(1) Kooli nimetus on Jõgeva Ühisgümnaasium (edaspidi kool). (2) Kool asub ja tegutseb Jõgeva linnas. Kooli postiaadress on Piiri 1, 48307 Jõgeva. (3) Kool on Jõgeva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav munitsipaalõppeasutus, kus põhikool (1.-9. klass) ja gümnaasium (10.-12. klass ) tegutsevad ühe asutusena ning õpe toimub kõigil kooliastmetel. (4) Õppimine koolis on õppemaksuta. (5) Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika. Kooli sümboolika kinnitab direktor käskkirjaga, kooskõlastades sümboolika eelnevalt linnavalitsusega.
(1) Kool korraldab õppe- ja kasvatustööd lähtudes kõlblusest, demokraatiast, üksteisesse lugupidavast suhtumisest ja Eesti Vabariigi austamisest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära. Kool toetab õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, luues tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujundamiseks. (2) Koolis on võimalik omandada põhiharidus (1.-9. klass) ja üldkeskharidus(10.-12. klass). (3) Koolis toimub statsionaarne õpe. (4) Kooli õppekeeleks on eesti keel. (5) Põhihariduse võimaldamine toimub põhikooli riikliku õppekava alusel koostatud kooli põhikooliastme õppekava järgi. Üldkeskhariduse võimaldamine toimub gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli gümnaasiumiastme õppekava järgi. Kooli õppekavad kehtestab kooli direktor kooskõlastades need eelnevalt õppenõukogu, hoolekogu ja õpilasesindusega. (6) Valikainete valikul arvestab kool oma võimalusi ning õpilaste, lapsevanemate ja pedagoogide ettepanekuid. (7) Kooli kodukorra kehtestab direktor ning see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik. Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele. (8) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. (9) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. (10) Ühes nädalas on kuni 5 õppepäeva. Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. (11) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. (12) Põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest. (13) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (14) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid. (15) Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib kool hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrist. (16) Õppetöö põhivormiks koolis on õppetund. Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni (individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog) kohta. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. (17) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas kehtestatakse kooli päevakavas. (18) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga. Kool arvestab õpet kavandades ja ellu viies, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks. (19) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. (20) Klassi täituvuse ülemine piirnorm 1.-9. klassini on 24 õpilast ja 10.-12. klassini 36 õpilast. Linnavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada I-III kooliastmes nimetatud piirnormist suurema klassi täituvuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast. (21) Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast ühe rühma kohta. (22) Koolil on oma päevakava, mis kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. (23) Tervisekaitsenõuded kooli sisustusele, ruumidele, hoonetele ja maa-alale kehtestab Vabariigi Valitsus, kooli päevakavale ja õppekorraldusele sotsiaalminister. (24) Kool võimaldab koolikohustuse täitmist koduõppe vormis ja üldhariduse omandamist individuaalse õppekava järgi õigusaktidega kehtestatud korras. Kool arvestab hariduslike erivajadustega. (25) Koolis on tagatud õpilastele eripedagoogi, logopeedi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenus. (26) Kool võib moodustada hariduslike erivajadustega laste klasse või rühmi vastavalt vajadustele ja võimalustele. Kool võib pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele vähemalt 5 õpilase olemasolul. (27) Kooli lõpetamine toimub õigusaktidega kehtestatud korras. (28) Õpilaste hindamise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega. (29) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires kooli õppe- ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (30) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. (31) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister. (32) Koolis on raamatukogu, mille põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi. (33) Kooliraamatukogu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister. (34) Kooli vastuvõtmine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud kooli vastuvõtmise üldiste tingimuste ja korra ning linnavalitsuse poolt kehtestatud vastuvõtu tingimuste ja korra alusel. (35) Koolist väljaarvamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja kooli kodukorras sätestatu alusel.
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Eelpool nimetatud tegevus toimub õppetundidest vabal ajal. (2) Huvitegevus koolis toimub ringides ja treeningrühmades. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja –meetodeid. (3) Huvitegevuse korraldamisel arvestatakse õpilaste ja lastevanemate soovidega. (4) Õpilaste arvu alampiiriks huvitegevuse ringides ja treeningrühmades on 10 õpilast. Väiksema õpilaste arvu korral tasuta ringi või treeningrühma ei avata. (5) Huvitegevust koolis rahastatakse Jõgeva linna eelarve vahenditest. Huvitegevuse kulude katmine võib toimuda huvitegevuses osalejate kaasrahastamisel vastavalt linnavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirjale. (6) Õpilastel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras. (7) Kool võib korraldada tööalast ja vabahariduslikku koolitust täiskasvanutele. Nimetatud koolitusega seotud kulud kaetakse osalustasudest, selleks tegevuseks eelarves ettenähtud vahenditest või muudest lisavahenditest.
(1) Õpilased on kohustatud osalema õppetöös, õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama, lugupidavalt suhtuma kaasinimestesse, täitma kooli kodukorra nõudeid ja kandma vastutust selle mittetäitmise eest. (2) Õpilastele avaldatakse tunnustust haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras või kooli kodukorras sätestatud tunnustusmeetmete alusel. (3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid vastavalt õigusaktidele ja kooli kodukorrale. (4) Vastavalt kooli arenguvestluse korraldamise tingimustele ja korrale viiakse koolis õpilasega vähemalt üks kord õppeaastas läbi arenguvestlus, kus osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Arenguvestluse põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. (5) Õpilasele väljastatakse õppeasutuses õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridus- ja teadusminister. (6) Õpilastel on õigus: 1) osaleda õppetöös ja omandada tasuta põhiharidus ning üldkeskharidus; 2) vastavalt põhjendatud vajadusele õppida individuaalse õppekava järgi või täita koolikohustust koduõppe vormis õigusaktidega sätestatud alustel; 3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajatelt või tugispetsialistidelt nende tööaja piires; 4) moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid, ringe, liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alusel ja korras, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlusega; 5) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiastme õpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; 6) kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid; 7) teha ettepanekuid kooli direktorile ja teistele pedagoogidele õppe- ja kasvatustöö korraldamise osas; 8) saada ettenähtud korras materiaalset toetust õigusaktidega ettenähtud korras; 9) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Jõgeva Linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 10) saada koolist ja linnavalitsusest teavet koolikorralduse ning oma õiguste ja kohustuste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 11) pöörduda oma õiguste kaitseks linnavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema, lastekaitseorganisatsiooni, kooli hoolekogu, politseiametniku või sotsiaalpedagoogi poole. (7) Õpilane on kohustatud: 1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös; 2) täitma kooli kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest; 3) käituma koolis väärikalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme; 4) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt; 5) hoidma kooli head mainet; 6) hoidma kooli käsutuses olevaid esemeid; 7) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi. (8) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. (9) Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab Jõgeva linn vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (10) Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad vastavalt kehtestatud kooli kodukorrale.
(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. (2) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi. (3) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. (4) Õpilasesindus on kooli õpilaskonna poolt valitud vabatahtlik kogu, mille liikmeks saavad kandideerida 7-12. klassi õpilased. (5) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. (6) Õpilasesindus esindab õpilasi ja korraldab kooli õpilaseluga seotud küsimusi kooskõlas seadustega, kooli põhimäärusega ja kooli õpilasesinduse põhimäärusega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. (7) Esimese õpilasesinduse valimise kord: 1) Direktor kuulutab välja käskkirjaga esimese õpilasesinduse valimised. 2) Igast 7.-12. klassist valitakse kooli õpilasesindusse 1-3 õpilast. 3) Punktis 2 nimetatud klasside klassijuhatajad korraldavad vastavates klassides demokraatlikest põhimõtetest lähtuvad valimised ning esitavad klasside esindajate nimed kooli direktorile või direktori poolt volitatud isikule kahe nädala jooksul peale valimiste väljakuulutamist. 4) Pärast klassijuhatajate poolt õpilaste esindajate nimede esitamist avalikustab direktor ühe nädala jooksul esitatud kandidaatide nimed kooli infotahvlil ja kooli veebilehel. 5) Pärast avalikustamist kinnitab direktor ühe nädala jooksul esimese õpilasesinduse koosseisu. (8) Edaspidine õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. (9) Õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord: 1) Õpilasesinduse põhimääruse töötavad välja esimese õpilasesinduse liikmed koostöös direktori või direktori poolt volitatud isikuga. 2) Põhimääruse projekt avalikustatakse 1 kuu jooksul kooli raamatukogus ja veebilehel ning arutatakse läbi klassides. Arutelude käigus on võimalik kirjalikult esitada õpilasesinduse põhimääruse projekti muutmise ettepanekuid. 3) Peale avalikustamist arutab õpilasesindus laekunud ettepanekud läbi ning viib projekti sisse vajalikud muudatused. 4) Peale muudatuste sisseviimist kiidetakse õpilasesinduse põhimäärus heaks õpilaskonna lihthäälte enamusega. Hääletamine viiakse läbi klassides klassijuhatajate poolt ning tulemused edastatakse õpilasesindusele. Peale tulemuste selgumist ja projekti heakskiitmist õpilaskonna poolt esitab õpilasesindus õpilasesinduse põhimääruse projekti kinnitamiseks direktorile.
(1) Vanemal on õigus: 1) saada koolist teavet ja selgitusi õpilase hinnete, koolikorralduse ning õpilaste õiguste ja kohustuste kohta; 2) juurde pääseda infole, mida kool omab tema statsionaarses õppes õppiva õpilase kohta, kui teovõimeline õpilane ei ole seda juurdepääsu kirjaliku avaldusega keelanud; 3) osaleda kooli ja klassi õpilaste vanemate koosolekul ja teistel kooli poolt korraldatud ja vanematele suunatud üritustel; 4) õppenõukogu otsusega mitte nõustuda, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu, linnavalitsuse, maavanema või Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas: 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema koostööd kooliga põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist. (3) Kui vanem ei täida paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud kohustusi, on õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohustatud kasutusele võtma vajalikud meetmed lapse õiguste kaitsmiseks. (4) Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli direktor kokku õpilaste vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui vähemalt üks viiendik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli direktor kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.
(1) Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, Jõgeva Linnavolikogu, linnavalitsuse, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Kooli hoolekogu on 9 liikmeline. Hoolekogusse kuuluvad : 1) Jõgeva Linnavolikogu esindaja; 2) õpilaste esindaja, 3) põhikooli õpetajate esindaja õppenõukogu otsusel; 4) gümnaasiumi õpetajate esindaja õppenõukogu otsusel; 5) 5 vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat, kes valitakse vanemate üldkoosoleku poolt. (3) Kooli hoolekogu töökorra kinnitab linnavalitsus. (4) Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
(1) Kooli juhib direktor. Direktor on kooli seaduslik esindaja. (2) Kooli direktor: 1) kindlustab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli kodukorra täitmise, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu, õpilasesinduse, linnavalitsuse ja muude organitega; 2) vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest, koolile kasutada antud linnavara heaperemeheliku majandamise ja selle säilimise ning korrashoiu eest; 3) teeb oma pädevuse piires tehinguid, mis on seotud õigus- ja haldusaktides, töölepingus, käesolevas põhimääruses ja ametijuhendis sätestatud ülesannete täitmisega; 4) korraldab kooli õppenõukogu tegevust, tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise; 5) kinnitab käskkirjaga õpilase kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 6) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab personaliga töölepingud, kohaldab distsiplinaarkaristusi ning kinnitab käskkirjaga ametijuhendid; 7) kehtestab käskkirjaga õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastava õppekava, kooli päevakava, kodukorra, arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra, töösisekorraeeskirja, kooli sisehindamise korra ning sisehindamise aruande ja muud kooli tegevust korraldavad dokumendid; 8) esitab linnavalitsusele õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava kooli eelarve eelnõu, koolitegevust kajastavaid andmeid ja dokumente; 9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 10) määrab koolis haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamise korraldamise ja jälgimise eest vastutava isiku ja korraldab koolis tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse; 11) tagab vägivalla ennetamiseks koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel ning korraldab ruumide ja territooriumi kasutamise võimaluse piires selliselt, et see aitaks ennetada õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimise, 12) tagab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu, hoolekogu ja eksperte ning kehtestab selle; 13) korraldab esimese õpilasesinduse valimise ja kinnitab õpilasesinduse põhimääruse; 14) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi; 15) moodustab vajadusel ajutisi nõuandvaid töögruppe ja komisjone; 16) täidab muid talle pandud kohustusi ja ülesandeid. (3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse linnavalitsus. (4) Kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingu Jõgeva linnapea.
(1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. (2) Pedagoogide koosseisu kinnitab kooli direktor, teiste töötajate koosseisu kinnitab direktori ettepanekul linnavalitsus, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu. (3) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine, kasvatamine ja arengu toetamine, mis tugineb õpilaste ja õpetajate vastastikusele lugupidamisele. (4) Pedagoogid on kohustatud: 1) jälgima õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandama õpet õpilase vajaduste kohaselt; 2) välja selgitama õpilase individuaalsed õpivajadused valides sobivad õppemeetodid; 3) vajadusel korraldama õpilase suhtes diferentseeritud õpet; 4) tagama õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. (5) Pedagoogina võivad töötada isikud, kes vastavad haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. (6) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (7) Kooli teiste töötajate ülesandeks on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek. (8) Personali õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli töösisekorraeeskirjaga (kooskõlastatud tööinspektsiooniga), ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadusandluse ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega. (9) Personaliga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (10) Õpetajate, õppealajuhataja ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor avaliku konkursi, mille läbiviimise korra kehtestab hoolekogu direktori ettepanekul.
(1) Järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu, õppenõukogu, õpilasesinduse ning ekspertidega kooli arengukava vähemalt kolmeks aastaks. (2) Kooli arengukavas määratakse: 1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis; 2) õpetajate täiendkoolituskava; 3) tegevuskava. (3) Arengukava koostamisel arvestatakse sisehindamise aruandes märgitud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. (4) Kooli arengukava kinnitamine ja muutmine toimub Jõgeva Linnavolikogu kehtestatud korras.
(1) Kooli vara moodustavad koolile Jõgeva linna poolt sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Esemete valdamine, kasutamine ja käsutamine ning Jõgeva linnale rahaliste kohustuste võtmine toimub õigusaktidega kehtestatud korras. (3) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab Jõgeva Linnavolikogu. Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja Jõgeva linna eelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest. (4) Kooli eelarve projekti kohta annab arvamuse ka kooli hoolekogu. (5) Koolil on õigus läbi viia tasulisi õppekavaväliseid tegevusi linnavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirja alusel. Kooli tasulisteks õppekavavälisteks tegevusteks on kooli kasutuses olevate esemete üürimine ja rentimine, huvitegevuse korraldamine õpilastele ning tööalase ja vabaharidusliku koolituse korraldamine täiskasvanutele. (6) Kooli õpetajate töötasu alammäärad kehtestab Vabariigi Valitsus. (7) Teiste koolitöötajate töötasu alammäärad kehtestab linnavalitsus. (8) Kooli raamatupidamisarvestust korraldab linnavalitsuse finants- ja arendusosakond koos kooli direktoriga vastavalt õigus- ja haldusaktidele. (9) Kooli asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetele alustele, linnavalitsuse asjaajamiskorrale ja koolis kinnitatud asjaajamiskorrale. (10) Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise kord on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ning haridus- ja teadusministri antud õigusaktidega. (11) Koolil on õigus luua ja arendada välissidemeid. (12) Kool juhindub Eesti Vabariigi seadustest, Jõgeva Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidest ning Haridus- ja Teadusministeeriumi normatiivaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Jõgeva maavanem. (2) Riiklikku järelevalvet õpilasele koolitervishoiuteenuse osutamise üle teostab Terviseamet. (3) Teenistuslikku järelevalvet teostab linnavalitsus. (4) Kooli finantsmajandusliku tegevuse üle teostavad järelevalvet linnavalitsus ja Jõgeva Linnavolikogu revident.
Kooli korraldab ümber või kooli tegevuse lõpetab linnavalitsus Jõgeva Linnavolikogu otsuse alusel õigusaktidega ettenähtud korras.
(1) Kooli põhimääruse ja selle muudatused kehtestab Jõgeva Linnavolikogu. (2) Kooli põhimäärus ja selle muudatused ning täiendused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (3) Käesolevas määruses määratlemata juhud lahendatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (4) Jõgeva Linnavolikogu 24. mai 2001. a määrus nr 7 „Jõgeva Ühisgümnaasiumi põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks. (5) Määrus jõustub 1. mail 2011. a.