(1) Määrusega täpsustatakse nõuded vesikonna veeseireprogrammide (edaspidi veeseireprogrammid) sisu kohta, sealhulgas nõuded veeseireprogrammidele pinna- ja põhjavee ning „Veeseaduse” § 36 lõikes 1 nimetatud kaitset vajavate alade seireks. (2) Määrust kohaldatakse vesikonna ning piiriülese vesikonna Eestis asuva osa veeseireprogrammi suhtes. (3) Pinnavee seire käesoleva määruse tähenduses hõlmab seiret maismaa voolu- ja seisuveekogudel, rannikuvees ning keemilise seisundi osas ka territoriaalvees. (4) Vesikonnaspetsiifiline saasteaine käesoleva määruse tähenduses on ohtlik aine, mida vesikonnas kasutatakse ja mille esinemine vees või veekogu põhjasettes vee-elustikule ohtlikul määral on tõenäoline ning mida seetõttu võetakse arvesse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel.
Veeseireprogramm hõlmab: 1) pinnavee mahu ja taseme või vooluhulga seiret sellises ulatuses, mis on vajalik pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi hindamiseks; 2) pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi seiret; 3) territoriaalvee keemilise seisundi seiret; 4) põhjaveekogumite koguselise ja keemilise seisundi seiret; 5) kaitset vajavate alade täiendavat seiret näitajate osas, mis iseloomustavad nende alade vastavust eesmärkidele, milleks need alad kaitse alla võeti.
(1) Veeseireprogramm sisaldab pinnaveekogumite ja territoriaalvee osas: 1) pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseiret; 2) pinnaveekogumite ja territoriaalvee operatiivseiret; 3) pinnaveekogumite ja territoriaalvee uurimusseiret; 4) kaitset vajavatel aladel asuvate pinnaveekogumite täiendavat seiret. (2) Veeseireprogramm sisaldab põhjaveekogumite osas: 1) põhjaveekogumite koguselise seisundi seiret; 2) põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseiret; 3) põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseiret; 4) kaitset vajavatel aladel asuvate põhjaveekogumite täiendavat seiret. (3) Igas käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud veeseireprogrammi osas märgitakse: 1) seirealade ja/või seirepunktide asukohad ja nende koordinaadid ning näidatakse nende asukoht kaardil; 2) seireviisid (vaatlus, katsepüük, proovid, mõõtmine kohapeal jne); 3) seiratavad objektid (vesi, vee-elustik, põhjasete jne) ja näitajad; 4) seireaeg; 5) seiresagedus. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule esitatakse veeseireprogrammi vastavas osas ülevaade seireandmete usaldusväärsuse ja täpsuse tagamise meetmetest.
Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire eesmärk on koguda teavet, mis võimaldab: 1) määrata pinnaveekogumite seisundit ja territoriaalvee keemilist seisundit vesikonnas; 2) täiendada ja tõendada „Veeseaduse” § 318 lõike 1 kohaselt tehtud analüüsi tulemusi ja koostatud ülevaateid; 3) hinnata pinnaveekogumite ja territoriaalvee pikaajalisi looduslikke muutusi ning inimtegevusest põhjustatud pikaajalisi pinnaveekogumite seisundi ja territoriaalvee keemilise seisundi muutusi; 4) hinnata veekogude põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete, muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse pikaajalisi muutusi; 5) kavandada tulemuslikult ja tõhusalt veeseiret.
(1) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire võrgustik koostatakse selliselt, et see annab ühtse ja tervikliku ülevaate territoriaalvee keemilise seisundi kohta ning pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi kohta igas vesikonnas, võimaldades määrata pinnaveekogumite seisundiklassi. (2) Pinnaveekogumite ülevaateseire käigus tuleb uurida piisavat hulka veekogumeid kõigist veekogutüüpidest. (3) Pinnaveekogumite ülevaateseire punktid ja alad peavad asuma eelkõige: 1) vooluveekogudel, mille vooluhulk on vesikonnas märkimisväärne, sealhulgas suurtel jõgedel punktides, kus valgala pindala on üle 2500 ruutkilomeetri; 2) maismaa seisuveekogudel, mille veehulk on vaadeldavas vesikonnas märkimisväärne, sealhulgas suurtel järvedel veepeegli pindalaga alates 10 ruutkilomeetrist; 3) piiriveekogudel; 4) punktides, mis olid määratud nõukogu otsuse (EMÜ) nr 77/795, millega kehtestatakse ühenduses mageda pinnavee kvaliteedi alase teabevahetuse ühine kord (EÜT L 334, lk 29–36, eestikeelne eriväljaanne: peatükk 15, kd 01, lk 63–70), I lisas; 5) veealadel, mida kasutatakse üle riigipiiri kanduva saasteainete koormuse hindamiseks; 6) veealadel, mida kasutatakse merekeskkonda kanduva saasteainete koormuse hindamiseks; 7) veekogutüüpide võrdlusvõrgustiku pinnaveekogumitel; 8) pinnaveekogumitel, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee tootmiseks alates 10 kuupmeetrist ööpäevas või rohkem kui 50 inimese vajaduseks; 9) puhkeotstarbeks mõeldud veekogude pinnaveekogumitel; 10) pinnaveekogumitel, mis asuvad täies ulatuses elupaikade ja liikide kaitseks „Looduskaitseseaduse” alusel määratud aladel, kus vee seisundi säilitamine või parandamine on oluline kaitsetegur. (4) Territoriaalvee ülevaateseire punktid ja alad peavad asuma eelkõige: 1) veealadel, mida kasutatakse üle riigipiiri kanduva saasteainete koormuse hindamiseks; 2) veealadel, mida kasutatakse merekeskkonda kanduva saasteainete koormuse hindamiseks, sh territoriaalvees. (5) Veekogutüüpide võrdlusvõrgustikku kuulub võimaluse korral igast veekogutüübist vähemalt kaks hea ja väga hea ökoloogilise seisundi piiril olevat pinnaveekogumit ja vähemalt kaks hea ja kesise ökoloogilise seisundi piiril olevat pinnaveekogumit.
(1) Pinnaveekogumite ülevaateseire käigus kogutakse andmeid pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali hindamiseks vajalike bioloogiliste, hüdromorfoloogiliste ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate kohta. (2) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire käigus kogutakse pinnaveekogumi ja territoriaalvee keemilise seisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali hindamiseks andmeid eelkõige nende veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud määruses loetletud prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete kohta, mida on vesikonna territooriumil kasutatud või keskkonda heidetud, ning muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kohta, mida on märkimisväärses koguses vesikonna territooriumil kasutatud või keskkonda heidetud. (3) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire käigus kogutakse veekogu põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete ja muude saasteainete sisalduse pikaajaliste muutuste hindamiseks eelkõige andmeid antratseeni, bromodifenüüleetrite, kaadmiumi ja selle ühendite, C10–13-kloroalkaanide, di(2-etüülheksüül)ftalaadi, fluoranteeni, heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni, heksaklorotsükloheksaani, plii ja selle ühendite, elavhõbeda ja selle ühendite, pentaklorobenseeni, benso(a)püreeni, benso(b)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni, benso(g,h,i)perüleeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni, tributüültina ühendite, dikofooli, perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide, kinoksüfeeni, polüklooritud dibenso-p-dioksiinide, polüklooritud dibensofuraanide, dioksiinisarnaste polüklooritud bifenüülide, heksabromotsüklododekaani, heptakloori, heptakloorepoksiidi, 4-nonüülfenooli ja 4-(1,1’,3,3’-tetrametüülbutüül)fenooli sisalduse kohta. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud ainetele ja ühenditele kogutakse pinnaveekogumite ülevaateseire käigus saasteainesisalduse pikaajaliste muutuste hindamiseks andmeid veekogu põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruvate vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kohta. (5) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire käigus kogutakse andmeid veekogu põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruva aine sisalduse kohta vees juhul, kui veekogu põhjasette või vee-elustiku analüüsi tulemus või akuutne kokkupuude heitega viitab, et on olemas oht veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu.
Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire teostamise aeg määratakse nii, et aastaaegade vaheldumise mõju seire tulemustele oleks võimalikult väike ja seiretulemuste alusel oleks võimalik eristada looduslikke ja inimtekkelisi muutusi pinnaveekogumis või territoriaalvees. Selleks teostatakse vajaduse korral eri aastaaegadel täiendavat seiret.
(1) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire sagedus peab: 1) tagama seiratava kvaliteedielemendi või kvaliteedinäitaja väärtuse alusel pinnaveekogumi või territoriaalvee seisundi hinnangu piisava usaldusväärsuse ja täpsusega; 2) võtma arvesse looduslikest tingimustest ja inimtegevusest põhjustatud kvaliteedinäitajate väärtuste kõikumisi. (2) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseiret tuleb teha ühe aasta jooksul vähemalt üks kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kohta. (3) Juhul kui varasema ülevaateseire käigus on tuvastatud pinnaveekogumi hea või väga hea seisund või territoriaalvee hea keemiline seisund ning „Veeseaduse” § 318 lõike 1 kohaselt tehtud inimtegevusest lähtuva koormuse ja mõju analüüsi tulemused näitavad, et pinnaveekogumile või territoriaalveele avalduv mõju ei ole muutunud, võib pinnaveekogumi ja territoriaalvee ülevaateseiret, korrata üks kord kolme veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kohta. 3 (3¹) Aeglaselt muutuvate hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate või muude tunnuste ülevaateseiret võib teha ka harvem, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamusega on põhjendatud muu ajavahemik. (4) Veekogutüüpide võrdlusvõrgustiku pinnaveekogumitel tuleb ülevaateseiret teha vähemalt kaks korda veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kohta. (5) Käesoleva määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 viidatud ainete pikaajalise dünaamika määramiseks veekogude põhjasettes ja/või vee-elustikus tuleb teha seiret vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste või eksperdiarvamusega on põhjendatud muu ajavahemik.
(1) Vooluveekogumi füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse veeproove võrdsete ajavahemike järel, kusjuures vähemalt üks proov tuleb võtta madalveeperioodil ja üks proov kõrgveeperioodil. (2) Vooluveekogumi fütobentose kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove suvisel madalveeperioodil. (3) Vooluveekogumi suurselgrootute kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove aprillis-mais, vajaduse korral võib proove võtta ka ajavahemikus septembrist novembrini. (4) Vooluveekogumi kalastiku kvaliteedinäitajate määramiseks tehakse katsepüüke ajavahemikus juunist septembrini. (5) Vooluveekogumi suurtaimestiku kvaliteedinäitajate määramiseks tehakse vaatlusi juulist septembrini alates taimede maksimaalse kasvu saavutamise ajast. (6) Vooluveekogumi fütoplanktoni kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove ajavahemikus maist oktoobrini.
Vooluveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või muude tunnuste määramiseks peab ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide, katsepüükide või vaatluste tegemise sagedus olema vähemalt järgmine: Kvaliteedinäitaja või tunnus Ühes seirepunktis või ühel seirealalproovide, katsepüükidevõi vaatluste vähim sagedus Vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad või tunnused pH 4 korda aastas Temperatuur (t°) 4 korda aastas Lahustunud hapniku sisaldus (O2) 4 korda aastas Elektrijuhtivus 4 korda aastas Üldlämmastiku sisaldus (Nüld) 4 korda aastas Ammooniumioonide sisaldus (NH4+)  4 korda aastas  Nitraatioonide sisaldus (NO3-)  4 korda aastas  Üldfosfori sisaldus (Püld) 4 korda aastas Fosfaatioonide sisaldus (PO43-)  4 korda aastas  Keemiline permanganaatne hapnikutarve (KHT-Mn) 4 korda aastas Värvus Pt-Co skaala järgi (°Pt/Co) 4 korda aastas Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) 4 korda aastas Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees 4 korda aastas Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus veekogu põhjasettes või vee-elustikus 1 kord aastas Bioloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused Kvaliteedielement: fütoplankton Klorofülli a sisaldus (Chl a), ainult Emajões, Narva jões ja Narva veehoidlas 4 korda aastas Fütoplanktoni liigid, arvukus ja biomass; ainult Emajões, Narva jões ja Narva veehoidlas 4 korda aastas Jõe potamoplanktiline indeks (RPI) 4 korda aastas Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik Bentiliste ränivetikate liigid ja arvukus 1 kord aastas Ränivetikate spetsiifiline reostustundlikkuse indeks (IPS) 1 kord aastas Ränivetikate Watanabe indeks (WAT) 1 kord aastas Ränivetikate troofsusindeks (TDI) 1 kord aastas Suurtaimede liigid ja ökoloogilised rühmad, arvukus, dominantsed liigid ja rühmad 1 kord aastas Jõgede suurtaimestiku indeks (MIR) 1 kord aastas Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute liigid ja arvukus 1 kord aastas Suurselgrootute taksonirikkus (T) 1 kord aastas Suurselgrootute tundlike taksonite arv (EPT) 1 kord aastas Suurselgrootute Shannoni taksonierisus (H’) 1 kord aastas Suurselgrootute taksoni keskmine tundlikkus (ASPT) 1 kord aastas Suurselgrootute Taani vooluveekogude fauna indeks (DSFI), välja arvatud Narva jões, Narva veehoidlas ja Emajões 1 kord aastas Kvaliteedielement: kalastik Kalaliigid, nende arvukus ja vanusestruktuur 1 kord aastas Jõgede kalastiku indeks (JKI) 1 kord aastas Hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused Kvaliteedielement: veerežiim Veetase hüdroloogilise seire punktis pidev Vooluhulk hüdroloogilise seire punktis (arvutuslik) pidev Veerežiimi inimtekkelised muutused 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Ühendatus põhjaveega 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Kvaliteedielement: tõkestamatus Tõkestamatus pikisuunas 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel Kvaliteedielement: morfoloogilised tingimused Valgala pindala ja valgala maakate 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel Voolusäng 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Lang 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Laius 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Kalda iseloom 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Põhja iseloom 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Põhi bioloogilise seire alal 1 kord aastas, bioloogilise seirega samal ajal Looklevus 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Peamise voolusängi sidusus lammialadega 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Kalda veekaitsevööndi looduslikkus 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
(1) Maismaa seisuveekogumi füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate, välja arvatud vesikonnaspetsiifilised saasteained, määramiseks võetakse proove Peipsi järves aprillist oktoobrini ja kõigis teistes maismaa seisuveekogumites maist oktoobrini. (2) Maismaa seisuveekogumi suurselgrootute kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove aprillis-mais, vajaduse korral võib proove võtta ka ajavahemikus septembrist novembrini. (3) Maismaa seisuveekogumi kalastiku kvaliteedinäitajate määramiseks tehakse katsepüüke Peipsi järves maist septembrini ja kõigis teistes maismaa seisuveekogumites juulist septembrini. (4) Maismaa seisuveekogumi suurtaimestiku kvaliteedinäitajate määramiseks tehakse vaatlusi juulist septembrini alates taimede maksimaalse kasvu saavutamise ajast. (5) Maismaa seisuveekogumi fütoplanktoni kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove Peipsi järves aprillist oktoobrini ja kõigis teistes maismaa seisuveekogumites maist oktoobrini. (6) Maismaa seisuveekogumi vees vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse määramiseks võetakse veeproove võrdsete ajavahemike järel, kusjuures vähemalt üks proov tuleb võtta madalveeperioodil ja üks proov kõrgveeperioodil.
Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või muude tunnuste määramiseks peab ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide, katsepüükide või vaatluste sagedus olema vähemalt järgmine: Kvaliteedinäitaja või tunnus Ühes seirepunktis või ühel seirealalproovide, katsepüükidevõi vaatluste vähim sagedus Vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad või tunnused Läbipaistvus Secchi ketta meetodil (SD) 4 korda aastas pH 4 korda aastas Temperatuur (t°) 4 korda aastas Lahustunud hapniku sisaldus (O2) 4 korda aastas Elektrijuhtivus 4 korda aastas Üldlämmastiku sisaldus (Nüld) 4 korda aastas Ammooniumioonide sisaldus (NH4+)  4 korda aastas  Nitraatioonide sisaldus (NO3-)  4 korda aastas  Üldfosfori sisaldus (Püld) 4 korda aastas Fosfaatioonide sisaldus (PO43-)  4 korda aastas  Keemiline hapnikutarve Cr järgi (KHT-Cr) 4 korda aastas Keemiline permanganaatne hapnikutarve (KHT-Mn); ainult VI tüübis, Võrtsjärves 4 korda aastas Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) 4 korda aastas Kollane aine (KA) 4 korda aastas Värvus Pt-Co skaala järgi (°Pt/Co) 4 korda aastas Sulfaatioonide sisaldus (SO42-)  4 korda aastas  Kloriidioonide sisaldus (Cl-); ainult VIII tüübis, rannajärvedes  4 korda aastas  Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees  4 korda aastas  Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus veekogu põhjasettes või vee-elustikus  1 kord aastas  Bioloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused Kvaliteedielement: fütoplankton   Klorofülli a sisaldus (Chl a) 4 korda aastas Fütoplanktoni liigid, arvukus ja biomass 4 korda aastas Fütoplanktoni koondindeks 4 korda aastas Pielou ühetaolisuse indeks 4 korda aastas Fütoplanktoni kooslus 4 korda aastas Ränivetikate biomass (ainult VI tüübis, Võrtsjärves) 4 korda aastas Sinivetikate protsent (%) fütoplanktoni biomassis (ainult VII tüübis, Peipsi järves) 4 korda aastas Kvaliteedielement: fütobentos Bentiliste ränivetikate liigid ja arvukus 1 kord aastas Kvaliteedielement: suurtaimestik Suurtaimede liigid ja ökoloogilised rühmad, arvukus, dominantsed liigid ja rühmad, leviku sügavuspiirid  1 kord aastas Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute liigid ja arvukus litoraalis 1 kord aastas Suurselgrootute taksonirikkus (T) 1 kord aastas Suurselgrootute tundlike taksonite arv (EPT) 1 kord aastas Suurselgrootute Shannoni taksonierisus (H’) 1 kord aastas Suurselgrootute taksoni keskmine tundlikkus (ASPT) 1 kord aastas Suurselgrootute happelisusindeks (A); ainult järvetüüpides II, III, IV ja V 1 kord aastas Kvaliteedielement: kalastik Kalaliigid, nende arvukus, mass ja vanusestruktuur 1 kord aastas Keskmine saak võrguöö kohta (CPUE) 1 kord aastas Hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused Kvaliteedielement: veerežiim Veetase hüdroloogilise seire punktis pidev Veemaht (arvestuslik) 12 korda aastas, 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Veevahetus (arvestuslik) 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Veerežiimi inimtekkelised muutused 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Ühendatus põhjaveega 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Kvaliteedielement: morfoloogilised tingimused Valgala pindala ja valgala maakate 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel Järvenõgu 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Kaldavööndi looduslikkus 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Kaldaala looduslikkus 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Litoraali looduslikkus 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Inimmõju tugevus 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Põhjasetted (ainult VIII tüübis, rannajärved) 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel
(1) Rannikuveekogumi fütoplanktoni, veetaimestiku, suurselgrootute kvaliteedinäitajate ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate, välja arvatud vesikonnaspetsiifilised saasteained, sisalduse määramiseks võetakse proove maist oktoobrini võrdsete ajavahemike järel. (2) Rannikuveekogumis vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisalduse määramiseks võetakse veeproove võrdsete ajavahemike järel, kusjuures vähemalt üks proov tuleb võtta rannikuveekogumisse voolavate vooluveekogumite madalveeperioodil ja üks proov kõrgveeperioodil.
Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või muude tunnuste määramiseks peab ühes seirepunktis või ühel seirealal proovide, katsepüükide või vaatluste sagedus olema vähemalt järgmine: Kvaliteedinäitaja või tunnus Ühes seirepunktis või ühel seirealalproovide, katsepüükidevõi vaatluste vähim sagedus Vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad või tunnused pH 6 korda aastas Temperatuur (t°) 6 korda aastas Lahustunud hapniku sisaldus (O2) 6 korda aastas Elektrijuhtivus 6 korda aastas Üldlämmastiku sisaldus (Nüld) 6 korda aastas Üldfosfori sisaldus (Püld) 6 korda aastas Soolsus 6 korda aastas Läbipaistvus Secchi ketta meetodil (SD) 6 korda aastas Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus vees 4 korda aastas Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus veekogu põhjasettes või vee-elustikus 1 kord aastas Bioloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused Kvaliteedielement: fütoplankton Klorofülli a sisaldus (Chl a) 6 korda aastas Fütoplanktoni liigid, arvukus ja biomass 6 korda aastas Kvaliteedielement: suurtaimestik Suurtaimede liigid, katvus ja biomass 1 kord aastas Põhjataimestiku sügavuslevik 1 kord aastas Põisadru sügavuslevik 1 kord aastas Kõrgemate taimede sügavuslevik 1 kord aastas Mitmeaastaste liikide osakaal 1 kord aastas Oportunistlike liikide osakaal 1 kord aastas Mändvetikate katvuse osakaal 1 kord aastas Põisadru katvuse osakaal 1 kord aastas Kvaliteedielement: suurselgrootud Suurselgrootute liigid, arvukus ja biomass 1 kord aastas Suurselgrootute zoobentose koosluse indeks (ZKI) 1 kord aastas Suurselgrootute fütobentose vööndi elupaiga mitmekesisuse indeks (FDI) 1 kord aastas Suurselgrootute kiviste põhjade indeks (KPI) 1 kord aastas Hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad või tunnused Loodete režiim 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Veetase pidev Magevee sissevoolu looduslikkus 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Peamiste hoovuste suund, kiirus ja looduslikkus 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Avatus lainetusele 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Sügavuse vaheldumine 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Veekogumi põhja struktuur ja põhja iseloom 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini Eulitoraali struktuur 1 kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kestel või harvemini
Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi ülevaateseirel võetakse proove eelkõige madalveeperioodil ja kõrgveeperioodil.
(1) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi ülevaateseire käigus võetakse „Veeseaduse” § 265 lõike 10 alusel kehtestatud määruses loetletud ainete ja vajaduse korral muude saasteainete sisalduse määramiseks veest võrdsete ajavahemike järel kaksteist proovi aasta jooksul. (2) Käesoleva määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 viidatud ainete sisalduse määramiseks põhjasettes või vee-elustikus võetakse veekogu põhjasettest või vee-elustikust vähemalt üks proov aasta jooksul. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 viidatud proovide sagedust võib vähendada, kui see on tehniliste teadmiste ja eksperdiarvamusega põhjendatud.
Pinnaveekogumite operatiivseire eesmärk on koguda ülevaateseire vahelisel ajal pinnaveekogumite ja territoriaalvee kohta teavet, mis võimaldab: 1) täpsustada seisundiklassi määramiseks vajalikke andmeid pinnaveekogumi kohta, mille seisundiklass on halvenemas, kesine, halb või väga halb; 2) teha kindlaks saasteainesisalduse suundumus pinnaveekogumis või territoriaalvees; 3) kavandada meetmeid pinnaveekogumi seisundi ja territoriaalvee keemilise seisundi parandamiseks ning hinnata nende meetmete tõhusust.
(1) Pinnaveekogumite operatiivseire punktid ja alad peavad asuma eelkõige: 1) pinnaveekogumitel, mis tõenäoliselt ei saavuta tähtajaks head seisundit; 2) pinnaveekogumitel, kuhu juhitakse prioriteetseid aineid; 3) pinnaveekogumitel, mida ohustab märkimisväärne koormus punktkoormusallikatest; 4) pinnaveekogumitel, mida ohustab märkimisväärne koormus hajukoormusallikatest; 5) pinnaveekogumitel, mida ohustab märkimisväärne hüdromorfoloogiline koormus. (2) Territoriaalvee operatiivseire punktid ja alad peavad asuma eelkõige piirkondades, kus ülevaateseire käigus on vees, põhjasettes või vee-elustikus tuvastatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust ületav saasteainesisaldus. (3) Pinnaveekogumil, mida ohustab märkimisväärne koormus punktkoormusallikast, peab seirepunktide ja -alade arv ja asukoht võimaldama hinnata punktkoormusallika koormuse mõju pinnaveekogumi seisundile. Kui pinnaveekogumit ohustab koormus mitmest punktkoormusallikast, võib seirepunktid valida nii, et nende abil saab hinnata kõikide punktkoormusallikate kogumõju. (4) Pinnaveekogumil, mida ohustab märkimisväärne koormus hajukoormusallikatest, valitakse seirepunktid ja -alad nii, et nende abil saab hinnata hajukoormusallikate koormuse mõju pinnaveekogumi seisundile. (5) Pinnaveekogumil, mida ohustab märkimisväärne hüdromorfoloogiline koormus, valitakse seirepunktid ja -alad nii, et nende abil saab hinnata hüdromorfoloogilise koormuse mõju pinnaveekogumi seisundile. (6) Prioriteetsete ainete ning muude saasteainete sisalduse seireks valitakse seirepunktid ja -alad nii, et nende abil saab hinnata nii punkt- kui ka hajukoormusallikatest pinnavette kanduvate prioriteetsete ainete ning muude saasteainete sisaldust ja saasteainesisalduse suundumusi pinnaveekogumis või territoriaalvees. (7) Pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali operatiivseire punktid ja alad valitakse nii, et nende abil saab hinnata punktkoormuse, hajukoormuse või hüdromorfoloogilise koormuse mõju nii seiratavale pinnaveekogumile kui ka sellega seotud pinnaveekogumitele.
(1) Pinnaveekogumite operatiivseire käigus kogutakse andmeid nende bioloogiliste, füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate kohta, mis on vastavale pinnaveekogumile mõju avaldava koormuse suhtes kõige tundlikumad ja mille tõttu pinnaveekogum ei saavuta vähemalt head ökoloogilist seisundit või head ökoloogilist potentsiaali. (2) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee operatiivseire käigus kogutakse andmeid veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud määruses nimetatud aine sisalduse kohta, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine, muu saasteaine või vesikonnaspetsiifilise saasteaine esinemine vees üle asjaomase piirväärtuse on ülevaateseire käigus kindlaks tehtud; 2) aine sisalduse suurenemine põhjasettes või vee-elustikus on ülevaateseire käigus kindlaks tehtud; 3) aine sisaldus põhjasettes või vee-elustikus või akuutne kokkupuude heitega viitab, et on olemas oht veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu; 4) prioriteetset ainet või prioriteetset ohtlikku ainet heidetakse vette või pinnasesse; 5) muud saasteainet või vesikonnaspetsiifilist saasteainet heidetakse märkimisväärses koguses vette või pinnasesse. (3) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee operatiivseire käigus kogutakse infot veekogu põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruva aine sisalduse kohta vees juhul, kui vee või veekogu põhjasette või vee-elustiku analüüsi tulemus või akuutne kokkupuude heitega viitab, et on olemas oht veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu.
(1) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või tunnuste, välja arvatud veetaseme ja vooluhulga, operatiivseiret tehakse veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemikus vähemalt kahel valitud seireaastal. 1 (1¹) Pinnaveekogumi veetaseme ja vooluhulga operatiivseiret tehakse igal aastal. (2) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate või tunnuste operatiivseire sagedust võib vähendada või operatiivseire lõpetada, kui operatiivseire käigus kogutud info ja muu täiendava info põhjal selgub, et hüdromorfoloogilise, punkt- või hajukoormuse (edaspidi koormus) mõju pinnaveekogumile ei ole märkimisväärne või see koormus on lakanud olemast. (3) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate operatiivseire sagedust võib vähendada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele ka juhul, kui koormus on ajas ühtlane või koormuse ajaline dünaamika on teada või koormuse põhjus on teada, koormuse kõrvaldamise või vähendamise meetmete rakendamist on alustatud ja uusi koormusallikaid ei ole lisandunud. Pärast koormuse vähendamise või kõrvaldamise meetmete rakendamist võib operatiivseire sagedust vähendada, kui tagatakse seire suure koormusega ja vee-elustiku jaoks olulisel ajavahemikul. (4) Pinnaveekogumi ja territoriaalvee keemilise seisundi kvaliteedinäitajate operatiivseiret tehakse igal aastal. (5) Pinnaveekogumi ja territoriaalvee keemilise seisundi kvaliteedinäitajate operatiivseire sagedust võib vähendada või operatiivseire lõpetada, kui see on tehniliste teadmiste või ekspertarvamusega põhjendatud, sealhulgas juhul, kui operatiivseire käigus kogutud info ja muu täiendava info põhjal selgub, et seiratavat saasteainet vees enam ei ole või oht veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu puudub.
(1) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate operatiivseire aeg valitakse sõltuvalt seiratavast kvaliteedinäitajast ning see peab vastama, olenevalt selle veekogu kategooriast, millel pinnaveekogum on moodustatud, käesoleva määruse §-des 9, 11 ja 13 sätestatule, võttes arvesse käesoleva määruse §-s 7 sätestatut. (2) Operatiivseire proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus aastas pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate määramiseks sõltub seiratavast kvaliteedinäitajast ning see peab vastama, olenevalt selle veekogu kategooriast, millel pinnaveekogum on moodustatud, käesoleva määruse §-des 10, 12 ja 14 sätestatud proovide vähimale sagedusele. (3) Operatiivseire käigus võetavate proovide sagedus pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate määramiseks peab võimaldama tuvastada inimtekkeliste muutuste dünaamikat pinnaveekogumis.
(1) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi operatiivseire proovide sagedus peab võimaldama tuvastada prioriteetse aine, prioriteetse ohtliku aine, muu saasteaine või vesikonnaspetsiifilise saasteaine sisaldust punkt- või hajukoormusallika ümbruses ja hinnata saastatuse vähendamise meetmete tõhusust pinnaveekogumites ja territoriaalvees. (2) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi operatiivseire käigus võetakse veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud määruses loetletud ainete ja vajadusel muude saasteainete sisalduse määramiseks aasta jooksul vähemalt kaksteist proovi. (3) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi operatiivseire proovide sagedust võib vähendada, kui see on tehniliste teadmiste või eksperdiarvamusega põhjendatud.
Pinnaveekogumite ja territoriaalvee uurimusseire eesmärk on koguda täiendavat teavet pinnaveekogumites ja territoriaalvees: 1) keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamise põhjuste kohta, kui ülevaate- või operatiivseire käigus pole suudetud tuvastada seisundi halvenemise põhjusi; 2) põhjuste kohta, miks keskkonnaeesmärke tähtajaks ei saavutata; 3) juhusliku reostuse ulatuse ja mõju kohta; 4) keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete ja juhusliku reostuse tagajärgede kõrvaldamise erimeetmete kehtestamiseks.
(1) Nitraaditundliku ala vooluveekogumist võetakse veeproove vähemalt kuus korda aastas võrdsete ajavahemike järel, tagades, et vähemalt üks proov võetakse kõrgveeperioodil ja üks madalveeperioodil. (2) Nitraaditundliku ala vooluveekogumis mõõdetakse temperatuuri (tº), lahustunud hapniku (O2) sisaldust, hapniku küllastusprotsenti (O2%), pH-d, elektrijuhtivust ning määratakse laboratoorselt üldlämmastiku, ammooniumioonide (NH4 +), nitraatioonide (NO3 -), üldfosfori, fosfaatioonide (PO4 -), pestitsiidide, pestitsiidide toimeainete, sealhulgas nende metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste sisaldus.
(1) Joogivee tootmiseks kasutatavate pinnaveekogumite täiendavaks seireks loetakse joogivee käitleja tehtavat vee kvaliteedi kontrolli vastavalt „Veeseaduse” § 13 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud seiret. (2) Pinnaveekogumitel, millest võetakse vett joogivee tootmiseks aasta keskmisena üle 100 m³ ööpäevas, tehakse lisaks seiret, et määrata pinnaveekogumites nende prioriteetsete ohtlike ainete sisaldus, mida on nendesse pinnaveekogumitesse heidetud, prioriteetsete ainete, muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus, mida on märkimisväärses koguses nendesse pinnaveekogumitesse heidetud, millele on veeseaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud piirväärtus joogivees ja mida joogivee käitleja ei kontrolli. (3) Käeoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tehtava seire käigus tuleb võtta proove sõltuvalt inimeste arvust, kes saavad vastavast pinnaveekogumist ühisveevärgi kaudu joogivett, vähemalt järgmise sagedusega: Pinnaveekogumist joogivett saavate inimeste arv Proovide vähim sagedus aastas Alla 10 000   4 korda 10 000–30 000   8 korda Üle 30 000 12 korda
Puhkeotstarbeks mõeldud veekogu supluskohana või supelrannana tähistatud osas tehakse pinnaveekogumite täiendavat seiret vastavalt „Rahvatervise seaduse” § 7 lõike 2 punkti 8 alusel kehtestatud määrusele.
Pinnaveekogumite täiendavat seiret elupaikade ja liikide kaitseks „Looduskaitseseaduse” alusel määratud aladel, kus vee seisundi säilitamine või parandamine on oluline kaitsetegur, tehakse vastavalt „Looduskaitseseaduse” § 25 alusel koostatud kaitsekorralduskavadele või „Looduskaitseseaduse” § 49 alusel koostatud liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavadele, kui nimetatud kavades on pinnaveekogumite täiendav seire ette nähtud.
Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire eesmärk on: 1) määrata põhjaveekogumite koguselise seisundi klass; 2) kirjeldada põhjaveekogumite veetasemes toimuvaid muutusi; 3) anda täiendavat infot põhjaveekogumite keemilise seisundiklassi määramiseks ja põhjavees saasteainete sisalduse kasvusuundumuste avastamiseks; 4) anda infot veemajanduskava meetmeprogrammi koostamiseks.
(1) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seirevõrgu koostamisel võetakse arvesse põhjaveekogumite hüdrogeoloogilised tingimused ja põhjaveekogumitele mõjuvad survetegurid ning põhjaveest sõltuvad maismaa- ja veeökosüsteemid. (2) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seirevõrk koostatakse selliselt, et see annab usaldusväärse hinnangu iga põhjaveekogumi või põhjaveekogumite grupi koguselise seisundi kohta, sealhulgas: 1) tegeliku põhjaveevaru kohta; 2) veetaseme muutustest põhjustatud vee voolusuuna muutuste kohta; 3) põhjavee voolusuuna muutustest põhjustatud soolase või muu vee sissetungi kohta.
(1) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire punktide arv ja asukoht valitakse nii, et põhjaveekogumites veetaseme määramisel on võimalik arvesse võtta lühi- ja pikaajalisi muutusi põhjaveekogumite toitumises. (2) Ohustatud põhjaveekogumite koguselise seisundi seire punktide arv ja asukoht peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võimaldama hinnata veevõtu ja veeheite mõju põhjaveetasemele. (3) Piiriüleste põhjaveekogumite koguselise seisundi seire punktide arv ja asukoht peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võimaldama määrata üle riigipiiri leviva põhjavee voolusuunda ja hulka.
Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire käigus mõõdetakse põhjaveekogumi veetaset ning vajaduse korral allikate ja põhjaveetoiteliste vooluveekogude vooluhulka ning valdavalt põhjaveetoiteliste maismaa seisuveekogude veetaset.
(1) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire sagedus peab olema piisav põhjavee koguselise seisundi hindamiseks põhjaveekogumis või põhjaveekogumite grupis, võttes arvesse lühi- ja pikaajalisi muutusi põhjaveekogumite toitumises. (2) Ohustatud põhjaveekogumite koguselise seisundi seire sagedus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võimaldama hinnata veevõtu ja veeheite mõju põhjavee tasemele ning voolusuuna muutustest tingitud soolase või muu vee põhjaveekogumisse sissetungi ohtu. (3) Piiriüleste põhjaveekogumite koguselise seisundi seire sagedus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võimaldama määrata üle riigipiiri leviva põhjavee voolusuunda ja hulka. (4) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire käigus põhjaveetaseme mõõtmise soovitatav sagedus sõltuvalt põhjaveekogumi survelisusest ja vettandvast kihist on järgmine: Põhjaveetaseme mõõtmissagedus   Lõheline ja karstunud lubjakivi Liivakivi Liiv, saviliiv Surveline või surveta põhjavesi surveline surveta surveline surveta surveline surveta Mõõtmiste sagedus kuus 5–10 10 3–5 5–10 5 5–10 (5) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire käigus kogutavate põhjaveetaseme andmete võrreldavuse tagamiseks tehakse põhjaveetaseme mõõtmisi järgmistel kuupäevadel: Mõõtmiste sagedus kuus Mõõtmise kuupäevad 10 1 3 6 9 12 15 18 21 24 27   5   3   9   15   21   27   3     6     15     24     1           15         (6) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seiret tehakse igal aastal ja põhjaveetaset mõõdetakse vähemalt 12 korda aastas, välja arvatud juhul, kui ekspertarvamuse ja tehnilise teadmisega on põhjendatud väiksem seiresagedus.
(1) Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire eesmärk on: 1) avastada põhjavees sisalduvaid saasteaineid; 2) määrata iga põhjaveekogumi keemiline seisundiklass; 3) täiendada ja tõendada „Veeseaduse” § 318 lõike 1 kohaselt tehtud analüüsi tulemusi ja ülevaateid; 4) kirjeldada ja analüüsida põhjavee keemilises koostises toimuvaid looduslikke muutusi; 5) kirjeldada ja analüüsida põhjavee keemilises koostises toimuvaid inimtegevusest põhjustatud pikaajalisi muutusi; 6) anda hinnang veeseireprogrammile põhjavee keemilise seisundi osas ja vajaduse korral parandada olemaolevaid veeseireprogramme. (2) Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire tulemusi kasutatakse põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire kavandamisel.
(1) Põhjaveekogumite keemilise seisundi seirevõrgu koostamisel võetakse arvesse põhjaveekogumite hüdrogeoloogilised tingimused, põhjavee looduslik keemiline koostis, põhjaveekogumitele mõjuvad survetegurid ning põhjaveest sõltuvad maismaa- ja veeökosüsteemid. (2) Põhjaveekogumite keemilise seisundi seirevõrk koostatakse selliselt, et see võimaldab: 1) anda iga põhjaveekogumi keemilise seisundi usaldusväärse hinnangu; 2) kirjeldada põhjavee keemilises koostises toimuvaid looduslikke ja inimtekkelisi muutusi; 3) avastada põhjavees sisalduvaid saasteaineid ning saasteainesisalduse olulisi ja püsivaid kasvusuundumusi; 4) hinnata keskkonnaeesmärkide saavutamist põhjaveest sõltuvatel kaitset vajavatel aladel.
(1) Põhjaveekogumi keemilise seisundi seirepunktide tihedus peab olema piisav, et: 1) määrata iga põhjaveekogumi, sh ohustatud põhjaveekogumi ja piiriülese põhjaveekogumi keemiline seisundiklass; 2) täiendada ja tõendada „Veeseaduse” § 318 lõike 1 kohaselt tehtud analüüsi tulemusi ja ülevaateid; 3) kirjeldada ja analüüsida põhjavee keemilises koostises toimuvaid looduslikke muutusi; 4) kirjeldada ja analüüsida põhjavee keemilises koostises toimuvaid inimtegevusest põhjustatud pikaajalisi muutusi; 5) anda hinnang veeseireprogrammile põhjavee keemilise seisundi osas ja vajaduse korral parandada olemaolevaid veeseireprogramme. (2) Põhjaveekogumi keemilise seisundi seirepunktid peavad jaotuma ühtlaselt üle põhjaveekogumi nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt.
(1) Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire käigus kogutakse andmeid: 1) põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate kohta; 2) põhjavee keemilist koostist iseloomustavate muude asjakohaste näitajate kohta. (2) Piiriülestes põhjaveekogumites kogutakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud näitajatele andmeid ka nende näitajate kohta, mis on vajalikud kõigi põhjaveevooluga seotud kasutusotstarvete kaitse seisukohalt. (3) Juhul kui põhjaveekogumis võivad uuringute või eksperdiarvamuse kohaselt esineda põhjaveele ohtlikud saasteained, kogutakse põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire käigus andmeid ka nende ainete kohta.
(1) Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire käigus võetakse veeproovid maapinnalähedastes põhjaveekogumites suvisel madalveeperioodil, kambriumi-vendi, ordoviitsiumi-kambriumi, kesk-alam-devoni-siluri põhjaveekihtidest moodustatud survelise veega põhjaveekogumites mis tahes ajal. (2) Igas põhjaveekogumis kogutakse vähemalt üks kord aastas käesoleva määruse § 36 lõike 1 punkti 1 kohaseid andmeid elektrijuhtivuse, pH, lahustunud hapniku sisalduse (O2), keemilise permanganaatse hapnikutarbe (KHT-Mn), ammooniumioonide (NH4 +), nitraatioonide (NO3 -), nitritioonide (NO2 -), kloriidioonide (Cl-), sulfaatioonide (SO4 2 -), üldfosfori ja fosfaatioonide (PO4 3 -) sisalduse kohta ning muude asjakohaste põhjavee keemilist koostist iseloomustavate näitajate kohta, piiriüleses põhjaveekogumis lisaks ka nende näitajate kohta, mis on vajalikud põhjaveevooluga seotud kasutusotstarvete seisukohalt. (3) Pestitsiidide toimeainete, sealhulgas nende metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste sisalduse kohta kogutakse põhjaveekogumis andmeid vähemalt kaks korda veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kohta. (4) Vähemalt üks kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kohta kogutakse andmeid igas põhjaveekogumis nende ohtlike ainete sisalduse kohta, millele on kehtestatud põhjavee kvaliteedi piirväärtused, sealhulgas arseeni, kaadmiumi, plii ja elavhõbeda sisaldus, ning lisaks trikloroetüleeni, tetrakloroetüleeni ja muude sünteetiliste ainete sisaldus. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 loetletud ainete sisalduse määramise sagedust võib vähendada: 1) saastuse eest kaitstud, sealhulgas kaitstud põhjaveega alal asuvates põhjaveekogumites; 2) muudes põhjaveekogumites juhul, kui see on tehniliste teadmiste või eksperdiarvamusega põhjendatud.
Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire eesmärk on koguda põhjavee kohta teavet, mis võimaldab: 1) täpsustada ohustatud põhjaveekogumite keemilist seisundiklassi; 2) määrata põhjaveekogumeid ohustavate saasteainete sisaldust; 3) teha kindlaks põhjavett ohustavate saasteainete sisalduse olulised ja püsivad kasvusuundumused põhjaveekogumites; 4) vajaduse korral hinnata põhjaveega üle riigipiiri kanduvate saasteainete hulka; 5) hinnata põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire tulemusi; 6) kavandada meetmeid põhjaveekogumite seisundi parandamiseks ning hinnata nende meetmete tõhusust.
Põhjaveekogumi keemilise seisundi operatiivseiret tehakse põhjaveekogumites, mis on ohustatud või mille seisund on halb.
Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire käigus kogutakse andmeid nende saasteainete kohta, mille tõttu põhjaveekogum on tunnistatud ohustatuks või mille tõttu põhjaveekogumi keemiline seisund on halb.
Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseiret tehakse käesoleva määruse § 35 kohaselt valitud seirepunktides võrdsete ajavahemike järel, igal aastal vähemalt üks kord.
(1) 2 (2) Nitraaditundlikul alal asuvas põhjaveekogumi seirepunktis mõõdetakse põhjavees temperatuuri (tº), lahustunud hapniku (O2) sisaldust, pH-d ja elektrijuhtivust ning määratakse laboratoorselt üldlämmastiku, ammooniumioonide (NH4 +), nitraatioonide (NO3 -), nitritioonide (NO2 -), üldfosfori, fosfaatioonide (PO4 3 -) ja muude asjakohaste näitajate ja ainete sisaldus kaks kuni neli korda igal aastal. (3) Nitraaditundlikul alal asuvas põhjaveekogumi seirepunktis määratakse põhjavees laboratoorselt pestitsiidide, pestitsiidide toimeainete, sealhulgas nende metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste sisaldus vähemalt üks kord igal aastal.
Kõik vesikonna veeseire tegevused peavad olema jälgitavad, tõendatavad ja korratavad.
Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi kvaliteedinäitajate ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate seirele kohaldatakse veeseaduse §-s 121 veeuuringute kohta sätestatud nõudeid.
Pinnaveekogumite bioloogiliste kvaliteedinäitajate proovide võtmisel, proovide analüüsil ja vaatluste tegemisel järgitakse eelistatult käesoleva määruse §-des 46–49 loetletud standardeidi, või muid riigisiseseid või rahvusvahelisi standardeid või valdkonnas üldtunnustatud meetodeid ja metoodikaid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteedi ja võrreldavusega andmete saamise.
Pinnaveekogumite ja pinnaveekogumitega hõlmamata pinnavee fütoplanktoni proovide võtmisel ja analüüsil järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist standardit: 1) EVS-EN 15204 „Water quality – Guidance standard on the enumeration of phytoplankton using inverted microscopy (Utermöhl technique)”; 2) EVS-EN 15972 „Water quality – Guidance on quantitative and qualitative investigations of marine phytoplankton”; 3) ISO 10260 „Water quality – Measurement of biochemical parameters – Spectrometric determination of the chlorophyll-a concentration”.
Pinnaveekogumite ja pinnaveekogumitega hõlmamata pinnavee fütobentose ja suurtaimestiku proovide võtmisel, proovide analüüsil ja vaatluste tegemisel järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist standardit: 1) EVS-EN 15460 „Water quality – Guidance standard for the surveying of macrophytes in lakes”; 2) EVS-EN 14184 „Water quality – Guidance for the surveying of aquatic macrophytes in running waters”; 3) EVS-EN 15708 „Water quality – Guidance standard for the surveying, sampling and laboratory analysis of phytobenthos in shallow running water”; 4) EVS-EN 13946 „Water quality – Guidance for the routine sampling and preparation of benthic diatoms from rivers and lakes”; 5) EVS-EN 14407 „Water quality – Guidance for the identification and enumeration of benthic diatom samples from rivers and lakes”.
Pinnaveekogumite suurselgrootute proovide võtmisel, proovide analüüsil ja vaatluste tegemisel järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist standardit: 1) EVS-EN ISO 10870 „Water quality – Guidelines for the selection of sampling methods and devices for benthic macroinvertebrates in fresh waters”; 2) EVS-EN 15196 „Water quality – Guidance on sampling and processing of the pupal exuviae of Chironomidae (Order Diptera) for ecological assessment”; 3) EVS-EN 16150 „Water quality – Guidance on pro-rata Multi-Habitat sampling of benthic macro-invertebrates from wadeable rivers”; 4) EVS-EN ISO 19493 „Water quality – Guidance on marine biological surveys of hard-substrate communities”; 5) EVS-EN ISO 16665 „Water quality – Guidelines for quantitative sampling and sample processing of marine soft-bottom macrofauna”.
Pinnaveekogumite kalastiku proovide võtmisel, proovide analüüsil ja vaatluste tegemisel järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist standardit: 1) EVS-EN 14962 „Water quality – Guidance on the scope and selection of fish sampling methods”; 2) EVS-EN 14011 „Water quality – Sampling of fish with electricity”; 3) EVS-EN 15910 „Water quality – Guidance on the estimation of fish abundance with mobile hydroacoustic methods”; 4) EVS-EN 14757 „Water quality – Sampling of fish with multi-mesh gillnets”.
(1) Pinnaveekogumite ja muu pinnavee veetaseme, voolukiiruse ja vooluhulga seirele kohaldatakse veeseaduse §-s 121 veeuuringute kohta sätestatud nõudeid. (2) Kui veetaset, voolukiirust ja vooluhulka mõõdetakse või hinnatakse täiendava infona vee-elustiku seirealal, võib jätta veeseaduse §-s 121 veeuuringute kohta sätestatud nõuded kohaldamata, kui mõõtmisel või hinnangu andmisel on täidetud käesoleva määruse §-s 43 sätestatud põhimõte.
Käesoleva määruse §-s 49 loetlemata hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate ja muude tunnuste seirel pinnaveekogumites järgitakse eelistatult ühte või mitut järgmist standardit: 1) EVS-EN 14614 „Water quality – Guidance standard for assessing the hydromorphological features of rivers”; 2) EVS-EN 16039 „Water quality – Guidance standard on assessing the hydromorphological features of lakes”.
Põhjaveekogumite koguselise ja keemilise seisundi seirele kohaldatakse veeseaduse §-s 121 veeuuringute kohta sätestatud nõudeid.