Leiuautasu (edaspidi tasu) maksmist kultuuriväärtusega leiu (edaspidi leid), välja arvatud veealuse uppunud vee-, õhu- ja muu sõiduki leidjale korraldab Muinsuskaitseamet.
(1) Muinsuskaitseamet määrab leiu kultuuriväärtuse eksperdihinnanguga kindlaks kolme kuu jooksul arvates päevast, mil leidja on leiu Muinsuskaitseametile üle andnud või leiukohast teatanud. (2) Leiu loodusliku, ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtuse kindlaksmääramisele kaasatakse eksperte. Vajaduse korral küsitakse Muinsuskaitse Nõukogu arvamust. (3) Tasu suuruse määramisel võetakse arvesse leiu kultuuriväärtust ning selle leidmise ja riigile üleandmise asjaolusid.
(1) Muinsuskaitseamet maksab leiu leidjale tasu Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu alusel eelarves selleks ettenähtud vahenditest kolme kuu jooksul pärast leiu kultuuriväärtuse kindlaksmääramist. (2) Kui leiu leidjale makstav tasu on suurem kui Muinsuskaitseameti eelarves selleks ettenähtud vahendid, esitab Muinsuskaitseamet kultuuriministri kaudu taotluse tasu jaoks vajaliku summa eraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservist. Sel juhul makstakse leiu leidjale tasu ühe kuu jooksul pärast lisavahendite eraldamist. (3) Kultuuriväärtusega leiu võib Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu alusel tasuta võõrandada leiu leidjale tasu määramata. (4) Tasu saajal on õigus jääda anonüümseks.
Tasu ei maksta järgmistel juhtudel: 1) leiu leidja kohustuste hulka kuulub „Muinsuskaitseseaduse” § 30 lõikes 1 nimetatud asjade otsimine või väljakaevamine või mälestiste uurimine või muinsuskaitsenõuete täitmise järelevalve; 2) leiu leidja on rikkunud „Muinsuskaitseseaduse” §-s 32 nimetatud kohustusi.
Arvestust leiu leidjatele tasu maksmise üle peab Muinsuskaitseamet.
Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2002. a määrus nr 314 „Kultuuriväärtusega leiu leidjale tasu maksmise kord” (RT I 2002, 84, 495) tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub 1. juunil 2011. a.