(1) Surnu tuleb matta või tuhastada ilma põhjendamatu viivituseta. Matmine või ümbermatmine peab toimuma väärikalt, võimaluse korral surnu usulist ja kultuurilist kuuluvust arvestades. 1 (1¹) Tuvastamata surnut ei tuhastata. Kuriteo tagajärjel surnu jäetakse tuhastamata prokuratuuri määruse alusel. (2) Surnu maetakse surmatõendi alusel. Surnult sündinu ja tuvastamata surnu maetakse surmateatise alusel. Välisriigis väljastatud surmatõend ei vaja legaliseerimist või apostilliga (välisriigis kasutamiseks ettenähtud dokumendi legaliseerimise standardvorm) kinnitamist. Põhjendatud juhul võib kalmistu haldaja nõuda välisriigis väljastatud surmatõendi tõlkimist. (3) Tundmatu surnu matmise korraldab kohalik omavalitsus, kelle territooriumilt tundmatu surnu leiti. (4) Omasteta surnu matmise või tuhastamise korraldab kohalik omavalitsus, kelle territooriumil asus omasteta surnu viimane rahvastikuregistris registreeritud elukoht. (5) Omasteks käesoleva seaduse tähenduses on surnu abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanemad, täisealine laps, õde, vend või muu surnu lähedane isik tulenevalt tema elukorraldusest. (6) Kui omasteta surnul puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, on matmise või tuhastamise kohustus kohalikul omavalitsusel, kelle territooriumil asus surnu viimane elukoht. (7) Kui omasteta surnu viimast elukohta ei ole võimalik tuvastada, korraldab surnu matmise või tuhastamise kohalik omavalitsus, kelle territooriumilt omasteta surnu leiti. (8) Surnu matmise või tuhastamise kulude kandmise kohustus on surnu omastel. Kui kohalik omavalitsus on korraldanud surnu matmise või tuhastamise, on tal õigus surnu matmise või tuhastamise kulud surnu pärandi vastu võtnud pärijalt sisse nõuda. (9) 10 (10) Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema 1,5–2 meetrit maapinnast. Urniga matmisel peab matmise sügavus olema vähemalt 1 meeter. Kui haua kaevamisel tuleb välja varem maetu säilmeid, siis tuleb need matta sama haua põhja kaevatud süvendisse, tervena säilinud kirst jäetakse puutumata. (11) Kirstuga maetava surnu pealematmine ei või toimuda varem kui 20 aasta möödumisel viimasest matmisest samale kohale. (12) Pealematmiseks on vajalik hauaplatsi kasutaja kirjalik nõusolek. Kui hauaplats on kalmistu haldaja poolt kehtestatud kalmistu kasutamise eeskirja kohaselt tunnistatud hooldamata hauaplatsiks, ei ole hauaplatsi kasutaja nõusolek nõutav. (13) Hauaplatsi kasutajaks käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellel on kalmistu haldaja kirjalik või taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek hauaplatsi kasutamiseks. Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema omastel eelisõigus hauaplatsi kasutamiseks. (14) Enne hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamist märgib kalmistu haldaja hauaplatsi tähisega, mis võimaldab aru saada, et hauaplats on kavas tunnistada hooldamata hauaplatsiks. Hauaplatsi ei tunnistata hooldamata hauaplatsiks enne, kui hauaplatsi märgistamisest on möödas vähemalt üks aasta ja hauaplatsi ei ole selle aja jooksul korrastatud. (15) Surnu ümbermatmine toimub kokkuleppel kalmistu haldajaga. Surnu ümbermatmise korraldab kalmistu haldaja. (16) Liivapinnase puhul tohib kirstuga maetud surnu ümber matta pärast ühe aasta möödumist ja niiske pinnase puhul pärast kolme aasta möödumist surnu eelmisest matmisest.