lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud
→
6 § muudetud+23 sõna lisatud−1 sõna eemaldatud
§ 2Tervise üldnõudedmuudetud

(1) Juht peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline mootorsõidukit või trammi juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad mootorsõiduki või trammi ohutult juhtimist. (2) Tervisenõuded kehtestatakse järgmiselt: 1) 1. gruppi kuuluvad A-, AM-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite juhid, välja arvatud B-kategooria takso, ning A- ja B-kategooria alarmsõidukite juhid ning T-kategooria traktori ja liikurmasina juhid; 2) 2. gruppi kuuluvad C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhid, trammijuhid ning juhtimisõiguse taotlejate ja mootorsõidukijuhtide õpetajad.

§ 5Tervisenõuded 2. gruppi kuuluvale juhilemuudetud

(1) 2. gruppi kuuluva juhi nägemine peab vastama järgmistele nõuetele: 1) kummagi silma korrigeerimata nägemisteravus ei tohi olla alla 0,05; 2) korrigeeritud nägemisteravus peab olema vähemalt 0,8 paremini nägeva silmaga ja vähemalt 0,1 halvemini nägeva silmaga. Kui väärtuste 0,8 ja 0,1 saavutamiseks kasutatakse korrigeerivaid läätsi, tuleb minimaalne nägemisteravus (0,8 ja 0,1) saavutada kas prillide abil, mille optiline tugevus ei ületa pluss või miinus kaheksat dioptrit, või kontaktläätsede abil. Kõnealune isik peab nägemisteravuse korrigeerimist hästi taluma; 3) horisontaalne vaateväli ei tohi olla alla 160 kraadi, vaatevälja ulatus ei tohi olla alla 70 kraadi ei vasakule ega paremale temporaalsele ning alla 30 kraadi üles ja alla. Vaatevälja keskse osa 30 kraadi raadiuses ei tohi esineda defekti; 4) hämaras nägemine ja adaptatsioon pimestamise suhtes peavad olema normaalsed. (2) 2. gruppi kuuluva juhi kuulmine (ka kuuldeaparaati kasutades) peab olema normaalne. (3) Suhkurdiabeedi diagnoosiga 2. gruppi kuuluval juhil: 1) peavad olema tervisekontrolli tegeva tervishoiuteenuse osutaja või liiklusmeditsiini komisjoni hinnangul piisavad teadmised hüpoglükeemiast ja sellest tingitud ohtudest; 2) peab olema läbitud arstlik läbivaatus vähemalt üks kord kolme aasta jooksul; 3) puuduvad suhkurdiabeediga seotud tüsistused, mis tervishoiuteenuse osutaja või liiklusmeditsiini komisjoni hinnangul võiksid mõjutada sõiduki juhtimise võimet. (4) Keskmise või raske obstruktiivse uneapnoe sündroomi diagnoosiga 2. gruppi kuuluv juht: 1) peab enne tervisetõendi väljastamist läbima vastava eriarsti konsultatsiooni ja tal peab olema eriarsti hinnang, et juhi terviseseisund on asjakohase raviga piisavalt kontrolli all ja tema juhtimisvõime ei ole seisundist tulenevalt vähenenud; 2) peab olema läbinud arstliku läbivaatuse üks kord aasta jooksul. (5) Järgmiste südame-veresoonkonnahaiguste korral võib tervisekontrolli tegija lubada mootorsõidukit

← Tagasi teksti juurde
ja trammi
juhtida, hinnates juhile määratud ravi ja võttes arvesse raviarsti luba, ning vajaduse korral tuleb teha korrapärane arstlik läbivaatus: 1) bradükardiad (siinussõlme nõrkuse sündroom ja juhtehäired) ning tahhükardiad (supraventrikulaarsed ja ventrikulaarsed tahhükardiad) koos arütmiast tingitud hiljutiste sünkoobi või sünkoobihoogude juhtudega; 2) bradükardiad: siinussõlme nõrkuse sündroom ja juhtehäired koos teise astme Mobitz 2 tüüpi atrioventrikulaarblokaadiga, kolmanda astme atrioventrikulaarblokaad või vahelduv sääreblokaad; 3) tahhükardiad (supraventrikulaarsed ja ventrikulaarsed tahhükardiad), millega kaasnevad südamerikked ja püsiv ventrikulaarne tahhükardia või polümorfne ebapüsiv ventrikulaarne tahhükardia, püsiv ventrikulaarne tahhükardia või püsiv ventrikulaarne tahhükardia koos kardioverter-defibrillaatori näidustusega; 4) sümptomaatiline stenokardia; 5) alalise südamerütmuri paigaldamine või asendamine; 6) sünkoop (mööduv teadvuse ja kehahoiaku kaotus, mis tekib kiiresti, kestab lühikest aega ja möödub iseenesest; põhjustatud aju üldisest hüpoperfusioonist, on eeldatavasti refleksiivne ja tekib teadmata põhjusel; puuduvad tõendid, et seda põhjustaks südamehaigus); 7) äge koronaarsündroom; 8) stabiilne stenokardia, kui kerge füüsilise koormuse korral sümptomeid ei teki; 9) perkutaanne koronaarinterventsioon; 10) aortokoronaarne šunteerimine; 11) insult / transitoorne isheemiline atakk; 12) unearteri suur stenoos; 13) aordi suurim läbimõõt üle 5,5 cm; 14) südamepuudulikkus (NYHA I ja II, tingimusel, et vasaku vatsakese väljutusfraktsioon on vähemalt 35%); 15) südame siirdamine; 16) südameklapi kirurgiline ravi; 17) pahaloomuline hüpertensioon (süstoolse vererõhu tõus ≥ 180 mmHg või diastoolse vererõhu tõus ≥ 110 mmHg koos eeldatava või progresseeruva organi kahjustusega); 18) 3. astme hüpertensioon (diastoolne vererõhk ≥ 110 mmHg ja/või süstoolne vererõhk ≥ 180 mmHg); 19) kaasasündinud südamerike. 5 (5¹) 2. gruppi kuuluva juhi puhul tuleb järgida § 4 lõikes 22 sätestatut.
§ 6Meditsiinilised vastunäidustused 2. gruppi kuuluvale juhilemuudetud

(1) Haigused ja seisundid, millega kaasneb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki ja trammi juhtimisel: 1) 2) 3) alkoholisõltuvus; 4) sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest, välja arvatud tubakas, või nende ainete kuritarvitamine; 5) psühhotroopsete ainete või juhtimisvõimet alandavate ravimite tarvitamine; 6) raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või mõõdukas või raske vaimne alaareng, mis arsti hinnangul alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet; 7) vestibulaaraparaadi rasked funktsioonihäired (sh Meniere’i tõbi); 8) diploopia; 9) kahjustatud kontrasttundlikkuse esinemine; 10) teadvusekaotuse hoogude esinemine; 11) epilepsia, välja arvatud juhul, kui viimasest epileptilisest hoost on möödas vähemalt kümme aastat ja selle aja jooksul ei ole rakendatud antiepileptilist ravi; 12) kaasasündinud, trauma- või neurokirurgilise operatsiooni järgne või haigusest põhjustatud psüühikahäire, mis võib alandada juhtimisvõimet ja mõjutada ohutu sõitmise võimet; 13) suhkurdiabeet, välja arvatud juhul, kui ühe aasta jooksul ei ole esinenud rasket hüpoglükeemilist juhtu; 14) jäsemete raske puue või liikumistakistus; 15) raske või pöördumatu neerupuudulikkus; 16) keskmine või raske obstruktiivse uneapnoe sündroom; 17) implanteeritud kardioverter-defibrillaator; 18) perifeersete veresoonte haigus – rindkere ja kõhuõõne aordianeurüsm, kui aordi suurim läbimõõt on selline, et tekib eelsoodumus aordiruptuuri riskiks ning seega ootamatu ja võimetuks tegeva juhtumi tekkeks; 19) südamepuudulikkus (NYHA III ja IV); 20) südame abiseadmed; 21) klapirikked NYHA III või IV või väljutusfraktsioon (EF) alla 35%, mitraalklapi stenoos ja raske pulmonaalhüpertensioon või ehhokardiograafial diagnoositud raske aordi stenoosi või sünkoopi põhjustava aordi stenoosiga; välja arvatud täielikult asümptomaatilise raske aordi stenoosi korral, kui koormustesti tulemused vastavad nõuetele; 22) struktuursed ja elektrilised kardiomüopaatiad – hüpertroofiline kardiomüopaatia koos eelneva sünkoobiga või kui koos esinevad kaks või enam järgmistest seisunditest: vasaku vatsakese (LV) seina paksus > 3 cm, ebapüsiv ventrikulaarne tahhükardia, äkksurma perekondlik eelsoodumus (on esinenud esimese astme sugulasel), füüsilise koormuse korral vererõhk ei tõuse; 23) pika QT sündroom sünkoobiga, torsade des pointes ja QTc > 500 ms; 24) Brugada sündroom sünkoobiga või kardiaalse äkksurmaga. (2) Haigused ja seisundid, millega kaasneb meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki ja trammi juhtimisel, kuid mille esinemise korral võib tervisekontrolli tegija lubada mootorsõidukit või trammi juhtida, hinnates juhile määratud ravi, rakendatud erinõudeid ja juhi üldist terviseseisundit: 1) kontrollitud ja piisava kestusega võõrutusperiood varasema alkoholisõltuvuse järel; 2) piisava kestusega võõrutusperiood varasema sõltuvuse järel psühhoaktiivsetest ainetest, välja arvatud tubakas; 3) muu haigus, mis võib alandada juhtimisvõimet ja mõjutada ohutu sõitmise võimet, sealhulgas keskmine või raske obstruktiivse uneapnoe sündroom, kui eriarsti hinnangul on terviseseisundi kontroll asjakohase raviga tagatud; 4) epilepsia sõltuvalt epileptiliste hoogude iseloomust; 5) haiguste puhul, mis on nimetatud lõike 1 punktides 17–24. (3) Lõike 2 punktis 4 nimetatud epileptiliste hoogude ja juhtimisvõime hindamise seosed on järgmised: 1) esile kutsutud epileptiline hoog, mida põhjustav tegur on tuvastatav ning epileptilist hoogu esile kutsuva teguri mõju ja epileptilise hoo esinemine mootorsõidukit või trammi juhtides on ebatõenäoline – mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja juhtimisõiguse taotleja võib tunnistada juhtimisvõimeliseks põhjaliku arstliku läbivaatuse, elektroentsefalograafia ja neuroloogi otsuse alusel, kusjuures epileptilise hoo esinemise võimalikkus peab jääma alla 2% aastas; 2) esmane või ühekordne epileptiline hoog – mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja juhtimisõiguse taotleja võib tunnistada juhtimisvõimeliseks põhjaliku arstliku läbivaatuse, elektroentsefalograafia ja neuroloogi otsuse alusel, kui epileptilisi hooge pole esinenud vähemalt viis aastat antiepileptilisi ravimeid kasutamata.

§ 7Tervisekontrolli tegijamuudetud

(1) A-, AM-, B-, BE-, C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, T-kategooria traktori ja liikurmasina, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhtide, trammijuhtide ja juhtimisõiguse taotlejate ning mootorsõidukijuhtide õpetajate tervisekontrolli teeb perearst, töötervishoiuarst või liiklusmeditsiini komisjon. Kaitseväes võib tervisekontrolli teha eriarstiabi tegevusloa alusel tegutsev arst. (2) 3 (3) 4 (4)

§ 9Tervisekontrolli tegeminemuudetud

(1) Juhil peavad tervisekontrollile tulles kaasas olema isikut tõendav dokument, juhtimise ajal alaliselt või ajutiselt kasutatavad abivahendid (prillid, kontaktläätsed, kuulmisaparaat, proteesid jms) ja obstruktiivse uneapnoe sündroomi ravis kasutatava meditsiiniseadme kasutamist tõendav eriarsti kinnitus. (2) Enne tervisekontrolli läbimist esitab juht tervisekontrolli tegijale isikut tõendava dokumendi ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud tervisedeklaratsiooni. 2 (2¹) MootorsõidukijuhiJuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli käigus täidetavas tervisedeklaratsioonis täidetakse andmeväljad käesolevas määruses sätestatud tervisenõuete kohta. (3) Tervisekontrolli tegija teeb või korraldab juhi terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamiseks vajalikud terviseuuringud: 1) arteriaalse vererõhu mõõtmine; 2) nägemisteravuse kontroll ja vaatevälja hindamine; 3) veresuhkru analüüs, välja arvatud juhul, kui tõendi taotlejale on vastav uuring viimase aasta jooksul tehtud ja selle kohta on olemas teave tervise infosüsteemis; 4) objektiivne leid organsüsteemide kaupa; 5) kehamassiindeksi arvutamine ja kaelaümbermõõdu mõõtmine. (4) Arvestades juhi terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, hindab tervisekontrolli tegija, kas juht vastab või ei vasta mootorsõiduki või trammi juhtimiseks kehtestatud tervisenõuetele. (5) Juhi terviseseisundist tulenevalt võib tervisekontrolli tegija määrata juhi terviseseisundi tõttu rakendatava erinõude või piirangu, lähtudes „Liiklusseaduse” § 96 lõike 8 alusel kehtestatud juhiloale kantavatest juhi terviseseisundist tulenevatest meditsiinilistest näidustustest. (6) 7 (7) Tervisekontrolli tegija tutvustab ja selgitab juhile tema tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust.

§ 10Tervisetõendi vormistamine ja väljastaminemuudetud

(1) Tervisekontrolli tegija koostab ja väljastab tervisetõendi vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 2 alusel sätestatud koostamise, edastamise, muutmise korrale. (2) Tervisetõendi väljastaja märgib juhi terviseseisundi tõttu rakendatava erinõude või piirangu juhi tervisetõendile vastavalt järgnevale loetelule: 1) 01.01. prillid; 2) 01.02. kontaktläätsed; 3) 01.05. päikesevari; 4) 01.06. prillid või kontaktläätsed; 5) 01.07. spetsiifiline optiline abivahend; 6) 02. kuuldeaparaat / suhtlemise abivahend; 7) 03.01. käeprotees/-ortoos; 8) 03.02. jalaprotees/-ortoos; 9) 61. sõit üksnes päevaajal (nt üks tund pärast päikesetõusu ja üks tund enne päikeseloojangut); 10) 62. sõit üksnes … km raadiuses loaomaniku elukohast või üksnes linna/piirkonna piires; 11) 63. sõit ilma kaassõitjata; 12) 64. sõit üksnes kiirusel kuni … km/h; 13) 65. juhtimine lubatud üksnes vähemalt sama kategooria juhiluba omava isiku saatel; 14) 66. ilma haagiseta; 15) 67. kiirteel sõitmine keelatud; 16) 68. alkoholi tarbimine keelatud; 17) mootorsõiduki või trammi ümberehitamise või kohandamise vajadus vastavalt terviseseisundile. (3) 4 (4)