(1) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisse.
(2) Välisriigi relvajõud käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud, kui Eesti Vabariigi ja selle välisriigi vahel on lepitud kokku relvajõudude kasutamises avaliku korra tagamiseks.
(3) Välisriigi relvajõud kaasatakse avaliku korra kaitsesse Kaitseväe üksuse koosseisus. Avaliku korra kaitsesse kaasatud välisriigi relvajõudude üksuste paiknemise Kaitseväe koosseisus määrab Kaitsevägi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse välisriigi relvajõudude kaasamisele käesoleva seaduse § 161 lõigetes 2–6 ning § 162 lõigetes 1, 2, 41, 42, 5 ja 6 Kaitseväe kohta sätestatut.
(5) Välisriigi relvajõudude liikmel on lubatud kasutada oma ametirelva, mis vastab kaasatud kaitseväelasele lubatud tulirelvale.
(6) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada välisriigi relvajõudude kaasamise täpsemad tingimused ja korra.
Koosoleku korraldamine ja pidamine eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal toimub käesolevas seaduses sätestatud korras hädaolukorra, erakorralise seisukorra või riigikaitseseaduses sätestatud erisustega.
Keelatud on korraldada või pidada koosolekut, mis: 1) on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 2) õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust; 3) õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel või 4) mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine
Keelatud on pidada koosolekut: 1) eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku alal; 1¹) erakorralise ja sõjaseisukorra ajal alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile ja riigikaitselisele ehitisele lähemal kui 500 meetrit; 2) piiripunktis ja Euroopa Liidu välispiirile lähemal kui 100 meetrit; 3) üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldise kaitsevööndis või 4) muus kohas, kus see on seadusega keelatud.
Valdkonna eest vastutav minister(1) Välisriigi relvajõude võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul ning eriseaduses määratletud alustel ja korras otsustada turvaettevõtja, mittetulundusühingu, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on osalemine avaliku korra kaitsmiseltagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse § 821 lõike 2 punktides 4, 6 ja kohaliku omavalitsuse8 nimetatud ülesannete täitmisse.
(2) Välisriigi relvajõud käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud, millelkui Eesti Vabariigi ja selle välisriigi vahel on ametisselepitud kokku relvajõudude kasutamises riikliku järelevalve tegemisel.
(3) Välisriigi relvajõud kaasatakse riiklikku järelevalvesse Kaitseväe üksuse koosseisus. Riiklikku järelevalvesse kaasatud välisriigi relvajõudude üksuste paiknemise Kaitseväe koosseisus määrab Kaitsevägi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korrakaitseametnik või moodustatud korrakaitseüksusjuhul kohaldatakse välisriigi relvajõudude kaasamisele käesoleva seaduse §-des 822 ja 823 Kaitseväe kohta sätestatut.
(5) Välisriigi relvajõudude liikmel on lubatud kasutada oma ametirelva, mis vastab kaasatud kaitseväelasele lubatud tulirelvale.
(6) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada välisriigi relvajõudude kaasamise korrakaitselepinguga politsei ülesannete täitmisel osalemisekstäpsemad tingimused ja korra.