Redaktsioonide võrdlus

(1) Käesoleva seaduse § 161 lõike 2 alusel antud korraldus esitatakse viivitamata Kaitseväe juhatajale või Kaitseliidu ülemale, kes allutab Kaitseväe või Kaitseliidu üksuseVälisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmist puudutavates küsimustes üksuse ülema kaudu Vabariigi Valitsuse määratud ametiisikuleülesannete täitmisse. (2) KäesolevaVälisriigi relvajõud käesoleva seaduse § 161 lõike 2 alusel antud korraldusest teavitatakse viivitamata Riigikogu juhatusttähenduses on Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud, kui Eesti Vabariigi ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeestselle välisriigi vahel on lepitud kokku relvajõudude kasutamises avaliku korra tagamiseks. (3) Käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisel osalev kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige peab kandma vormiriietust koos ohutusvestiga. Ohutusvestil ning kasutatavalVälisriigi relvajõud kaasatakse avaliku korra kaitsesse Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukil peab olema selgelt nähtav tähistusüksuse koosseisus. Valdkonna eest vastutav minister võib teha vormiriietuse ja ohutusvesti kandmisel ja sõiduki tähistamisel erandeid, kui see on vajalikAvaliku korra kaitsesse kaasatud isiku ohutuse tagamiseksvälisriigi relvajõudude üksuste paiknemise Kaitseväe koosseisus määrab Kaitsevägi. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ohutusvesti ja tähistuse kirjelduse, kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise erandid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4 (4¹) Kui1 nimetatud juhul kohaldatakse välisriigi relvajõudude kaasamisele käesoleva seaduse § 161 lõikeslõigetes 2 nimetatud korralduses ei ole määratud teisiti, võib kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige käesoleva seaduse–6 ning § 161 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada politsei korraldusel käesoleva seaduse §-des 28 ja 30, § 32162 lõigetes 1–4, § des 382, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1 ja 5 ning §-des 46–52 sätestatud erimeetmeid. 4 (4²) Kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige võib korrakaitseseaduse § 32 lõikes 4 ja § 45 lõikes 5 sätestatud erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal6 Kaitseväe kohta sätestatut. (5) Kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige võib käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada vahetut sundi käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud alustel ja korras, sealhulgasVälisriigi relvajõudude liikmel on lubatud kasutada relvaseaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud relvaoma ametirelva, mis vastab kaasatud kaitseväelasele lubatud tulirelvale. (6) Käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisseVabariigi Valitsus võib kaasata vaid selle ülesande täitmiseks vajaliku väljaõppe läbinud kaitseväelase või Kaitseliidu tegevliikmemäärusega kehtestada välisriigi relvajõudude kaasamise täpsemad tingimused ja korra.

(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korrasmehitamata õhusõiduki maandumiseks märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. (2) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda veesõiduki peatamiseks märguande peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul arusaadavalKäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märguanne antakse sobival viisil, kui see on vajalik ohu ennetamiseksarvestades vajadusega maandada mehitamata õhusõiduki lennutegevusega kaasnevad riskid, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamisekstagada lennuohutus, kaitsta isikuid ja vara ning lähtudes mehitamata õhusõiduki eripärast. (3) Sõidukit peatav korrakaitseorgani ametiisik peab kandma vormiriietust. Kui sõiduki peatamine toimub sõidukistmaandumismärguannet eiratakse, peab sõiduk olema värvitud tähistatud alarmsõiduki kohta kehtiva korra kohaselt. (4) Erandina võib sõiduki peatada tsiviilvärvides sõidukist valgusseadme abilmehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida selle maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kasutades vajaduse korral valjuhääldit liiklusseaduses kehtestatud korras. Sõidukist peatamise korral ei pea politseiametnik kandma vormiriietustvahetut sundi nii kaua, kui see ei ole täidetava ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalikon eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (54) Kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras. Ilma eelneva peatamise märguandetamaandumismärguandeta võib sõiduki sundpeatadamehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, kui see on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks või vahetult pärast kuriteo toimepanemist põgeneva kahtlustatava või põgeneva tagaotsitava isiku kinnipidamiseks.

(1) Füüsilist jõudu, erivahendit või relva võib kasutada politsei. Muu korrakaitseorgan võib füüsilist jõudu, erivahendit või relva kasutada ainult seaduses sätestatud juhul. 1 (1¹) LahingumoonaSõjarelva, relvasüsteemi ja lahingumoona võib kasutada Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Kaitsevägi võib seejuures kasutada sõjaväerelva. (2) Politseile ja muule pädevale korrakaitseorganile lubatud relvade (teenistusrelvade) ning erivahendite liigid sätestab seadus. (3) 4 (4)

(1) Politsei, Kaitseväe ja seaduses sätestatud juhtudel muu korrakaitseorgani lahingumoon on: 1) kuni 40 mm läbimõõduga kild- ja fugassgranaat; 2) käest heidetav granaat; 3) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuv granaat. (2) Kaitsevägi võib Kaitseväe korralduse seaduse § 31 lõikes 11 sätestatud juhul kasutada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka muud lahingumoona.

(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorganRaadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et elektrišokirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet. (2) Politsei või muu pädev korrakaitseorgan võib kasutada isiku suhtes elektrišokirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma ega asja vastu elektrišokirelva kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et: 1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele; 2) tõkestada vahetult eelseisva või juba asetleidva esimese astme kuriteo toimepanemist; 3) pidada kinni esimese astme kuriteos kahtlustatav või süüdistatav või takistada tema põgenemist, kui temalt võibüksnes elektroonilise side seaduse alusel võtta vabaduse või on see temalt seaduse alusel võetud, või 4) pidada kinni isik või takistada tema põgenemist, kui temalt võib kohtulahendi alusel võtta vabaduse või on see temalt kohtulahendi alusel võetud§-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.