(1) Kutseeksami komponendid on eriosad, alamosad ja moodulid. Eriosa võib jaotada alamosadeks ja alamosa mooduliteks ning neid rühmitada.
(2) Kutseeksami sooritused võetakse eksamikorralduslikult vastu mooduli tasemel.
(3) Üks moodul võib sisaldada küsimusi, ülesandeid ja isiksuseomaduste sobivuse hindamise testi, esseed või vestlust (edaspidi mooduli element) või kombinatsiooni mooduli elementidest. Kui mooduli elemente kombineeritakse, siis rakendatakse elemente järgmises järjekorras: 1) küsimused; 2) ülesanded; 3) isiksuseomaduste sobivuse hindamise test, essee või vestlus.
(4) Ühe küsimuse vastamise keskmiseks ajaks arvestatakse 3 minutit ja 10 sekundit.
(5) Ühe ülesande lahendamise keskmiseks ajaks arvestatakse 15 minutit ja 50 sekundit.
(6) Isiksuseomaduste sobivuse hindamise testi tegemise või essee kirjutamise keskmiseks ajaks arvestatakse 6090 minutit. Vestluse keskmiseks ajaks arvestatakse 75kuni 90 minutit.
(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 toodud mooduli elementide summaarsele ajalisele kestusele lisatakse iga mooduli tegemiseks tehniline lisaaeg 3–10% ulatuses mooduli elementide summaarsest ajast. Mooduli tehnilise lisaaja suuruse, kui see on suurem 3%-st otsustab järelevalvenõukogu.
(8) Ühe mooduli kestus on kuni 200 minutit.
(1) „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest võetava kutseeksamitasu suuruse mooduli tasemel määrab järelevalvenõukogu. Kutseeksamitasu tasutakse Audiitorkogujärelevalvenõukogu arveldusarvele.
(2) „Audiitortegevuse seaduse” § 34 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa kutseeksamitasu suuruse ja tasumise korra määrab Rahandusministeerium. Kutseeksamitasu suuruse ja tasumise korra määramisel tuleb arvestada rahvusvaheliselt tunnustatud siseaudiitorite organisatsiooni soovitusi ja nõudeid.
(3) Kutseeksamitasu suuruse määramisel on eesmärgiks kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmisega seotud kulude katmine. Kutseeksamitasu suuruse määramisel lähtutakse kutseeksami läbiviimisega seotud kuludest ning prognoositavatest kutseeksamil osalejate arvust.
(4) Kui kohus või järelevalvenõukogu tunnistab „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 või 5 nimetatud kutseeksami jao või § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa tulemuse kehtetuks ja määrusest või otsusest tulenevalt on järelevalvenõukogu kohustatud lubama eksamineeritu uuesti eksamile, on eksami vastuvõtmine tasuta.
(1) Avalikkusele suunatud kutseeksamiga seotud info avaldatakse audiitortegevuse registri infosüsteemi (edaspidi registri infosüsteem) kodulehel üldkasutatavas arvutivõrgus aadressil www.audiitortegevus.ee ja järelevalvenõukogu kodulehel www.ajn.ee.
(2) Järelevalvenõukogu korraldab „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa küsimuste, ülesannete ja näidisvastuste koostamist ning avalikkusele kättesaadavaks tegemist.
(3) Järelevalvenõukogu avaldab hiljemalt kaks kuud enne „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa mooduli toimumist vastava mooduli: 1) toimumise aja ja koha; 2) sooritamiseks dokumentide esitamise tähtaja; 3) kutseeksamitasu suuruse; 4) elementide loendi ja isiksuseomaduste hindamise viisi, kui see on asjakohane; 5) küsimuste ja ülesannete arvu, kui see on asjakohane; 6) küsimuste ja ülesannete maksimaalse punktisumma, kui see on asjakohane; 7) elementide summaarse ajalise kestuse; 8) sooritamisel kasutatavate abivahendite ja -materjalide loetelu ja kasutamise tingimused; 9) essee teema, kui see on asjakohane. 3 (3¹) Eksamikomisjonil on õigus korraldada eksameid ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud korras avalikustamata aegadel ja kohtades, kui see on eksamile registreeruda soovijate hulka arvestades otstarbekas. Sellise eksami korraldamisest teavitab eksamikomisjoni esimees järelevalvenõukogu esimesel võimalusel kirjalikult ühes vastava põhjendusega.
(4) Rahandusministeerium avaldab hiljemalt kaks kuud enne „Audiitortegevuse seaduse” § 34 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa toimumist rahvusvaheliselt tunnustatud siseaudiitorite organisatsiooni välja antud ja eesti keelde tõlgitud juhendi eksamite tingimuste ja korra kohta.
(1) „Audiitortegevuse seaduse” alusel täiendavale kutseeksamile suunatud vande- või siseaudiitor või vande- või siseaudiitori kutse või avaliku sektori vandeaudiitori või avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaseme või vandeaudiitori kutse tunnustamise taotleja (edaspidi eksamineeritav) esitab registri infosüsteemi vahendusel „Audiitortegevuse seaduses” ette nähtud kutseeksami tegemiseks nõutud andmed ja dokumendid.
(2) Kui eksamineeritav soovib teha „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 või 5 nimetatud kutseeksami jagu või § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa eksamit, esitab Rahandusministeerium registri infosüsteemi vahendusel järelevalvenõukogule arvamuse eksamineeritava „Audiitortegevuse seaduse” § 39 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse kohta eksamikomisjonile.
(3) Kui eksamineeritu soovib teha kutseeksamit korduvalt ja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt esitatuga võrreldes ei ole tema andmed muutunud, tuleb tal esitada registri infosüsteemi vahendusel vastavasisuline avaldus ja kutseeksamitasu tasumist tõendav dokument.
(4) Kui eksamineeritu soovib teha kutseeksamit korduvalt ja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt esitatuga võrreldes on tema andmed muutunud, tuleb tal esitada registri infosüsteemi vahendusel andmed, mis on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt esitatuga võrreldes muutunud ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid.
(5) Eksamikomisjon kontrollib kutseeksami tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente ning esitab registri infosüsteemi vahendusel järelevalvenõukogule eksamikomisjoni arvamuse selle kohta, kas eksamineeritav on täitnud „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 või 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa tegemiseks sätestatud nõuded.
(6) Järelevalvenõukogu otsustab eksamineeritava „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa kutseeksamile lubamise või „Audiitortegevuse seaduse” § 23 lõikes 5 nimetatud puuduste kõrvaldamise nõude esitamise pärast lõigetes 2 ja 5 nimetatud arvamuste saamist.
(7) Järelevalvenõukogu teeb otsuse eksamineeritava „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa kutseeksamile lubamise kohta talle registri infosüsteemi vahendusel viivitamata teatavaks.
(8) Kui eksamineeritav soovib teha „Audiitortegevuse seaduse” § 34 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa ning eksamineeritav vastab „Audiitortegevuse seaduse” § 39 lõikes 2 sätestatud nõuetele, esitab Rahandusministeerium eksamineeritavale teatise selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel eksamineerimine toimub.
(9) Kui eksamineeritav soovib teha „Audiitortegevuse seaduse” § 34 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa ning eksamineeritav ei ole hea mainega või usaldusväärne, teeb Rahandusministeerium otsuse siseaudiitori kutse või kutsetaseme andmisest keeldumise kohta.
(1) Kutseeksam võetakse vastu järelevalvenõukogu või eksamikomisjoni esimehe määratud ajal ja kohas ningregistri vastutava töötleja tehniliste vahenditega. Kutseksam viiakse läbi kasutades registri infosüsteemi. Isiksuseomaduste sobivuse hindamiseks korraldatava vestluse korral kajastatakse vaid vestluse tulemused registri infosüsteemis vestluse tulemus.
(2) Kui tehnilistel põhjustel ei ole kutseeksamit võimalik registri infosüsteemi kasutades läbi viia, võib kutseeksami erandina korraldada muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Erandi rakendamise otsustab järelevalvenõukogu.
(3) Kui registri infosüsteemi vahendusel alustatud kutseeksamit ei ole tehnilistel põhjustel võimalik lõpule viia, katkestab eksamikomisjon kutseeksami ja eksamineeritaval on õigus katkestatud kutseeksam tasuta ja järelevalvenõukogu määratud ajal uuesti teha.
(4) Eksamiruumis võivad viibida eksamineeritavad ja eksamikomisjoni esimehe määratud isikud. Eksamikomisjoni esimehe määratavatest isikutest on vähemalt kaksüks eksamikomisjoni liigetliige, kes jälgivadjälgib kutseeksamil kehtiva korra täitmist ja otsustavadotsustab
(1) Enne kutseeksami alustamist tutvustatakse eksamineeritavale registri infosüsteemi vahendusel kutseeksami läbiviimise olulisemaid üksikasju ning võimaldatakse tutvuda. Eksamineeritav peab enne kutseeksami alustamist olema tutvunud kutseeksami korra ja muu asjakohase regulatsiooniganing kutseeksami programmiga.
(2) Eksamineeritav tohib kutseeksami sooritamisel kasutada abivahendeid ja -materjale üksnes järelevalvenõukogu määratud tingimustel. Eksamineeritav tohib kasutada MS Word ja MS Excel tarkvarapakette kutseeksamil antavate vastuste vormistamiseks ning kalkulaatorit vastuse väljaarvutamiseks. Eksamineeritav tohib eksami käigus ettevalmistatud faile salvestada eksami tegemiseks ettenähtud arvuti töölauale (Desktop).
(3) Eksamineeritaval on keelatud eksamiruumi kaasa võtta kutseeksami sooritamiseks mittevajalikke asju, välja arvatud hädavajalikud tarbeesemed, ravimid, meditsiinilised abivahendid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed, söök ja jook. Tarbe- ja muude esemete eksamiruumi kaasavõtmise sobivuse üle on õigus otsustada eksamikomisjonil.
(4) Eksamineeritav tohib kutseeksami ajal eksamiruumist lahkuda üksnes kutseeksami juures viibivate eksamikomisjoni liikmete nõusolekul vältimatu vajaduse korral. Kutseeksami ajal eksamineeritava eksamiruumist eemaloleku aeg arvatakse kutseeksami aja hulka.
(5) Eksamineeritav peab olema kutseeksami toimumise kohas hiljemalt 25 minutit enne käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud toimumise aega. Hilinejad lubatakse kutseeksamit sooritama eksamikomisjoni otsusega, kui see ei sega eksami läbiviimist ega teisi eksamineeritavaid.
(6) Eksamineeritaval peab kutseeksamil kaasas olema isikusamasuse tõendamiseks ja kutseeksami sooritamiseks „Isikut tõendavate dokumentide seaduse” alusel välja antud isikutunnistus, mille sertifikaadid on kehtivad. Välismaalasest eksamineeritaval peab kutseeksamil kaasas olema „Isikut tõendavate dokumentide seaduse” tähenduses isikut tõendav dokument.
(7) Eksamineeritavat ei lubata eksamile, kui eksamineeritaval ei ole kutseeksamil kaasas isikutunnistust või välismaalasest eksamineeritaval isikut tõendavat dokumenti või kui tema isikusamasust ei saa eksamikomisjon eespool nimetatud dokumentidega tuvastada. Kui eksamineeritav soovib kasutada Mobiil-ID, siis peavad selle sertifikaadid olema kehtivad.
(8) Eksamineeritav peab andma isikusamasuse tuvastamisel allkirja kutseeksami registreerimislehele.
(9) Eksamineeritaval on kutseksami ajal keelatud: 1) väljuda registri infosüsteemist või kasutada registri infosüsteemi väliseid infoallikaid; 2) suhelda eksamineeritavatega ja väljaspool eksamiruumi viibivate isikutega; 3) segada kutseeksami läbiviimist või teisi eksamineeritavaid.
(10) Eksamineeritaval on keelatud kahjustada registri infosüsteemi.
(11) Kutseeksami alustamine loetakse eksamineeritava kinnituseks, et ta on teadlik kutseeksami korrast ja muust asjakohasest regulatsioonist (sh kutseeksami soorituse salvestamine) ning ta saab sellest aru, nõustub sellega ja kohustub seda täitma.
(1) Kutseeksami sooritusi hindavadhindab mooduli tasemel üks eksamikomisjoni liige. Kui kutseeksami soorituse tulemus jääb vahemikku 45 kuni 75 palli, hindab sooritust ka teine eksamikomisjoni liige. Esseed ja vestlust hindavad alati vähemalt 2kaks eksamikomisjoni liiget.
(2) Kutseeksami sooritus, kus küsimusele on antud täiesti õige vastus annab 2 punkti ja vale vastus 0 punkti. Käesoleva määruse § 9 lõike 2 punktis 2 nimetatud küsimuse tüübi (T2) korral annab osaliselt õige vastus 1 punkti, kui vastus on õige vähemalt 55% ulatuses vastusevariantidest.
(3) Kutseeksami sooritus, kus ülesandele on antud täiesti õige vastus annab 10 punkti ja vale vastus 0 punkti. Täiesti õige lahenduskäik annab 6 punkti, arvutuskäik 3 punktiÜlesannete puhul hinnatakse lahendus- ja põhjenduse või viite lisamine 1 punktiarvutuskäiku ja põhjendusi. Osaliselt õige vastuse korral otsustab antavate punktide arvu eksamikomisjonsooritust hindav eksamikomisjoni liige. 2014-03-04 16:34:09 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „vastuse” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Rahandusministeeriumi 28.02.2014 taotlust nr 1.1-13/2800.
(1) Eksamikomisjoni teenindab Audiitorkogujärelevalvenõukogu. Rahandusministeerium tagab eksamiruumi kasutuse ja eksami läbiviimiseks vajalikud tehnilised vahendid.
(2) Eksamikomisjoni esimees korraldab eksamikomisjoni tegevust ja selle asjaajamist.
(3) Eksamikomisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid eksamikomisjoni esimehe määratud eksamikomisjoni liige. Kui eksamikomisjoni esimees ei ole määranud endale asendajat, siis asendab teda vanim eksamikomisjoni liige.
(4) Eksamikomisjoni koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse koosolekust osavõtjad ning koosoleku käik ja arutatud teemad koos tähtsust omavate asjaolude äranäitamisega.
(5) Eksamiprotokolli ja kutseeksamile registreerimislehe kinnitab eksamikomisjoni esimees. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei kajastu eksamiprotokollis või kutseeksami registreerimislehel, vormistatakse kutseeksami vastuvõtmise kohta protokoll. Kutseeksami vastuvõtmise protokollile kirjutavad alla kõik kutseeksami vastuvõtmise töörühma liikmed, kes kutseeksamit vastu võtsid.
(6) Eksamikomisjoni otsusele kirjutab alla eksamikomisjoni esimees. Otsust ei allkirjastata, kui eksamikomisjoni otsus on vormistatud registri infosüsteemis kinnitusena.
(7) Eksamiprotokolle, eksamikomisjoni ja kutseeksami vastuvõtmise protokolle ning eksamikomisjoni otsuseid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastavalt Audiitorkogu asjaajamise korrale.
(8) Eksamikomisjoni tegevust rahastatakse kutseeksami tasudest ja muudest allikatest.
(1) Eksamikomisjoni liige osaleb eksamikomisjoni tegevuses isiklikult. Igal eksamikomisjoni liikmel on otsustamisel üks hääl. Eksamikomisjoni hääletused on avalikud, kui komisjon ei otsusta teisiti. 2014-03-04 16:34:09 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „teisiti” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Rahandusministeeriumi 28.02.2014 taotlust nr 1.1-13/2800.
(2) Eksamikomisjoni töövormiks on kutseeksami vastuvõtmine (sh kutseeksami soorituste hindamine) ja, koosolek ja muude ülesannete sooritamine, mis on seotud kutseeksamiga.
(3) Eksamikomisjon teeb otsuseid kutseeksami vastuvõtmise käigus ja koosolekul või koosolekut kokku kutsumata.
(4) Eksamikomisjoni liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.
(1) Eksamikomisjoni esimees määrab ja kutsub tagasi kutseeksami vastuvõtmise töörühma vähemalt kaks eksamikomisjoni liiget, kes võtavadvõtab kutseeksami vastu ja kutsub nad tagasi. Kutseeksami vastuvõtmise töörühm tegutseb eksamikomisjoni nimel.
(2) Kutseeksami vastuvõtmine hõlmab muu hulgas kutseeksami tehnilist korraldust, eksamineeritavate isikusamasuse tuvastamist, mooduli sooritamise juures viibimist, kutseeksamil kehtiva regulatsiooni täitmise jälgimist, kutseeksami soorituste hindamist ja hinnangute kandmist registri infosüsteemi, käesoleva korra § 9 lõikes 8 nimetatud kommentaaride menetlemist, eksamikomisjoni pädevusse jäävate küsimuste otsustamist ning kutseeksami protokolli vormistamist ja kinnitamist.
(3) Kutseeksami vastuvõtmise töörühm on otsustusvõimeline, kui osutamisestotsustamisest võtavad osa kõik sellesse eksamikomisjoni esimehepoolt määratud eksamikomisjoni liikmed.
(4) Kui kutseeksami vastuvõtmise töörühmas on kaks eksamikomisjoni liiget, kuid soorituse hindamist viib läbi vaid üks eksamikomisjoni liige, loetakse eksamikomisjoni otsus vastuvõetuks tema otsusega. Kui soorituse hindamist viivad läbi mõlemad eksamikomisjoni liikmed