(1) Pärnu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise kord (edaspidi kord) sätestab Pärnu linna eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse ning avalikustamise põhimõtted. (2) Kord on täitmiseks kohustuslik linnavalitsusele, linnavalitsuse struktuuriüksustele ja linna hallatavatele asutustele.
(1) Linna eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) koostatakse Pärnu linna arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. (2) Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia koostamisel ja muutmisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37. (3) Eelarvestrateegia koostatakse iga-aastaselt eelseisva nelja eelarveaasta kohta. (4) Eelarvestrateegias esitatakse: 1) majandusliku olukorra analüüs ja prognoos; 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud vähemalt käesoleva määruse § 4 lõike 1 detailsuses, eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt käesoleva määruse § 4 lõike 3 detailsuses; 3) investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega; 4) eeldatav finantseerimistegevuse maht; 5) likviidsete varade muutus; 6) ülevaade Pärnu linna ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks. Sõltuv üksus käesoleva määruse tähenduses on linna otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud linnalt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu linnalt ja tema valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. 7) linna ja temast sõltuva üksuste põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga; 8) linna ja temast sõltuva üksuste tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga; 9) muud linna finantsjuhtimise olulised andmed. (5) Eelarvestrateegias planeeritakse põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud täiendavalt ka valdkondade kaupa. (6) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja. (7) Linnavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu linnavolikogule iga-aastaselt hiljemalt 1. juuniks.
(1) Eelarve koostatakse üheks eelarveaastaks tuhandetes eurodes sajandiku täpsusega. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (2) Eelarve on tekkepõhine. (3) Eelarve osad on: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eelarveosades jaotatakse eelarve vähemalt valdkondade kaupa. (5) Eelarve sisaldab põhitegevuse kuluna reservfondi, mille kasutamise korrakehtestab linnavolikogu.
(1) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud. (2) Põhitegevuse tulude eelarveosas ei planeerita: 1) kasumit ja kahjumit põhivara müügist; 2) põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist; 3) finantstulusid. (3) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud. (4) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: 1) põhivara soetus; 2) põhivara müük; 3) saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks; 4) antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks; 5) osaluste soetus; 6) osaluste müük; 7) muude aktsiate ja osade soetus; 8) muude aktsiate ja osade müük; 9) antavad laenud; 10) tagasilaekuvad laenud; 11) finantstulud ja finantskulud. (5) Investeerimistegevuse eelarveosas ei planeerita: 1) põhivara soetuseks saadavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega seoses saadavat põhivara, kui sellega ei kaasne kaupade ja teenuste müüki tarnija poolt; 2) põhivara soetuseks antavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega kaasnevat mitterahalist põhivara võõrandamist; 3) mitterahalisi sissemakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitali ning mitterahalisi väljamakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitalist. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müügid planeeritakse müügist saadava tuluna, mitte müügist saadava kasumi või kahjumina. (7) Investeeringud planeeritakse investeerimistegevuse eelarveosas põhivara soetusena koos soetusega kaasneva käibemaksukuluga. (8) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks: 1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel; 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste täitmine ning emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel. (9) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks; 1) raha ja pangakontode saldo muutus; 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiates või osakute saldo muutus; 3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega. (2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga. (3) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne. (4) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
(1) Linnavalitsuse struktuuriüksuste ja linna hallatavate asutuste eelarve taotluste esitamise korra igaks eelarveaastaks kinnitab linnavalitsus hiljemalt 1. septembriks. (2) Eelarve taotluste esitamise kord sisaldab: 1) eelarve taotluste koostamise selgitusi; 2) eelarve taotluste esitamise tähtaegu; 3) linna hallatavate asutuste põhitegevuskulude ja linnavalitsuse struktuuriüksuste valitsemiskulude mahu piirmäära kujunemise aluseid ja piirmäärasid; 4) eelarve taotluse koostamise vorme; 5) muud eelarve taotluse koostamisega seotud informatsiooni. (3) Linnavalitsuse struktuuriüksused ja linna hallatavad asutused koostavad eelarve taotluse lähtudes linna ja valdkonna arengukavast.
(1) Eelarve eelnõu koostab linnavalitsus vastavalt käesoleva määruse §-s 3 sätestatule. (2) Eelarve eelnõu koostamisel lähtutakse linna arengukavast ja eelarvestrateegiast. (3) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, mis sisaldab vähemalt järgmist informatsiooni: 1) selgitusi ja põhjendusi käesoleva korra § 4 kirjeldatud detailsuses eelnenud aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta; 2) ülevaadet arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eelseisva eelarveaasta eesmärkide ning nende täitmiseks kavandatud tegevuste kohta; 3) ülevaadet eelarveaastaks kavandatavate investeeringute kohta koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 4) ülevaadet finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta; 5) muud olulist informatsiooni eelarveaasta kohta. (4) Eelarve eelnõu koos seletuskirjaga esitab linnavalitsus linnavolikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. detsembriks. (5) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse Pärnu linna kodulehel seitsme tööpäeva jooksul pärast nende esitamist volikogule. Seletuskiri peab olema kodulehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.
(1) Eelarve eelnõu menetlemine linnavolikogus toimub Pärnu linna põhimäärus sätestatud korras. (2) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle esitaja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. (3) Eelarve menetlemist käsitlevad linnavolikogu ja linnavolikogu komisjonide istungite protokollid avaldatakse Pärnu linna kodulehel. (4) Eelarve võetakse vastu linnavolikogu määrusega ja avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Pärnu linna kodulehel. (5) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (6) Kui linnavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib linnavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavast väljaminekust, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. (7) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib linnavalitsus teha väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust. (8) Linnavalitsus, linnavalitsuse struktuurüksused ja linna hallatavad asutused võivad teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust laenu-, kapitalirendi- faktooringu- ja muude pikaajaliste ning tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetuseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 6) kohtuotsusest.
(1) Eelarveaasta jooksul täpsustatakse eelarvet lisaeelarvega. (2) Lisaeelarve eelnõu koostab linnavalitsus ja esitab selle linnavolikogule. (3) Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta. (4) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse käesoleva määruse § 7 lõikes 5 sätestatud viisil ja tähtajal. (5) Lisaeelarve eelnõu menetlemine linnavolikogus toimub Pärnu linna põhimääruses sätestatud korras. (6) Lisaeelarve võetakse vastu linnavolikogu määrusega ja avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Pärnu linna kodulehel. (7) Linnavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust laenu-, kapitalirendi- faktooringu- ja muude pikaajaliste ning tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetuseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 6) kohtuotsusest. (8) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja need ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. (9) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva määruse § 9 lõike 8 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud. (10) Saneerimiskavast tulenevad muudatused võetakse vastu lisaeelarvega ühe kuu jooksul kava kinnitamisest. Kui eelarvet ei ole veel vastu võetud, kajastatakse need muudatused linna eelarve eelnõus.
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega. (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekud, kui need tulenevad; 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest; 2) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. (3) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.
(1) Linna eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab linnavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. (2) Linnavalitsuse struktuuriüksustel ja linna hallatavatel asutustel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva määruse § 8 lõikes 8 ning § 9 lõikes 7 ja lõikes 8 punktis 4 nimetatud juhul. (3) Linnavalitsus, linnavalitsuse struktuuriüksused ning linna hallatavad asutused võivad sõlmida lepinguid, millega antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, kooskõlas eelarvestrateegiaga ja linnavolikogu poolt antud volituse alusel. (4) Arvestuspõhimõtetest tulenevaid amortisatsioone, allahindlusi, mahakandmisi, väärtuse muutusi, ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisi, valuutakursi muutusest tingitud kasumeid ja kahjumeid, eraldiste moodustamist ja korrigeerimist ning muid raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid ümberhindlusi ja korrigeerimisi on lubatud kajastada eelarve täitmisel olenemata sellest, kas need olid eelarves ette nähtud või mitte. (5) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest , mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisti, kui eelarves oli ette nähtud.
(1) Eelarve kassaline teenindamine on eelarve laekumiste arvestamine ja eelarve kulutuste katteks tehtavate väljamaksete üle arvestuse pidamine ning väljamaksete teostamine teenindavate pankade kaudu, selleks sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustel ja korras. (2) Eelarve kassalise teenindamise korra kehtestab linnavalitsus. (3) Eelarve kassatagavara suuruse kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul eelarve vastuvõtmisel. (4) Kassatagavara suurust muudetakse lisaeelarve vastuvõtmise teel.
(1) Laen käesoleva korra tähenduses on krediidiasutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või muu isiku poolt linnale laenulepingu või emiteeritud võlakirjade alusel eraldatud rahalised vahendid, mida linn kohustub tagastama lepingus ettenähtud tähtajal ja korras. (2) Linnale võetavad laenud on eelarvelaen ja kassalaen. (3) Linnale laenude võtmise otsustab linnavolikogu. (4) Laenulepingute sõlmimist ja selle täitmist korraldab linnavalitsus.
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades valla- ja linnaeelarve seaduses sätestatut. (2) Majandusaasta aruande koostab linnavalitsus ning esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kehtestatud korras.
(1) Linnavalitsus esitab Rahandusministeeriumile rahandusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja vormil linna eelarvestrateegia, eelarve ja lisaeelarve ning andmed eelarve täitmise kohta. (2) Linnavalitsus esitab Rahandusministeeriumile andmed eelarvestrateegia kohta eelarveaaastale eelneva aasta 15. oktoobriks. (3) Linnavalitsus esitab andmed linna eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
(1) Määrust rakendatakse 2011. aasta eelarve ja sellele järgnevate aastate eelarvete suhtes, võttes arvesse käesoleva paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Käesoleva määruse § 15 rakendatakse alates 2012. aasta 1. jaanuarist.
Määrus jõustub 01. novembril 2010.