Kooli nimi on Järva-Jaani Gümnaasium (edaspidi kool).
(1) Kool asub Järva maakonnas Järva-Jaani vallas. (2) Kooli aadress on Pikk tänav 1, Järva-Jaani alev, Järva-Jaani vald, Järva maakond, postiindeks 73301, „e-posti aadress [email protected]“. (3) Kool tegutseb võimlas aadressil Võimla tee 7, Järva-Jaani alev, Järva-Jaani vald, Järva maakond, postiindeks 73301. (4) Kool tegutseb Orina mõisas aadressil Mõisa tee 8, Järva-Jaani alev, Järva-Jaani vald, Järva maakond, postiindeks 73301. 5 (5)
(1) Kool on Järva-Jaani Vallavalitsuse hallatav munitsipaalkool. (2) Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium. (3) Õppimine koolis on õppemaksuta. (4) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest. (5) Mitme valla poolt ühiselt hallatava kooli (edaspidi ühiskool) asutavad vallavolikogud. Ühiskooli tegutsemise alused määratakse kindlaks vallavolikogude volitusel vallavalitsuste vahel sõlmitava halduslepinguga, milles määratletakse poolte õigused ja kohustused kooli pidamisel. (6) Kool on õppe-, kasvatus- ja arendustegevuses õigusaktidega kehtestatud raamides iseseisev. Tal on õigus otsustada oma põhitegevusest tulenevate eesmärkide saavutamise teede ja vahendite kasutusviiside üle.
Koolil on oma nimega pitsat, lipp ja sümboolika, mille kasutamise korra kehtestab kooli direktor.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, Järva-Jaani vallavalitsuse, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid: 1) arutab läbi ja annab nõusoleku lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutsealase eelkoolituse või kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks; 2) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli õppekava ja selle muudatuste ning õppekorralduse muudatuste kohta; 3) osaleb kooli arengukava väljatöötamisel, arutab läbi ja avaldab arvamust selle muudatuste kohta; 4) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli põhimääruse ja selle muudatuste kohta; 5) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli ja õpilaskodu kodukorra ja nende muudatuste kohta; 6) arutab läbi ja kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks konkursi läbiviimise korra; 7) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli sisehindamise aruande kohta; 8) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli eelarve kava projekti kohta; 9) avaldab arvamust õpilasega läbiviidava arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra kohta; 10) tugi- ja mõjutusmeetmena arutab õpilasega tema käitumist; 11) nimetab oma esindajad komisjonide ja kogude koosseisu õigusaktides ette nähtud juhtudel; 12) arutab läbi õpilaste turvalisusega seotud riskid õppe- ja kasvatustegevuses ning kavandab meetmed riskide vältimiseks; 13) osaleb vajadusel kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamisel; 14) teeb vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. (3) Hoolekogu moodustamine ja selle töökord on sätestatud Järva-Jaani vallavolikogu kehtestatud korras.
(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega. (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju. (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse konkurss Järva-Jaani vallavalitsuse kehtestatud korra alusel. (5) Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud isik.
(1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument. (2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (3) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse. (4) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. 4 (4¹) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. 4 (4²) Kutsealase eelkoolituse läbiviimiseks põhikoolis teeb kool koostööd Järvamaa kutsehariduskeskusega. 4 (4³) Gümnaasiumi õppesuundadest on üks seotud kutseõppega. (5) Koolis antakse kutsealast väljaõpet autojuhtimise erialal B-kategooria, vajadusel ka A- ja C1-kategooriate ulatuses.
(1) Kooli õppekeel on eesti keel. (2) Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, korraldatakse eesti keele mittevaldamisel kohustusliku osana eesti keele teise keelena õpet individuaalse õppekava alusel õppekeele omandamise eesmärgil. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
Koolis omandatava hariduse liik on kvaliteetne üldharidus ning koolis omandatava hariduse tase on põhi- või üldkeskharidus.
(1) Koolis toimub statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe. (2) Statsionaarne õpe on koolikohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel. (3) Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel.
(1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. (3) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada järgmisi rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis: 1) õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks - rühmatäituvuse piirnormiga 6 õpilast; 2) klass põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele - klassitäitumise piirnormiga 12 õpilast; 3) klasse õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele - klassitäitumise piirnormiga 12 õpilast; 4) klasse põhiharidust omandavatele õpilastele, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis, sealhulgas autismi spektri häiretega, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või sõltuvushäiretega õpilastele või õpilastele, kelle andekus kombineerituna mõne muu erivajadusega toob kaasa vajaduse õppida väikeklassis - klassitäitumuse piirnormiga 4 õpilast; 5) Järva-Jaani vallavalitsuse nõusolekul võib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole. (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (5) Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist, rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet.
(1) Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist. (2) Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise aasta 31. augustini. (2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. (3) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka. (4) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. (5) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta. (6) Põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest. (7) Koolivaheajad on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega.
(1) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga. (2) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor. (3) Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele kehtestab sotsiaalminister.
(1) Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Kui õpe on korraldatud õpperühmadena, kohaldatakse ka õpperühmadele klassi täitumuse ülemist piirnormi. (2) Järva-Jaani vallavalitsus võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormidest väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi. 3 (3)
(1) Kool on kohustatud põhikooli osas vastu võtma kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele Järva-Jaani Gümnaasium on elukohajärgne kool. Kooli määramise tingimused ja korra kehtestab vallavalitsus. (2) Gümnaasiumiastmesse vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus. (3) Õpilase kooli vastuvõtmine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud üldistel tingimustel ja korras. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli direktor kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks. (5) Isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.
(1) Õpilane arvatakse koolist välja: 1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse; 2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses; 3) kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama; 4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane; 5) kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane; 6) kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud; 7) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad“ või „puudulikud“; 8) kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane; 9) kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus; 10) õpilase surma korral. (2) Gümnaasiumi kodukorras võib sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks. (3) Õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem esitab hiljemalt 30. juuniks kooli direktorile taotluse õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal. Õpingute jätkamisel Eestis asub õpilane õppima klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel võib õpilane vajaduse korral jätkata õpinguid madalamas klassis. (4) Õpilase koolist väljaarvamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (5) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.
(1) Hindamine, viiepallisüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamisest teavitamine, täiendavale õppele jätmine, järgmisse klassi üleviimine ning klassikursust kordama jätmine toimub üldistel tingimustel ja korras, mis on sätestatud riiklikes õppekavades ning kooli õppekavas täpsustatud tingimustel ja korras, välja arvatud hindamisest teavitamine, mis on sätestatud kooli kodukorras. (2) Klassitunnistus ja õpinguraamat on dokumendid, mille kaudu kool teavitab õpilast ja lapsevanemat (eestkostjat, hooldajat) õpiedukusest ja käitumisest. Vastav teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras. (3) Klassitunnistuse ja õpinguraamatu vormi kinnitab kooli õppenõukogu.
(1) Põhikooli lõpetamise tingimused on sätestatud põhikooli riiklikus õppekavas ja lihtsustatud riiklikus õppekavas. (2) Põhikooli lõpueksamid on põhikooli ühtsete ülesannetega eksamid ja kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid. Põhikooli lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamine ja hindamine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. (3) Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab haridus- ja teadusminister hiljemalt põhikooli lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks. (4) Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Põhikooli lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse. (5) Põhikooli lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.
(1) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused on sätestatud gümnaasiumi riiklikus õppekavas. (2) Gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise ja hindamise tingimused ja kord on sätestatud haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. (3) Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (4) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus. Gümnaasiumi lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.
(1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajadustele vastavalt. (2) Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. (3) Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loovad võimalused volikogu ja vallavalitsus ning selle korraldab direktor. 3 (3¹) Direktor määrab isiku (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija), kelle ülesandeks on hariduslike erivajadustega õpilaste õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel. (4) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestluse, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. (5) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor.
(1) Õppekavaväline tegevus on koolis korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus, mis ei ole kooli õppekava osa, nagu pikapäevarühm, raamatukogu, kooli õpilaskodu, huvitegevus (ringid, stuudiod jne). (2) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid vastavalt kooli kodukorrale. (3) Koolis läbiviidavates ringides ja õppekavavälises tegevuses osalemine võib toimuda osalejate kaasrahastamisel Järva-Jaani vallavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras. (4) Koolil on õigus üürile anda ruume vaba aja tegevuste läbiviimiseks Järva-Jaani valla põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Kooli direktor võib Järva-Jaani vallavalitsuse nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele. (2) Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.
(1) Koolil on raamatukogu. (2) Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi. (3) Kooliraamatukogude töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.
Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekava väline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid.
(1) Õpilasi toitlustatakse koolis rahvatervise seaduse alusel sätestatud tervisekaitsenõuete kohaselt. (2) Koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab Järva-Jaani vallavolikogu.
(1) Statsionaarses õppes põhi- ja üldkeskharidust omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused. (2) Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste aja, mahu, kättesaadavuse ja asukoha kohta kehtestab sotsiaalminister. (3) Koolis tagatakse koolitervishoiuteenuse kättesaadavus ning tehakse järjepidevuse tagamiseks koostööd kooli tervishoiuteenuse osutajaga, tagatakse ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis ja sellega seotud kulud kaetakse vallaeelarvest.
(1) Koolis tagatakse õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse vastavalt kooli kodukorrale. (2) Kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja nende juhtumite lahendamise kord sätestatakse kooli töökorralduse reeglites. (3) Hädaolukorrana käsitletakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. (4) Hädaolukorras tagatakse kaitse õpilastele ja kooli töötajatele. Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise.
Õpilasel on õigus: 1) saada õppekavajärgset õpetust, valida õppeaineid koolis õpetavate valikainete piires; 2) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat abi õpetaja üldtööaja piires; 3) võtta osa klassivälistest üritustest, mis toimuvad vastavalt kooli üldtööplaanile; 4) moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 5) osaleda valitud õpilasesinduse kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud hoolekogusse; 6) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 7) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 8) pöörduda oma õiguste kaitseks õpetajate, õppealajuhataja, kooli direktori, lastekaitse küsimustega tegeleva vallaametniku või lastekaitseorganisatsiooni poole.
Õpilane on kohustatud: 1) osalema õppetöös vastavalt konkreetse õpilase jaoks kooli poolt ettenähtud päevakavale ja õppekorraldusele; 2) õppima võimete kohaselt, arendama end ja täiendama oma teadmisi; 3) täitma kooli kodukorra nõudeid.
Lapsevanemal on õigus: 1) tutvuda kooli päeva- ja õppekavaga; 2) saada nõustamist pedagoogilistes küsimustes; 3) osaleda kooli töös hoolekogu liikmeks valitud vanemate kaudu; 4) õppenõukogu otsusega mittenõustumisel, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli üle järelevalvet teostava asutuse poole otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks.
(1) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas: 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppesosalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate õigusaktidega; 4) tegema koostööd kooliga käesolevas määruses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne vallavalitus; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt vallavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist; 8) teavitama kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest hiljemalt esimesel õppest puudumise päeval. (2) Kui vanem ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi, on vallavalitsus kohustatud kasutusele võtma vajalikud meetmed lapse õiguste kaitsmiseks.
Õpilastele avaldatakse tunnustust vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud õpilaste tunnustamise korrale ning vastavalt kooli direktori kinnitatud kodukorrale.
(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. (2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. (3) Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. (4) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. (5) Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks oma üldkoosolekul. Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile.
Varalise kahju, mille õpilane on koolile tekitanud, hüvitab õpilane või tema seadusliku esindaja võlaõigusseadusega sätestatud korras.
(1) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad. (2) Pedagoogidena käsitatakse direktorit, õppealajuhatajat, õpetajat, õpetaja abi ning teisi õppe ja kasvatuse alal töötavaid isikuid. (3) Koolitöötajate miinimumkoosseisu on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega. (4) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul Järva-Jaani vallavolikogu poolt, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu. (5) Töölepingud koolitöötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab direktor.
(1) Pedagoogide, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. 1 (1¹) Pedagoogide arengu toetamiseks atesteerimisel on koolijuhil õigus tõendada õpetaja erialast iseseisvat enesetäiendamist või läbiviidud kogemuslikke ja erialaseid kursusi 80 tunni ulatuses. (2) Pedagoogide kutseoskuste ja kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse atesteerimine haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.
(1) Koolitöötajate ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks käesoleva põhimäärusega, töökorralduse reeglite, töötaja ametijuhendi, töölepingu ja kollektiivlepinguga. (2) Töökorralduse reeglid ja ametijuhendid kinnitab direktor.
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. (3) Õppenõukogu ülesanded ja töökord on sätestatud haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.
(1) Kooli vara on Järva-Jaani valla munitsipaalomand. (2) Kooli vara moodustavad Järva-Jaani vallavolikogu poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (3) Koolil on oma eelarve, mille tulud moodustavad eraldised riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest ning laekumised sihtasutustelt ja annetustest. (4) Riigieelarvest nähakse ette kooli pidajale sihtotstarbelised eraldised riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale (edaspidi õpilaskodutoetus). (5) Õpilaskodu toetuse kasutamise tingimused ja korra ning toetuse jaotuse koolide pidajate vahel kehtestab Vabariigi Valitsus. (6) Riigieelarvest valdadele munitsipaalkoolide kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. (7) Kooli raamatupidamist korraldab Järva-Jaani vallavalitsus.
(1) Kooli asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud asjaajamise korra alusel. (2) Kooli asjaajamise periood algab 1. septembril ning lõpeb järgmise aasta 31.augustil. (3) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel. (4) Õppe- ja kasvatusalaste kohustuslike dokumentide täitmine ja pidamine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.
(1) Koolil on õigus luua iseseisvalt sidemeid välispartneritega ja neid igakülgselt arendada. (2) Kool valib koostöövormid sõpruskoolidega ja vastutab isikute ning gruppide ettevalmistamise eest välissuhtlemisel. (3) Koolil on õigus vastu võtta välisriikide õpetajaid ja õpilasi vastastikusel kokkuleppel. (4) Kool kuulub Eesti Mõisakoolide Ühendusse. (5) Kool kuulub Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse. (6) Kool kuulub Tervist Edendavate Koolide võrgustikku. (7) Kool on B. G. Forseliuse Seltsi asutajaliige.
(1) Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab Järva-Jaani vallavolikogu. (2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust. (3) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.
(1) Kooli põhimääruse kinnitab Järva-Jaani vallavolikogu. (2) Muudatused põhimääruses kehtestatakse volikogu poolt. Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(1) Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2011. a. (2) Määrus jõustub 5. jaanuaril 2011. a.