Määrusega kehtestatakse nafta ja naftasaaduste merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel käitlemise kord, laevade punkerdamise kord ja nõuded mahtlastis veetava nafta ja naftasaaduste laevalt laevale ümberlaadimise kohta merel.
(1) Veekeskkonnale tekitatava kahju vältimiseks või vähendamiseks võib naftat ja naftasaadusi käidelda sadamas ainult kai ääres, kus on tagatud valmidus reostus kohe lokaliseerida ja likvideerida. (2) Punkerdamine merel võib toimuda üksnes käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastava punkrilaeva abil. Käesolevas määruses loetakse punkerdamises osalevateks laevadeks punkrilaeva ja punkrit võtvat laeva. (3) Punkrilaeva lastimiseks ja laevade punkerdamiseks sadamas annab loa sadamakapten. (4) Jääoludes ei ole merel mahtlastis veetava nafta ja naftasaaduste laevalt laevale ümberlaadimine lubatud.
(1) Punkrilaev peab olema kohe valmis reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Reostustõrjevarustus peab olema punkerdamise ajal kasutamisvalmis ja piisav kuni 10-tonnise naftareostuse ohjamiseks. (2) Meretingimustele vastavaid naftapoome peab olema vähemalt laeva kolmekordsele pikkusele vastavas koguses. Juhul, kui seinpoome ei ole tehniliselt võimalik punkrilaevale paigutada ja laeval kasutada, peab punkrilaeva reeder tagama, et need paiknevad lähimal kaldal selliselt, et neid saaks vajaduse korral kasutada hiljemalt 1,5 tunni jooksul reostuse asetleidmisest. Punkrilaeva pardal peab sellisel juhul olema vähemalt laeva kolmekordsele pikkusele vastavas koguses absorbentpoome. (3) Skimmer peab tagama mitmesuguste punkerdamisel kasutatavate naftasaaduste korje veepinnalt. (4) Punkerdamisel kasutatavaid voolikuid peab katsetama iga nelja kuu tagant ja need peavad olema tehniliselt heas korras. Viimase katsetuse päev peab olema märgitud voolikutele ja nende katsetuste tulemused peavad olema punkrilaeval igal ajal kättesaadavad.
(1) Merel kavandatavast punkerdamisest teavitab punkrilaev telefoni või e-posti teel Keskkonnainspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti pääste- ja koordinatsioonikeskust, kus teated registreeritakse. (2) Punkrilaev esitab lõikes 1 nimetatud asutustele järgmised andmed: 1) punkerdamises osalevate laevade nimed ja lipuriigid; 2) punkerdamiskoha koordinaadid; 3) punkerdamise alustamise aeg; 4) punkrikütuse tüüp; 5) eeldatav punkerdamise kestus. (3) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas punkerdamisel teatab punkrilaev vastaval töökanalil laevaliikluse juhtimise keskusele punkerdamise alustamise ja lõpetamise aja.
(1) Punkerdamises osalevate laevade kaptenid allkirjastavad ühiselt enne punkerdamise alustamist määruse lisas esitatud vormi kohase täidetud kontroll-lehe kahes eksemplaris eesti või inglise keeles. (2) Kontroll-lehti säilitatakse mõlemal laeval vähemalt kaks aastat ja need peavad olema igal ajal kättesaadavad.
(1) Punkerdamiskoht peab asuma üldkasutatavatest laevateedest eemal nii, et mööduva laeva tekitatud lainetus ei ohustaks punkerdamise turvalisust. Punkrit võttev laev peab olema kindlalt ankrus. (2) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on punkerdamine lubatud navigatsiooniteabes avaldatud ankrukohtadel.
Punkerdamises osaleva laeva kapten peab enne punkerdamist tutvuma tegeliku ilmaga punkerdamiskohas ning võtma arvesse ilmaprognoose. Punkerdamises osaleva laeva kapten loobub punkerdamisest või muudab punkerdamiskohta, kui ilmastikuolud ei võimalda vaatamata hea merepraktika rakendamisele tagada punkerdamise ohutust kavandatud kohas.
(1) Punkerdamises osalevate laevade haalamine peab toimuma eelnevalt kokkulepitud plaani kohaselt. (2) Haalamisel punkrit võtva laeva pardasse peab punkrilaeval olema venderkaitse kogu parda ulatuses.
Punkerdamises osalevate laevade vahelise raadioside ULL-kanalid määratakse kindlaks enne punkerdamist. Raadiosideks võib kasutada ka töökorras ja varutoiteallikatega varustatud kantavaid raadiojaamu.
Punkerdamise ajaks määrab punkerdamises osaleva laeva kapten punkerdamise eest vastutavaks laeva juhtkonna pädeva liikme (edaspidi juhtkonna pädev liige), kes on saanud ohtliku lasti käitlemiseks vajaliku väljaõppe.
(1) Enne punkerdamist tagab punkrit võtva laeva kapten laeva tankide vaba mahu mõõtmise ja kooskõlastab punkrilaevaga vastuvõetava naftasaaduse koguse. (2) Punkerdamises osaleva laeva juhtkonna pädev liige peab enne punkerdamist kontrollima, et voolikud oleksid ühendatud lekkekindlalt ja viisil, mis välistab voolikute vigastamise punkerdamise käigus. (3) Punkerdamises osalevate laevade juhtkonna pädevad liikmed peavad enne punkerdamist kooskõlastama omavahel pumpade maksimumvõimsuse ja punkerdamisel kasutatava võimsuse.
Korralduse punkerdamise alustamiseks annab punkrit võtva laeva juhtkonna pädev liige, kes juhib kogu punkerdamist ja vastutab selle juhtimise eest ning kellel peab olema pidev ülevaade laeva kõigi tankide täituvusest.
(1) Punkerdamises osalevad laevad peavad välja panema ohtliku aine käitlemisele viitavad navigatsioonimärgid või -tuled. (2) Punkerdamises osaleva laeva piigartid, mida punkerdamine mõjutab, peavad olema kogu punkerdamise kestel suletud. (3) Punkrit võtva laeva punkerdamiseks kasutatavad ventiilid peavad olema seatud õigele mahutile. (4) Alusvannid punkerdamises osaleva laeva pardal peavad olema küllaldase suurusega ning paigutatud voolikute ühenduskohtade ja tankide õhutustorude alla. (5) Punkerdamises osaleval laeval peavad pimeäärikud olema kasutamisvalmis ja need tuleb paigaldada kohe pärast voolikute tühjendamist ja lahtivõtmist. (6) Reostuse korral peab punkrilaev alustama kohe reostuse lokaliseerimist ja likvideerimist, kaasates ka punkrit võtva laeva pere.
(1) Punkerdamises osaleva laeva juhtkonna pädev liige peab pidevalt jälgima tegelikke ilmastikuolusid punkerdamiskohas ning nende halvenemise korral olema valmis punkerdamise peatamiseks või lõpetamiseks. (2) Punkrilaeva juhtkonna pädev liige peab olema instrueeritud hädaolukorra tekkimise korral punkerdamise peatamiseks. (3) Punkerdamise peatamisest ja lõpetamisest teavitatakse § 4 lõikes 1 sätestatu kohaselt.
(1) Rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt (MARPOL 73/78) I lisaga hõlmatud mahtlastis veetava nafta ja naftasaaduste laevalt laevale ümberlaadimine peab toimuma vastavuses Rahvusvahelise Merenduskoja (International Chamber of Shipping – ICS) ja Naftaettevõtete Rahvusvahelise Merefoorumi (Oil Companies International Marine Forum – OCIMF) antud „Laevalt laevale ümberlaadimise juhisega (nafta)”. (2) Ümberlaadimist tohib alustada alles siis, kui vähemalt üks laev on kindlalt ankrus.
Aset leidnud reostusjuhtumist on punkrilaeva või ümberlaadiva laeva kapten kohustatud kohe teavitama Keskkonnainspektsiooni, Häirekeskust, Politsei- ja Piirivalveameti pääste- ja koordinatsioonikeskust ning Veeteede Ametit.
(1) Paragrahvi 3 lõikeid 1–3 rakendatakse alates 1. oktoobrist 2011. a. (2) Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1996. a määruse nr 83 „Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevate õigusaktide kinnitamine” (RT I 1996, 22, 440; 2010, 32, 159) punkti 1 alapunkt 4 tunnistatakse kehtetuks.