeritult vähemalt 0,8 paremini nägeva silmaga ja vähemalt 0,6 halvemini nägeva silmaga, hinnatuna standardtestiga (näiteks Snelleni tabel5; 3) 6 meetri kauguselt. Korrigeerivate nägemisvahendite optiline tugevuseelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei tohi ületada pluss või miinus kaheksat dioptrit. Isik peab nägemisteravuse korrigeerimist hästi taluma. Refraktiivsest silmakirurgiast peab olema möödas vähemalt 6 kuudole lubatud monokulaarne nägemine; 4) lubatudeelnevas tervisekontrollis ei ole värvitaju häired, kui teenistuja teeb lõhketöidlubatud punase ja rohelise värvuse häire; 5) perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire suhteline vastunäidustus ning teenistuja sobivust hinnatakse individuaalselt; 6) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine; 7) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole olulinelubatud defekt tsentraalses vaateväljas 30 kraadi ulatuses ega horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui kaasubesinevad kaasuvalt ka teisiteised vaatevälja häired; 6) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine; 7) hämaras nägemise häired, hämaras nägemine ja adaptatsioon pimestamise suhtes peavad olema normaalsed, kui teenistuja teeb lõhketöid ja peab vastama alarmsõidukijuhi tervisenõuetele.
(53) Nõuded kuulmisele: 1) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab kuulmine halvemini kuulvasilma kuulmise abivahendita mõlemas kõrvas olema vähemalt 3040 dB (0–40 dB) sagedustel 500–, 1000, 2000 ja 3000 Hz ja vähemalt 60 dB sagedustel 4000–8000 Hz; 2) perioodilises tervisekontrollis on nõutav kuulmine vajadusel kuulmise abivahendiga peab kuulmine mõlemas kõrvas sagedustel 500mitte halvem kui 40 dB (0–6000 Hz olema vähemalt 30dB; 340 dB) lubatud ei ole Meniere`i tõbisagedustel 500, 1000, 2000 ja pearinglusega kulgevad seisundid3000 Hz.
(64) Nõuded südamefunktsioonilekõnele: 1) lubatudeelnevas tervisekontrollis ei ole sünkoobiga tüsistunud bradükardia või muud seisundid, mis põhjustavad korduvaid sünkoopelubatud sidevahendite kasutamist takistav kõnehäire; 2) lubatud ei ole arütmiad, mida ei saa ravimitega kontrollida või põhjustavad hemodünaamika häireid; 3) lubatud ei ole III astme südamepuudulikkusperioodilises tervisekontrollis hinnatakse sidevahendite kasutamist takistavat kõnehäiret lähtuvalt tööülesannetest individuaalselt.
(75) Nõuded veresoonkonnalehingamisfunktsioonile: 1) lubatudeelnevas tervisekontrollis ei ole ravile allumatulubatud obstruktiivsed kopsuhaigused, mille korral on spiromeetrilisel uuringul FEV1/FVC suhe alla 70 protsendi eeldatavast normist (alla 0,7). Kui perioodilises tervisekontrollis on spiromeetrilisel uuringul FEV1/FVC suhe 70 protsenti või ravimata vererõhuhaigusalla selle, on lähtuvalt tööülesannetest vaja hinnata tööle sobivust individuaalselt; 2) lubatudeelnevas tervisekontrollis ei ole aordi või aju aneurüsm; 3) lubatud ei ole karotiidarterite stenoos rohkem kui 50 protsendi ulatuses verevoolu takistusega; 4) lubatud ei ole perifeersed veresoonkonna haigusedrestriktiivsed kopsuhaigused, mis põhjustavad funktsioonihäireidmille korral on spiromeetrilisel uuringul VC ehk vitaalkapatsiteet alla 70 protsendi eeldatavast normist. Kui perioodilises tervisekontrollis on spiromeetrilisel uuringul VC ehk vitaalkapatsiteet 70 protsenti või raskeid tundlikkuse häireidalla selle, on lähtuvalt tööülesannetest vaja hinnata tööle sobivust individuaalselt.
(86) Nõuded hingamisfunktsioonilevaimsele tervisele: 1) lubatudeelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole hingamiselunditelubatud psüühilised seisundid, mille puhul on spirograafial FVCmillega kaasnevad väljendunud kognitiivsed või FEV1 alla 70 protsendi eeldatavast normistfüsioloogiliste funktsioonide häired; 2) lubatudeelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole raske uneapnoelubatud sõltuvus narkootilistest, mida ei ole raviga korrigeeritudpsühhotroopsetest ja psühhoaktiivsetest ainetest, kui teenistuja peab vastama alarmsõidukijuhi tervisenõuetelevälja arvatud nikotiin, või nende ainete kuritarvitamine. Raviga korrigeeritud uneapnoe korral peab olema konsulteeritud spetsialistiga ja tervisekontrolli tuleb teha igal aastal.
(97) Nõuded luu ja lihaskonnaleLuu-lihaskonna seisundite nõuded: 1) lubatud ei ole pöidla keskmise või proksimaalse lüli, käe, küünarvarre, õlavarre kaasasündinud puudumine või amputatsioon ega käe haardefunktsiooni puudulikkus; 2) lubatud ei ole rasked liigeste jäikusega kulgevad seisundid; 3) lubatud ei ole jalalaba ega jala kaasasündinud puudumine või amputatsioon; 4) lubatud ei ole korduvad õlaliigese luksatsioonid; 5) lubatud ei ole õlaliigese endoprotees.
(108) Nõuded närvisüsteemileNeuroloogiliste seisundite nõuded: 1) lubatud ei ole epilepsia, kui hooge on olnud viimase kümne aasta jooksul. Kui anamneesis esineb epilepsia, peab olema viimasest epileptilisest hoost möödas vähemalt kümme aastat ilma antiepileptilise ravita; 2) lubatud ei ole neuroloogilised progresseeruva kuluga haigused, millele kaasuvadkaasub kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus, kaasa arvatud jäsemete rahu- või tegevustreemor, koordinatsioonihäired; 32) lubatud ei ole ajukahjustus, millele kaasuvadkaasub kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus; 43) lubatud ei ole haigused, mis kulgevad äkki tekkida võiva teadvusehäirega või motoorse häirega kulgevad haigused.
(11) Nõuded vaimsele tervisele: 1) lubatud ei ole sõltuvus narkootilistest, psühhotroopsetest ja psühhoaktiivsetest ainetest; 2) lubatud ei ole väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või vaimne alaareng; 3) lubatud ei ole aju orgaaniline kahjustus, millega kaasnevad sümptomaatilised psüühikahäired.
(12) Nõuded teiste seisundite ja haiguste korral: 1) lubatud ei ole kõnehäire, mis takistab vahetada infot raadio- ja sidevahendite kasutamisel; 2) lubatud ei ole insuliinsõltuv suhkurtõbi, millega kaasnevad hüpoglükeemia juhud, vähene teadlikkus hüpoglükeemia vältimiseks või organkahjustus. Ühe aasta jooksul ei tohi olla esinenud rasket hüpoglükeemiaga kulgenud haigusjuhtumit; 3) lubatud ei ole raske neerupuudulikkus; 4) lubatud ei ole verega levivad haigused; 5) lubatud ei ole aktiivne tuberkuloos; 6) lubatud ei ole pahaloomulised kasvajad, millega kaasnevad organsüsteemi funktsioonihäired, kui teenistuja teeb lõhketöid; 7) lubatud ei ole raskekujuline aneemia kliiniliste sümptomitega.
(1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse päästeteenistujatel enne valitud kutsealale õppima asumist ja enne teenistusse astumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning töötamise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll).
(2) 3
(3) Eelneva tervisekontrolli peab päästeteenistuja läbima mitte varem kui kolm kuud enne õppima või tööle asumist.
(4) Päästeteenistuja perioodilist tervisekontrolli tehakse kuni 40-aastaste puhul kõige harvem üks kord kolme aasta jooksul, 40–50-aastaste puhul kõige harvem üks kord kahe aasta jooksul, üle 50-aastaste puhul kõige harvem üks kord ühe aasta jooksul. 4 (4¹) Hädaabimenetlemise valdkonna päästeteenistujate perioodilist tervisekontrolli tehakse kuni 55 aasta vanuseni iga kolme aasta järel, üle 55 aasta vanusele töötajale üks kord aastas.
(5) Eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst (edaspidi arst), lähtudes käesolevast korrast.
(6) Tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst kaasates vajadusel muu tervishoiuteenuse osutaja. 6 (6¹) Tervisekontrolli läbiviimiseks sõlmitakse Päästeameti ja tegevusluba omava töötervishoiuasutuse või töötervishoiuarsti vahel leping.
(7) 8
(8) Tervisekontrolli käigus hindab arst päästeteenistuja: 1) organismi funktsionaalset seisundit ja üldist terviseseisundit; 2) organismi vastupidavust koormusele; 3) kehalise töövõime ja füüsilise arengu sobivust kutsealale. 8 (8¹) Tervisekontrolli läbiviimisel tehakse järgmised laboratoorsed ja funktsionaaldiagnostilised uuringud: 1) uriini analüüs mikroalbuminuuriale ja suhkru sisaldusele; 2) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru, lipiidide ainevahetuse-kolesterooli, HDL-i, LDL-i, triglütseriidi analüüs; 3) spirograafia; 4) kopsude röntgenülesvõte; 5) koormuskardiogramm I ja II grupi päästeteenistujaks õppima asujal ning täiendavalt üle 40 aasta vanusel I ja IV grupi päästeteenistujal; 6) kuulmise audiomeetriline kontroll; 7) nägemise kontroll; 8) IV ja V grupi päästeteenistuja psühhiaatriline hindamine eelnevas tervisekontrollis relvaloa andmist välistavatelerelva kandmise õigust välistavate tervisehäirete tuvastamiseks. Perioodilises tervisekontrollis vastavalt relvaloa kehtivuselevajadusele töötervishoiuarsti otsuse alusel.
(9) Tervisekontrolli käigus täidab päästeteenistuja tervisekontrolli kaardil (lisa 2) tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.
(10) Arst kannab tervisekontrolli tulemused tervisekontrolli kaardile (lisa 2), mida säilitatakse arsti juures.
(11) Tervisekontrolli läbinud päästeteenistuja, päästeerialale õppima asuva või päästeteenistusse kandideeriva isiku kohta koostab arst tervisetõendi (lisa 3), mis sisaldab otsust sobivuse kohta päästeteenistuja teenistuskohale.
(12) Tuukri või tuukritööde instruktori tervisekontrolli teeb allveemeditsiinialase koolitusega arst Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määruses nr 290 „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord” sätestatud korras.
(13) Määruses ettenähtud päästeteenistuja tervisekontrolli kulud tasub päästeteenistuja tervisekontrolli suunanud asutus. Eelneva tervisekontrolli kulud kannab päästeteenistuja ja need hüvitatakse talle kuludokumentide esitamisel ühe kuu jooksul pärast teenistusse asumist.