Määrusega kehtestatakse raudteeliiklusõnnetuste ja raudteeintsidentide täpsustatud jaotus, ohutusnäitajad ja nendest Tehnilise Järelevalve Ameti ja Euroopa Raudteeagentuuri teavitamise kord.
(1) Esimese astme raudteeõnnetus on raudteel toimuv liiklusõnnetus, millega kaasneb vähemalt üks järgmistest tagajärgedest: 1) üks või mitu inimohvrit; 2) viie või enama inimese tervisekahjustus; 3) ulatuslik tulekahju; 4) raudteeveeremile, raudteeinfrastruktuurile või keskkonnale kahju tekkimine vähemalt 2 000 000 euro ulatuses; 5) raudteeliikluse katkemine kauemaks kui 12 tunniks. (2) Esimese astme raudteeõnnetuseks ei loeta inimohvriga või tervisekahjustusega lõppenud õnnetusjuhtumit, kui tegemist on raudteeveeremi otsasõiduga raudteel viibinud inimesele ja muid tagajärgi ei kaasne. (3) Lõike 1 punktis 4 sätestatud kahju ulatust hindab „Raudteeseaduse“ § 42 lõikes 1 nimetatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus.
(1) Teise astme raudteeõnnetus on raudteel toimuv liiklusõnnetus, millega kaasneb vähemalt üks järgmistest tagajärgedest: 1) raudteeveeremi kokkupõrge teise raudteeveeremiga, välja arvatud manöövritöödel; 2) raudteeveeremi kokkupõrge teise transpordivahendiga, näiteks mootorsõidukiga; 3) raudteeveeremi kokkupõrge raudteel asetseva või raudtee ehitusgabariidis paikneva esemega, mille tagajärjel muutub raudteeveerem kasutuskõlbmatuks; 4) raudteeveeremi rööbastelt mahaminek rongi koosseisus; 5) raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega kaasneb teise raudteeveeremiga kokkupõrkeoht; 6) kuni nelja inimese tervisekahjustus. (2) Teise astme raudteeõnnetuseks ei loeta tervisekahjustusega lõppenud õnnetusjuhtumit, kui tegemist on raudteeveeremi otsasõiduga raudteel viibinud inimesele ja muid tagajärgi ei kaasne.
Raudteeavarii on juhtum, millega kaasneb vähemalt üks järgmistest tagajärgedest: 1) raudteeveeremi kokkupõrge raudteel asetseva või raudtee ehitusgabariidi piirides paikneva eseme või manöövritöödel teise raudteeveeremiga; 2) raudteeveeremi rööbastelt mahaminek manöövritöödel, mille tagajärjel muutub raudteeveerem kasutuskõlbmatuks; 3) veeremiosade teelekukkumine, kui see tekitab tee- ja signalisatsiooniseadmete vigastusi; 4) raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus; 5) raudteeveeremi ratta või rattapaari telje murdumine rongi liikumisel; 6) pöörmesulgede asendi muutumine rongi all tehnilise rikke tõttu; 7) kahju tekkimine raudteeinfrastruktuuri hulka mittekuuluvatele hoonetele ja rajatistele raudtee tehnokasutuseeskirja nõuete rikkumise tõttu.
Raudteeintsident on juhtum, millega kaasneb vähemalt üks järgmistest tagajärgedest: 1) raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega ei kaasnenud otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga, välja arvatud, kui möödasõit on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga; 2) raudteeveeremi rööbastelt mahaminek manöövritöödel; 3) rongi vastuvõtt hõivatud teele, välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga; 4) rongi ärasaatmine hõivatud jaamavahele (blokkpiirkonda), välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga; 5) rongi vastuvõtmine või ärasaatmine mööda ettevalmistamata matka; 6) raudteeveeremi iseeneslik liikumine ärasaate- ja vastuvõtumatkale või jaamavahele; 7) tsentraliseeritud või tsentraliseerimata pöörangu läbilõikamine; 8) kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneslik lahtihaakimine; 9) rongi ärasaatmine raudteeveeremi pidurimagistraali vagunivaheliste suletud otsakraanidega; 10) rongiliikluses ohtliku töökoha signaalidega piiramata jätmine, mis nõuab rongi kiirpidurdust; 11) tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne sihtjaama jõudmist; 12) side- ja turvanguseadmete tehniline rike, mis kestab rohkem kui neli tundi; 13) veoste lagunemine raudteeveeremi teeloleku ajal, kui sellega kaasneb raudteeliikluse katkemine kauemaks kui neljaks tunniks; 14) veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja abivedurit või seoses veduririkkega tekib jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti; 15) rööpamurd; 16) kontaktvõrgu tehniline rike, mille tõttu katkeb raudteeliiklus kauemaks kui neljaks tunniks; 17) märkimisväärses koguses ohtliku aine lekkimine või pudenemine veovahendist looduskeskkonda; 18) raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni rike; 19) veduri või mootorrongi turvaseadme rike rongis.
Ohutusnäitajad jagunevad temaatiliselt järgmiselt: 1) rongide hilinemisega seotud näitajad; 2) rongitöö ja reisijate näitajad; 3) ohtlike kaupade veoga seotud liiklusõnnetuse või juhtumi näitajad; 4) liiklusõnnetusega või juhtumiga seotud näitajad; 5) enesetapuga seotud näitajad; 6) liiklusõnnetuse või juhtumi algpõhjustega seotud näitajad; 7) liiklusõnnetuste ja juhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad; 8) raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad; 9) ohutusjuhtimisega seotud näitajad.
(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ja raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja esitavad Tehnilise Järelevalve Ametile eelmise kalendriaasta ohutusnäitajate andmed sellises ulatuses, millest ei ole Tehnilise Järelevalve Ametit „Raudteeseaduse“ § 34 lõike 5 või § 41 lõike 7 alusel teavitatud. Ohutusnäitajate andmed tuleb esitada Tehnilise Järelevalve Ametile juunikuu esimeseks kuupäevaks käesoleva määruse lisas 1 toodud vormil. (2) Raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale andmed liiklusõnnetuse või juhtumi tagajärjel raudteeveeremile tekkinud materiaalse kahju kohta 30 päeva jooksul arvates liiklusõnnetuse või juhtumi toimumisest. (3) Tehnilise Järelevalve Amet esitab Euroopa Raudteeagentuurile ühiste ohutusnäitajate aruande 30. septembriks Euroopa Raudteeagentuuri poolt esitatud vormil.
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile õnnetuste tagajärjel rongide hilinemise aja koguarvud reisi- ja kaubarongide kohta eraldi.
(1) Reisijateveoteenust osutav raudteeveo-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile andmed reisijakilomeetri ja reisi eesmärgi kohta (tööle sõitmine või mitte). (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile andmed reisirongkilomeetri, kauba bruto-tonn kilomeetrite ja kaubarong-kilomeetrite kohta. (3) Reisijakilomeeter on mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse üksnes Eesti riigi territooriumil läbitud vahemaad. (4) Rongkilomeeter on mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Läbitud vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see näitaja on kättesaadav, muul juhul kasutatakse raudteevõrgu lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust. Arvesse võetakse üksnes Eesti territooriumil läbitud vahemaad.
(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile ohtlike kaupade veoga seotud liiklusõnnetuste ja juhtumite koguarvu rongkilomeetrite suhtes. Andmed esitatakse liiklusõnnetuse või juhtumi kohta, mis hõlmab vähemalt üht ohtlikke kaupu vedavat raudteeveeremit. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile andmed juhtumite kohta, mille käigus lekkis või pudenes veovahendist looduskeskkonda märkimisväärses koguses ohtlikku ainet. (3) Ohtlikud kaubad on ained, mille vedamine on rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) lisa ohtlike veoste rahvusvahelise veo eeskirja (RID) või rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) kohaselt keelatud või lubatud üksnes nendes ette nähtud tingimustel.
(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile andmed märkimisväärsete õnnetuste kohta järgmiste kategooriate kaupa: 1) rongi kokkupõrge, sealhulgas kokkupõrge takistusega vabas liikumisruumis; 2) rongi rööbastelt mahasõit; 3) raudteeületuskoha liiklusõnnetus, sealhulgas jalakäijaga; 4) liikuva raudteeveeremi poolt inimesele põhjustatud liiklusõnnetus, välja arvatud enesetapp; 5) raudteeveeremi põleng; 6) muu märkimisväärne õnnetus. (2) Iga märkimisväärne õnnetus tuleb liigitada esmase liiklusõnnetuse või juhtumi liigi alusel, isegi kui teisese liiklusõnnetuse või juhtumi tagajärjed on raskemad, näiteks rööbastelt mahasõidule järgneb ulatuslik tulekahju. (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile andmed raskelt vigastatute ja hukkunute kohta järgmiste kategooriate kaupa: 1) reisijad; 2) töötajad; 3) raudteeületuskoha kasutajad; 4) raudteel loata viibivad isikud; 5) muud isikud. (4) Lõike 3 punkti 1 alusel esitatavate andmete hulka ei arvata reisijat, kes üritab minna liikuva rongi peale või tulla liikuvalt rongilt maha. (5) Märkimisväärne õnnetus on liiklusõnnetus ja juhtum, milles osaleb vähemalt üks liikuv raudteeveerem ja mille tagajärjel: 1) hukkub või saab raskelt vigastada vähemalt üks inimene; 2) saab märkimisväärselt kahjustada raudteeveerem, raudtee või rajatis; 3) saab märkimisväärselt kahjustada keskkond või 4) tekivad ulatuslikud liiklushäireid. (6) Märkimisväärne kahju raudteeveeremile, raudteele, muudele rajatistele või keskkonnale on kahju, mille väärtus on vähemalt 150 000 eurot. (7) Raudteeveeremi kokkupõrge, sealhulgas kokkupõrge takistustega vabas liikumisruumis on raudteeveeremi esiosa või esi- ja tagaosa kokkupõrge või külgkokkupõrge ühe raudteeveeremi ja: 1) teise raudteeveeremi osa vahel; 2) manööverdava raudteeveeremiga või 3) raudteele kinnitatud või raudteel või selle läheduses ajutiselt asuva esemega, välja arvatud raudteeületuskohal, kui eseme kaotas raudteed ületav sõiduk või kasutaja. (8) Rööbastelt mahasõit on liiklusõnnetus või juhtum, kus vähemalt üks rongi rattapaar sõidab rööpalt maha. (9) Raudteeületuskoha liiklusõnnetus või juhtum on raudteeületuskohal toimuv liiklusõnnetus või juhtum, millesse on kaasatud vähemalt üks raudteeveerem ja: 1) vähemalt üks raudteed ületav sõiduk; 2) jalakäija või muu ületuskoha kasutaja või 3) raudteel või selle läheduses ajutiselt olev ese, kui selle on kaotanud raudteed ületav sõiduk või kasutaja. (10) Liikuva raudteeveeremi poolt inimesele põhjustatud liiklusõnnetus on liiklusõnnetus, mis on seotud vähemalt ühe inimesega, kes saab löögi raudteeveeremilt või raudteeveeremile kinnitatud või sellest eraldunud esemelt. Sealhulgas inimene, kes kukub raudteeveeremilt või raudteeveeremis. (11) Raudteeveeremi põleng on põleng või plahvatus raudteeveeremis, sealhulgas raudteeveeremi koormas, väljumisjaama ja sihtjaama vahelise sõidu ajal, sealhulgas väljumisjaamas, sihtjaamas või vahepeatustes peatumise ajal või rongide koostamise ajal. (12) Ulatuslik liiklushäire tähendab rongiliikluse peatumist põhiliinil vähemalt kuueks tunniks. (13) Muu märkimisväärne õnnetus on kõik muud märkimisväärsed õnnetused, mis ei kuulu lõigetes 7 ja 8 nimetatud liiklusõnnetuse või juhtumite alla. (14) Töötaja on füüsiline isik, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja, kelle töö on seotud raudteega ja kes on õnnetuse ajal tööl. Töötajaks loetakse rongi personali ja isikuid, kes käitavad raudteeveeremit või raudteerajatisi. (15) Raudteeületuskohta kasutaja on füüsiline isik, kes ületab raudteed raudteeületuskohas transpordivahendiga või jalgsi. (16) Raudteel loata viibiv isik on füüsiline isik, kes on raudtee territooriumil, kui seal viibimine on keelatud. Raudteel loata viibivaks isikuks ei loeta raudteeületuskoha kasutajat. (17) Muu isik on füüsiline isik, kes ei ole reisija ega lõigetes 14–16 määratletud isik.
Tehnilise Järelevalve Amet esitab Euroopa Raudteeagentuurile enesetappude kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes.
(1) Liiklusõnnetuse ja juhtumi algpõhjusega seotud ohutusnäitajad jagunevad järgmiselt: 1) rööpamurd; 2) rööbastee deformatsioon; 3) valemärguandest tingitud tõrked; 4) signaalist möödasõit ohuolukorras; 5) ekspluatatsioonis oleva raudteeveeremi purunenud rattad ja teljed. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile liiklusõnnetuse ja juhtumi algpõhjusega seotud andmed. (3) Purunenud rööbas on liiklusõnnetuse või juhtumi tõttu kaheks või rohkemaks tükiks jagunenud rööbas või rööbas, millest liiklusõnnetuse või juhtumi tõttu metallitükk eraldub ja tekitab sõidupinnale üle 50 mm pikkuse ja üle 10 mm sügavuse lõhe. (4) Raudtee deformatsioon on liiklusõnnetuse või juhtumi tõttu tekkinud viga, mis on seotud raudtee kontiinumi ja geomeetriaga ning mille tõttu on ohutuse säilitamiseks vaja raudtee sulgeda või koheselt vähendada lubatud kiirust. (5) Valemärguannetest tingitud tõrge on signaalsüsteemi viga, mis on seotud kas raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremiga ja mille tõttu on signaalteade nõutavast vähem piirav. (6) Signaalist möödasõit ohuolukorras (SPAD – Signal Passed at Danger) on juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale, kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud. (7) Lubamatu liikumine tähendab möödasõitu: 1) raudteeäärsest peatumiskäsku näitavast värvilisest valgussignaalist või semaforist ohuolukorras, kui automaatne rongijuhtimissüsteem (ATCS – Automatic Train Control System) või automaatblokeerimissüsteem (ATP – Automatic Train Protection) ei ole töökorras; 2) automaatne rongijuhtimissüsteemiga või automaatblokeerimissüsteemiga ette nähtud lubatud ohutu liikumise piirkonnast; 3) punktist, milleni liikumine oli eeskirjade kohaselt suuliselt või kirjalikult lubatud või 4) peatumismärgist, välja arvatud puhvertõketest, või käsisignaalist. (8) Automaatblokeerimissüsteem on süsteem, millega tagatakse signaalide ja kiiruspiirangute järgimine kiirusjärelevalve abil, sealhulgas automaatne peatamine signaalide ees. (9) Lõikes 7 sätestatud lubamatu liikumine ei hõlma juhtumeid, kus veoüksuseta või järelevalveta rong möödub signaalist ohuolukorras või kus signaal ei ole teataval põhjusel õigel ajal ohurežiimile lülitatud nii, et juhil oleks võimalik rong enne signaali peatada. (10) Purunenud ratas ja purunenud telg tähendab ratta või telje oluliste osade purunemist, millega kaasneb rööbastelt mahasõidu või kokkupõrke oht.
(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile järgmiste tegurite koguarvud eurodes rongkilomeetrite suhtes: 1) kõikide õnnetuste ja märkimisväärsete õnnetuste keskkonnakahju maksumus; 2) raudteeveeremile või raudteeinfrastruktuurile kõikide õnnetuste ja märkimisväärsete õnnetuste tagajärjel põhjustatud materiaalne kahju; 3) liiklusõnnetusest või juhtumist tingitud viivituste maksumus. (2) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Euroopa Raudteeagentuuri omal valikul, kas kõikide liiklusõnnetuste ja juhtumite majandusliku mõju või ainult märkimisväärsete õnnetuste majandusliku mõju kohta. (3) Ohvrite ärahoidmise väärtus (VPC – Value of Preventing a Casualty) hõlmab ohutuse väärtust ja otseseid ning kaudseid majanduslikke kulusid. Ohvrite ärahoidmise väärtus on väärtus, mida omistatakse ohvrite ärahoidmisele, ja seetõttu ei ole see väärtus liiklusõnnetuses või juhtumis osalenud osapoolte jaoks hüvitise võrdlusnäitaja. (4) Ohutuse väärtus on maksmise valmisoleku väärtus (WTP – Willingness to Pay). Maksmise valmisoleku väärtus on üksikisiku valmisolek maksta selle eest, et surmariski vähendada. (5) Otseseid ja kaudseid majanduslikke kulusid hinnatakse ühiskonna tegelikult kantavate kulude alusel. Otsesed ja kaudsed majanduslikud kulud on hinnangulised kulud, mis sisaldavad järgmist: 1) arstiabi ja taastusraviga seotud kulud; 2) õigus- ja kohtukulud, politsei kulud, raudtee-ettevõtja liiklusõnnetuse või juhtumi uurimise kulud, hädaabiteenuse ja kindlustuse halduskulud; 3) toodangukadu ehk õnnetuse tagajärjel tootmata jäänud kaupade ja osutamata jäänud teenuste väärtus ühiskonnale. (6) Keskkonnakahju maksumus on raudtee-ettevõtja kantavad kulud, mis arvutatakse olemasoleva kogemuse alusel ja mis tuleb kanda, et taastada liiklusõnnetuse või juhtumi eelne olukord kahjustatud piirkonnas. (7) Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju on kulud, mis on seotud pöördumatult kahjustatud raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri asemel uue samade funktsioonide ja parameetritega raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri ehitamisega ja parandatava raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri taastamisega liiklusõnnetusele või juhtumile eelnenud seisukorda. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju hõlmab ka remonti vajavate raudteeveeremite tõttu liisitavate raudteeveeremitega seotud kulusid. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalset kahju hindavad raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma kogemustele tuginedes. (8) Liiklusõnnetusest või juhtumist tingitud viivituste maksumus on liiklusõnnetuse või juhtumi tõttu raudteetranspordi kasutajatele ehk reisijatele ja kaubaveoklientidele tekitatud viivituste rahaline väärtus, mis arvutatakse käesoleva määruse lisas 2 toodud valemite alusel. (9) Liiklusõnnetusest või juhtumist tingitud viivituste maksumus arvutatakse iga liiklusõnnetuse ja juhtumi puhul. Viivitusi arvestatakse järgmiselt: 1) tegelikud viivitused raudteeliinil, kus liiklusõnnetus või juhtum toimus; 2) tegelikud viivitused või kui seda ei ole võimalik arvutada, hinnangulised viivitused teistel asjaomastel raudteeliinidel.
(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile automaatblokeerimissüsteemiga varustatud raudteede protsendimäära ja töötavaid automaatblokeerimissüsteeme süsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäära. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile “Raudteeseaduse” § 34 lõike 5 alusel raudteeületuskohtade koguarvu reguleeritud ja reguleerimata raudteeülesõidukohtade kaupa. Seejuures peavad reguleeritud raudteeületuskohad olema jaotatud võttes arvesse, kas on olemas: 1) automaatne hoiatus kasutaja poolel; 2) automaatne turvang kasutaja poolel; 3) automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel; 4) automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel ning raudteeäärne turvang; 5) manuaalne hoiatus kasutaja poolel; 6) manuaalne turvang kasutaja poolel; 7) manuaalne turvang ja hoiatus kasutaja poolel. (3) Liinikilomeeter on raudteeliini pikkus kilomeetrites. Mitmeteelise raudteeliini puhul võetakse arvesse üksnes lähte- ja sihtkoha vahelist kaugust.
Raudtee-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi dokumentides sätestatud korra alusel jooksval aastal teostatud ja kavandatavate siseauditite arvu.
Määrus jõustub 2011. aasta 14. juulil.