(1) Eesti keelenõukogu on Vabariigi Valitsuse moodustatav Vabariigi Valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel nõustav kogu. (2) Keelenõukogu nõustab järgmistes valdkondades: 1) keeleõpe ja haridus; 2) eesti keele ja teiste keelte uurimine; 3) eesti keele korraldus; 4) eesti keele tehnoloogia; 5) eesti keele erikujud; 6) keelealane mainekujundus ja keelejärelevalve; 7) mitmekeelsus ühiskonna ja indiviidi tasandil; 8) muud keelevaldkonna küsimused.
(1) Eesti keelenõukogu (edaspidi nõukogu) koosseisu ja esimehe kinnitab viieks aastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes haridus- ja teadusministri ettepanekust.
(2) Ettepaneku tegemisel lähtub haridus- ja teadusminister vajadusest tagada oluliste keele- ja keelekasutusvaldkondade ning nendega tegelevate asutuste ja institutsioonide esindatus.
(3) Olulised keele- ja keelekasutusvaldkonnad on keeleõpe ja haridus, eesti keele ja teiste keelte uurimine, eesti keele korraldus, eesti keele tehnoloogia, eesti keele erikujud, keelealane mainekujundus ja keelejärelevalve.4
(4) Oluliste keele- ja keelekasutusvaldkondadega tegelevate asutuste ja institutsioonide hulkaNõukogusse kuuluvad Eesti Keele InstituutInstituudi, Emakeele SeltsSeltsi, Tartu ÜlikoolÜlikooli, Tallinna ÜlikoolÜlikooli, Haridus- ja TeadusministeeriumTeadusministeeriumi ning Keeleamet
Nõukogu: 1) nõustab Vabariigi Valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel; 2) jälgib ja analüüsib keeleolukorda ning keelealaste arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide täitmist, esitades nende kohta seireraportid ja ettepanekud nende muutmiseks; 3) osaleb keelealaste arengukavade koostamises ja kooskõlastamises; 4) teeb ettepanekuid keelealastekeelevaldkonna õigusaktide muutmiseks ning uute õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks; 5) teeb ettepanekuid keeleteemaliste uuringute tellimiseks ja rahastamiseks; 6) korraldab seminare ja konverentse ning keeleteavitust; 7) peab haridus- ja teadusministri volitusel läbirääkimisi keeleküsimustes ja esindab Eestit rahvusvahelistes keeleorganisatsioonides;. 8) esitab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga iga kahe aasta järel Vabariigi Valitsusele ülevaate Eesti keeleolukorrast ning eesti keele arengukava ja teiste strateegiliste keelekavade täitmisest.
(1) Nõukogu töövorm on koosolek. Nõukogu võib otsuseid teha ka elektroonilise hääletamise teel.
(2) Koosolekut juhatab nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees). 2 (2¹) Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ka elektroonilise vahendi abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel viisil, mis võimaldab liikmel eemal viibides koosolekut jälgida, sõna võtta ja otsuse tegemisel hääletada, kui koosoleku kokkukutsuja on elektroonilise vahendi kasutamise kutses ette näinud.
(3) Nõukogu koosolekud toimuvad vajaduse järgi, kuid vähemalt kolm korda aastas.
(1) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees (või tema äraolekul aseesimees), teatades sellest nõukogu liikmeile. Nõukogu liikmetele teatatakse koosoleku toimumisest vähemalt kümme tööpäeva enneette. Erakorralise koosoleku toimumist, erakorralise koosoleku puhul teatatakse sellest vähemalt kaks tööpäeva enneette ning kutses põhjendatakse selle toimumisterakorralisust.
(2) Nõukogu iga koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku haridus- ja teadusminister.3
(3) Nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees) võib koosolekule kutsuda sõnaõigusega eksperte.
(4) Koosoleku päevakord ja lisamaterjalid saadetakse nõukogu liikmetele koos koosoleku kutsega e-postiga hiljemalt kümmeviis
(1) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool nõukogu liikmetest, sealhulgas esimees (tema äraolekul aseesimees). Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees) kokku uue koosoleku kümne tööpäeva jooksul.
(2) Üldjuhul tehakse nõukogu otsused konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, tehakse nõukogu otsused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl.
(3) Eesti keele arengukava ning teiste keelealaste strateegiliste arengukavade ja õigusaktide muutmise ettepanekud võetakse vastu poolthäälte 2/3-lise enamusega.4
(4) Nõukogu liikmel, kes jääb eriarvamusele, on õigus nõuda oma eriarvamuse lisamist koosoleku protokollile.
(5) Hääletamine koosolekul on avalik, kui salajast hääletamist ei nõua ükski nõukogu liige. Salajase hääletuse häältelugemiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget
(6) Nõukogu võib otsuseid teha ka elektroonilise hääletamise teel.
(1) Elektroonilise hääletamise korraldamiseks saadab nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees) nõukogu liikmetele e-postiga otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Nõukogu liige saadab vastuse e-postiga.
(2) Elektrooniline hääletamine loetakse toimunuks, kui tähtaja jooksul on hääletanud vähemalt pooled nõukogu liikmed, nende hulgas nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees).
(3) Otsus tehakse elektroonilisel hääletamisel § 7 lõikes 2 või 3 nimetatud poolthäälte enamusega.
(4) Elektrooniliselt tehtud otsuse kohta vormistab nõukogu sekretär protokolli ning edastab selle nõukogu liikmetele kahe tööpäeva jooksul pärast vastamise tähtpäeva saabumist. Protokolli otsuste osa avaldatakse nõukogu kodulehel.
(1) Nõukogu tegevust rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. (2) Nõukogu liikmele, välja arvatud teenistuses olevale ametnikust nõukogu liikmele, võib maksta tasu §-s 3 nimetatud ülesannete täitmise eest. (3) Tasu võib maksta ka teistele nõukogu tööga seotud isikutele. (4) Tasu määrab nõukogu esimees, kooskõlastades ettepaneku eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga. (5) Tasu määramisel arvestatakse järgmiste kriteeriumidega: 1) liikme või muu tasu saava isiku osalemine nõukogu koosolekutel ja töögruppides; 2) täidetud ülesannete maht, keerukus ja vastutuse tase; 3) erialase kompetentsi või eksperditeadmiste rakendamine nõukogu töös; 4) nõukogu töökorra alusel täidetud lisaülesanded, sealhulgas analüüsi-, aruande-, hindamis- ja esindusülesanded; 5) kokkulepitud ajakulu või tegelik tööpanus.
Määrus jõustub 1. juulil 2011. a.