(1) Käesoleva määrusega täpsustatakse nõudeid: 1) fondivalitseja organisatsioonilisele ülesehitusele ja sisemistele protseduurireeglitele; 2) eurofondi arvel tehtavate tehingute registreerimisele ja salvestamisele ning nendest tehingutest aru andmisele; 3) huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks tehingute tegemisele osakuomanike ja eurofondi parimates huvides; 4) riskide tuvastamisele, mõõtmisele ja juhtimisele seoses eurofondi valitsemisega, sealhulgas börsivälistesse tuletisinstrumentidesse investeeringu tegemisest tulenevate riskide hindamisele. (2) Käesolevat määrust kohaldatakse Eestis asutatud fondivalitsejale, kes valitseb eurofondi investeerimisfondide seaduse (edaspidi seadus) § 4 lõike 1 tähenduses.
(1) Börsivälised tuletisinstrumendid (OTC derivative instruments) on tuletisinstrumendid, mis ei kuulu reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate tuletisinstrumentide hulka. (2) Fondivalitseja juhid on fondivalitseja juhatuse ja nõukogu liikmed. (3) Fondivalitseja klient on iga isik, sealhulgas teine investeerimisfond, kellele fondivalitseja osutab fondi valitsemise või seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud teenust. (4) Likviidsusrisk (liquidity risk) on risk, et eurofondi vara ei ole võimalik võõrandada või muul moel realiseerida, eurofondi positsiooni likvideerida või vastupidise tehinguga sulgeda väikese kuluga ja lühikese aja jooksul, mis võib kaasa tuua fondivalitseja suutmatuse täita eurofondi osakute tagasivõtmise kohustust vastavalt seaduse §-s 2 ja 4. peatüki 5. jaos sätestatule. (5) Operatsioonirisk (operational risk) on risk saada kahju protsesside, süsteemide või isikute toimimisest oodatust erineval viisil või välistest sündmustest. Operatsioonirisk sisaldab ka õiguslikku riski ning eurofondi riske, mis tulenevad eurofondi arvel tehingute tegemise, fondi varade hindamise ja arvelduste tegemise korrast. (6) Tegevisikud käesoleva määruse tähenduses on seaduse § 581 lõikes 9 nimetatud isikud. (7) Tururisk (market risk) on risk saada kahju sellest, et intressimäärade, valuutakursside, väärtpaberi- ja kaubahindade või emitendi krediidikõlblikkuse tõttu võib muutuda eurofondi positsioonide turuväärtus. (8) VaR (value at risk approach) riskihindamise meetod on meetod, mille kohaselt hinnatakse võimalikku kahju tekkimise määra teatava aja jooksul kindlaks määratud riskitasemel (at a given confidence level). (9) Vastaspoole risk (counterparty risk) ehk vastaspoole krediidirisk on risk saada kahju sellest, et eurofondi arvel tehtava tehingu teine pool rikub oma kohustust enne tehingu rahalise kohustuse täielikku täitmist.
(1) Fondivalitseja ja depositoorium teavitab Finantsinspektsiooni oma tegevusega seotud õigusrikkumisest, sealhulgas osakuomanike huvide kahjustamisest. Fondivalitsejal ja depositooriumil tuleb nimetatud rikkumised viivitamata kõrvaldada. (2) Fondivalitseja ja depositooriumi töötaja on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: 1) fondivalitseja, tema valitsetava eurofondi või eurofondi depositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline või korduv rikkumine; 2) fondivalitseja või depositooriumi juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega tekitatud oluline varaline kahju fondivalitsejale või tema valitsetavale eurofondile, eurofondi osakuomanikele või investeerimisteenuse või -kõrvalteenuse klientidele. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete esitamisega ei riku fondivalitseja või depositooriumi töötaja või muu fondivalitseja või depositooriumi tegevusega seotud kolmas isik talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust. (4) Fondivalitseja ja depositoorium kehtestab korra, milles on ette nähtud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel õigusrikkumisest teavitamiseks sõltumatu ja eraldatud kanal, õigusrikkumise teate vastuvõtmise menetlus ja teate kontroll, õigusrikkumisest teavitanud töötaja kaitse diskrimineerimise eest, töötaja isikuandmete kaitse ning konfidentsiaalsus.
(1) Fondivalitseja kehtestab sise-eeskirjadega korra osakuomanikelt saadud kaebuste kiireks ja tasuta lahendamiseks (edaspidi kaebuste lahendamise kord). (2) Fondivalitseja registreerib kõik kaebused ja säilitab andmed kaebuste lahendamiseks rakendatud meetmete kohta. (3) Kaebuste lahendamise kord peab võimaldama osakuomanikul esitada kaebuse selle elukoha- või asukohajärgse lepinguriigi ametlikus keeles, kus eurofondi on asutatud või kus fondivalitseja valitsetava eurofondi osakuid pakutakse. Teave kaebuste lahendamise korra kohta tuleb teha osakuomanikele kättesaadavaks tasuta. (4) Kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis muus vormis kui lepingulise fondina asutatud eurofondi, käsitatakse selle eurofondi osalust väljendavaid aktsiaid või muid selliseid väärtpabereid fondi osakutena käesoleva jao tähenduses ning selle eurofondi aktsionäre või muid eurofondis osalust omavaid isikuid osakuomanikena käesoleva paragrahvi tähenduses.
(1) Iga eurofondi arvel tehtud tehingu kohta tuleb seaduse § 1441 lõikes 1 nimetatud andmetöötlussüsteemis viivitamata salvestada teave, mis on piisav tehingu tegemiseks korralduse ja tehingu asjaolude taastamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave sisaldab järgmisi andmeid: 1) eurofondi nimetus ja eurofondi arvel tegutseva isiku andmed; 2) korralduse või tehingu objektiks oleva väärtpaberi andmed; 3) korralduse või tehingu kogus; 4) korralduse või tehingu liik; 5) korralduse või tehingu hind; 6) korralduse edastamise kuupäev, kellaaeg ja isiku nimi, kellele korraldus edastati, või tehingu tegemise otsuse ning tehingu tegemise kuupäev ja kellaaeg; 7) korralduse edastanud või tehingu teinud isiku nimi; 8) korralduse tagasivõtmisel selle põhjused; 9) tehtud tehingute puhul vastaspoole ja täitmiskoha andmed. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 nimetatud täitmiskohana käsitatakse reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi, süsteemset täitjat või turutegijat väärtpaberituru seaduse tähenduses, muud likviidsuse tagajat või kolmanda riigi vastavat isikut, kes täidab eelnimetatud isikutega samaväärseid ülesandeid.
(1) Iga fondivalitsejale esitatud eurofondi osaku väljalaske- ja tagasivõtmisavalduse kohta tuleb viivitamata pärast avalduse saamist salvestada teave seaduse § 1441 lõikes 1 nimetatud andmetöötlussüsteemis. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave sisaldab järgmiseid andmeid: 1) eurofondi nimetus; 2) avalduse tegija või edastaja nimi; 3) avalduse vastuvõtja nimi; 4) avalduse tegemise kuupäev ja kellaaeg; 5) maksetingimused ja -viis; 6) avalduse liik; 7) avalduse täitmise kuupäev; 8) väljalastud või tagasivõetud osakute arv; 9) iga osaku väljalaske- või tagasivõtmishind; 10) väljalastud või tagasivõetud osakute koguväärtus; 11) tehingu kogumaksumus, mis hõlmab väljalastavate osakute väljalasketasusid või tagasivõetavate osakute netosummat pärast tagasivõtmistasude mahaarvamist.
Eurofondi osaku väljalaske- ja tagasivõtmisavalduse täitmise kohta seaduse § 1442 lõikes 1 nimetatud osakuomanikule esitatav teade sisaldab järgmisi andmeid: 1) fondivalitseja nimi ja aadress; 2) osakuomaniku nimi; 3) avalduse saamise kuupäev ja kellaaeg ning makseviis; 4) avalduse täitmise kuupäev; 5) eurofondi nimetus; 6) avalduse sisu; 7) avaldusega seotud osakute arv; 8) osaku väljalaske- või tagasivõtmishind; 9) osaku väljalaske- või tagasivõtmishinna arvutamise kuupäev; 10) tehingu kogumaksumus, mis hõlmab väljalastud osakute väljalasketasusid või tagasivõetud osakute netosummat pärast tagasivõtmistasude mahaarvamist; 11) väljalaske- ja tagasivõtmistasude kogusumma ning tasude üksikasjalik kirjeldus, kui osakuomanik on sellise nõude esitanud enne täitmise teate esitamise kohustuse tekkimist.
(1) Fondivalitseja kehtestab hoolsuskohustuse täitmise korra, et tagada investeerimisotsuste tegemine kooskõlas eurofondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika ning riskipiirangutega. (2) Fondivalitseja koostab enne investeeringu tegemist ja vajaduse korral pärast kavandatud investeeringu arvesse võtmist prognoosid ning kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid investeeringu mõju kohta eurofondi vara struktuurile, likviidsusele, riskiprofiilile ja tootlusele, arvestades riskijuhtimise reeglites sätestatud tingimusi. Nimetatud analüüsid tuleb teha usaldusväärse ja ajakohase teabe põhjal. (3) Kui fondivalitseja riskijuhtimise ülesannete täitmine on edasi antud kolmandale isikule, kehtestab fondivalitseja korra kolmanda isiku tegevuse ja riskijuhtimisega seotud kohustuste täitmise pidevaks hindamiseks.
(1) Fondivalitseja kehtestab üksnes eurofondi huvidest lähtuva korra eurofondi varasse kuuluvate aktsiatega või muude hääleõigust andvate väärtpaberitega seotud hääleõiguse teostamise aja ja viisi kohta (edaspidi hääleõiguse teostamise kord). (2) Hääleõiguse teostamise korraga määratakse kindlaks: 1) eurofondi varasse kuuluvate äriühingu aktsiatega või muude hääleõigust andvate väärtpaberitega seotud oluliste sündmuste jälgimine; 2) hääleõiguse teostamine kooskõlas eurofondi investeerimiseesmärkide ja -poliitikaga; 3) hääleõigusest tuleneva huvide konflikti ennetamine ja juhtimine. (3) Hääleõiguse teostamise korra kokkuvõte tuleb teha osakuomanikele kättesaadavaks. Osakuomaniku nõudel tuleb teha tasuta kättesaadavaks hääleõiguse teostamise korra rakendamise üksikasjad.
(1) Fondivalitsejal tuleb tagada eurofondi osakuomanike õiglane kohtlemine ja vältida võrdsetel asjaoludel mis tahes osakuomanike grupi huvide eelistamist. Fondivalitseja kehtestab korra ning meetmed, et ennetada kuritarvitusi, mis võivad ohustada või ohustavad väärtpaberituru stabiilsust ja terviklikkust. (2) Fondivalitseja kehtestatud eurofondi vara puhasväärtuse määramise sisemised protseduurireeglid peavad tagama eurofondi osakuomanike parimates huvides tegutsemise. Fondivalitsejal tuleb vajadusel tõendada, et eurofondi vara väärtus on määratud nõuetekohaselt. (3) Fondivalitsejal tuleb vältida eurofondile ja osakuomanikele eurofondi valitsemisega mitte seotud kulude tekkimist.
(1) Fondivalitsejal tuleb eurofondi arvel investeerimisotsused täita (executing decisions to deal) eurofondi parimates huvides. (2) Investeerimisotsuse täitmisel tuleb arvestada korralduse täitmise hinda, kulusid, täitmise ja arveldamise kiirust ja tõenäosust ning korralduse mahtu, laadi ning muid korralduse täitmisega seotud asjaolusid. (3) Fondivalitsejal tuleb eurofondi arvel korralduse täitmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegurite tähtsuse hindamisel arvesse võtta järgmisi andmeid: 1) eurofondi tingimustes või põhikirjas märgitud investeerimispoliitikat ja -eesmärke ning riske; 2) korralduse asjaolusid; 3) neid väärtpabereid iseloomustavaid andmeid, mille suhtes korraldus on esitatud; 4) neid täitmiskohti iseloomustavaid andmeid, kuhu korralduse täitmise võib suunata. (4) Kui fondivalitseja täidab korraldusi eurofondi arvel, tuleb fondivalitsejal kehtestada õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed eurofondi arvel korralduste parimaks täitmiseks (edaspidi korralduste täitmise reeglid) ning neid rakendada eurofondile parima tulemuse saavutamiseks. Kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis äriühinguna asutatud eurofondi, on korralduste täitmise reeglite kehtestamiseks vajalik selle eurofondi nõusolek. (5) Fondivalitseja teeb osakuomanikele kättesaadavaks korralduste täitmise reeglid ja teabe nende muudatuste kohta. (6) Fondivalitsejal tuleb vähemalt üks kord aastas üle vaadata korralduste täitmise reeglid ning puuduste ilmnemisel reegleid muuta ja ajakohastada. Lisaks tuleb korralduste täitmise reeglid vaadata üle iga kord, kui leiab aset oluline muutus, mis vähendab fondivalitseja võimet täita korraldus eurofondi parimates huvides korralduste täitmise reeglites kindlaks määratud täitmiskohti kasutades. (7) Fondivalitsejal tuleb vajadusel tõendada, et eurofondi arvel korralduse täitmine vastab fondivalitseja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud reeglitele.
(1) Fondivalitseja poolt eurofondi arvel korralduse kolmandale isikule täitmiseks edastamisel (placing orders to deal) tuleb fondivalitsejal tegutseda eurofondi parimates huvides. (2) Fondivalitseja võtab kasutusele meetmed, et saavutada korralduste täitmiseks edastamisel eurofondi jaoks parim võimalik tulemus. Korralduse täitmiseks edastamisel tuleb arvestada korralduse täitmise hinda, kulusid, täitmise ja arveldamise kiirust ja tõenäosust ning korralduse mahtu, laadi ja muid korralduse täitmiseks edastamisega seotud asjaolusid. Nimetatud tegurite tähtsuse hindamisel tuleb arvestada käesoleva määruse § 11 lõikes 3 nimetatut. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmete rakendamiseks kehtestab fondivalitseja reeglid, millega määratakse eurofondi vara iga liigi osas isikud, kellele võib korralduse täitmiseks edastada. Fondivalitseja võib sõlmida korralduse täitmiseks edastamise lepingu, kui see on kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatuga. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud reeglid ning teave nende muudatuste kohta tuleb teha osakuomanikele kättesaadavaks. (5) Fondivalitseja hindab regulaarselt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud reeglite ning korralduse täitmise kvaliteeti ja tõhusust. (6) Fondivalitsejal tuleb vähemalt üks kord aastas üle vaadata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud reeglid ning puuduste ilmnemisel neid muuta ja ajakohastada. Lisaks vaadatakse reeglid üle iga kord, kui leiab aset oluline muutus, mis kahjustab fondivalitseja võimet saavutada korralduse täitmiseks edastamisel valitsetava eurofondi jaoks parim võimalik tulemus. (7) Fondivalitsejal tuleb vajadusel tõendada, et eurofondi arvel korralduse täitmiseks edastamine vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud reeglitele.
(1) Fondivalitseja kehtestab sise-eeskirjadega õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed eurofondi vara arvel tehtud korralduse (execution of portfolio transactions) kiireks ja erapooletuks täitmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed peavad tagama, et: 1) eurofondi arvel täidetud korraldused registreeritaks ja jaotataks viivitamata ja nõuetele vastavalt; 2) võrreldavad eurofondi arvel tehtud korraldused täidetaks järjest ja viivitamata, välja arvatud, kui korralduse laad või valitsevad turutingimused seda ei võimalda või kui see ei ole eurofondi huvides. (3) Fondivalitseja tagab arveldamise käigus saadud mis tahes väärtpaberi või raha kandmise õigeaegselt ja korrektselt eurofondi kontole. (4) Fondivalitseja ei tohi kuritarvitada täitmist ootavate korraldustega seonduvat teavet ja võtab kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida teabe väärkasutamist oma tegevisikute poolt.
(1) Fondivalitseja võib täita eurofondi arvel tehtava korralduse koondatuna teise eurofondi, kliendi või oma arvel tehtava korraldusega üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) on ebatõenäoline, et korralduste koondamine on kahjulik mis tahes eurofondi või kliendi jaoks, kelle korraldus koondatakse; 2) fondivalitseja on kehtestanud korralduste jaotamise reeglid, millega nähakse ette koondatud korralduste õiglane jaotamine, sealhulgas see, kuidas korralduste kogus ja hind mõjutavad korralduste jaotamist ja korralduste osalist täitmist. (2) Kui fondivalitseja koondab korralduse ühe või enama eurofondi või kliendi arvel täidetava korraldusega ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, siis jaotab ta täitmisega seonduvalt saadu vastavalt oma korralduste jaotamise põhimõtetele. (3) Fondivalitseja, kes on koondanud oma arvel tehtavad korraldused ühe või enama eurofondi või kliendi korraldustega, ei tohi jaotada täitmisega seonduvalt saadut eurofondile ega teistele klientidele kahjulikul viisil. (4) Kui fondivalitseja koondab eurofondi või kliendi arvel täidetava korralduse oma arvel tehtava korraldusega ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, jaotab ta täitmisega seonduvalt saadu esmajärjekorras eurofondile ja alles seejärel endale. (5) Kui fondivalitseja on võimeline tõendama, et ilma koondamiseta ei oleks ta saanud korraldust nii soodsatel tingimustel või üleüldse täita, võib ta täitmisega seonduvalt saadu jaotada proportsionaalselt vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud korralduste jaotamise põhimõtetele.
(1) Seaduse § 248 lõikes 1 nimetatud fondivalitseja riskijuhtimise reeglitega tuleb kehtestada järgmised korrad ja tingimused: 1) käesoleva määruse §-s 16 nimetatud riskide mõõtmise ja juhtimise protseduuride rakendamiseks ning käesoleva määruse §-s 17 nimetatud avatud riskipositsiooni arvutamise kohustuse täitmiseks vajalikud protseduurid, meetmed ja korrad; 2) riskijuhtimist teostava isiku poolt fondivalitseja juhtidele seaduse § 582 lõikes 3 nimetatud näitajate kohta esitatavate aruannete sisu ja esitamise sagedus. (2) Käeoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel tuleb arvesse võtta fondivalitseja ja eurofondi tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet. (3) Fondivalitseja kontrollib regulaarselt: 1) riskijuhtimise reeglite, käesoleva määruse §-s 16 nimetatud riskide mõõtmise ja juhtimise protseduuride ning käesoleva määruse §-s 17 nimetatud avatud riskipositsiooni arvutamise asjakohasust ning tulemuslikkust; 2) fondivalitseja ja tema tegevisikute tegevuse vastavust riskijuhtimise reeglitele, käesoleva määruse §-s 16 nimetatud riskide mõõtmise ja juhtimise protseduuridele ja käesoleva määruse §-s 17 nimetatud avatud riskipositsiooni arvutamiseks kehtestatud korrale; 3) käesolevas lõikes nimetatud reeglites, protseduurides ja kordades ning nende rakendamises esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust.
(1) Seaduse § 701 lõike 2 punktis 4 nimetatud riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurid (edaspidi riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurid) peavad võimaldama tuvastada, mõõta, juhtida ja pidevalt jälgida iga eurofondi vastaspoole, turu-, likviidsus- ja operatsiooniriski ja muid võimalikke riske ning tagama eurofondi vastavuse käesoleva määruse §-s 17 nimetatud avatud riskipositsiooni ja käesoleva määruse §-s 19 nimetatud vastaspoole riski piirangutele. (2) Riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurid peavad olema piisavad ja proportsionaalsed eurofondi riskiprofiiliga ning fondivalitseja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. (3) Fondivalitsejal tuleb seoses riskide mõõtmise ja juhtimise protseduuridega: 1) kehtestada iga eurofondi osas riskide mõõtmise protseduurid, mis on vajalikud, et eurofondi investeeringutest tulenevate riskide ja nende osakaalu hindamine üldises riskiprofiilis toimuks asjakohaselt hinnatavate usaldusväärsete andmete alusel. Riskide mõõtmise protseduurid peavad olema asjakohaselt dokumenteeritud; 2) sellist vajadust omavas valdkonnas teha perioodilisi järelteste, et hinnata mudelipõhiseid prognoose ja hinnanguid hõlmava riskide mõõtmise ja juhtimise protseduuride sobivust; 3) sellist vajadust omavas valdkonnas teha perioodilisi stressiteste ja analüüsida stsenaariume, et mõõta ja juhtida riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest; 4) kehtestada iga eurofondi riskipiirangute süsteem, mis hõlmab protseduure, mida kasutatakse iga eurofondi riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks, võttes seejuures arvesse kõiki riske, mis võivad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt olla eurofondi puhul asjakohased, et tagada vastavus eurofondi riskiprofiilile, ning rakendada ja säilitada seda süsteemi; 5) tagada, et iga eurofondi puhul riskitase igal ajahetkel vastab käesoleva lõike punktis 4 sätestatud riskipiirangute süsteemile; 6) kehtestada piisavad protseduurid, mille alusel võetakse käesoleva lõike punktis 4 sätestatud riskipiirangute süsteemist tegeliku või võimaliku kõrvalekaldumise korral probleemi lahendamiseks õigeaegselt tarvitusele meetmed osakuomanike parimates huvides tegutsemiseks, ning rakendada ja säilitada neid. (4) Fondivalitseja on kohustatud rakendama piisavaid likviidsusriski juhtimise protseduure, et tagada seaduse § 2 lõikest 1 tuleneva eurofondi osakute tagasivõtmise kohustuse täitmine fondivalitseja poolt. Fondivalitseja viib vajaduse korral läbi stressitesti, mis võimaldab tuvastada ja mõõta eurofondi likviidsusriski eriolukorras. (5) Fondivalitseja iga valitsetava eurofondi investeeringute likviidsusprofiil peab vastama eurofondi tingimuste ja prospektiga kehtestatud osakute tagasivõtmispoliitikale.
(1) Seaduse § 262 lõikes 5 sätestatud eurofondi tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni arvutamise aluseks on järgmised andmed: 1) eurofondi kogunev riskitase ja vara puhasväärtusel põhinev seaduse § 262 lõikest 7 tulenev tuletisinstrumentidesse ja tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitesse investeerimisega seotud riskipositsioon, mis ei tohi ületada eurofondi vara puhasväärtust, või 2) eurofondi varast tulenev tururisk. (2) Eurofondi tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni tuleb arvutada vähemalt üks kord päevas. (3) Eurofondi tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni võib arvutada kohustustel põhineva meetodi, VaR riskihindamise meetodi või muude piisavate ja asjakohase keerukusega riskihindamismeetodite alusel. (4) Eurofondi tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni arvutamiseks valitud meetodi valimisel tuleb võtta arvesse eurofondi investeerimispoliitikat, varasse kuuluvaid tuletisinstrumentide liike ja nende keerukuse astet, samuti tuletisinstrumentide osakaalu eurofondi varas. (5) Kui eurofondi vara investeeritakse eurofondi riskipositsiooni või tururiski mõjutavatesse reguleeritud turul kaubeldavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse, mis hõlmavad tagasiostulepinguid või väärtpaberite laenutehinguid, tuleb neid instrumente ja väärtpabereid arvesse võtta eurofondi tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni mõõtmisel.
(1) Kui eurofondi avatud riskipositsiooni arvutatakse kohustustel põhineva meetodi alusel, tuleb nimetatud meetodit kohaldada kõigi tuletisinstrumentide positsioonide suhtes, sealhulgas tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite suhtes, sõltumata sellest, kas neid kasutatakse riskide maandamise eesmärgil või fondi vara tulusaks valitsemiseks. (2) Eurofondi avatud riskipositsiooni arvutamisel tuleb iga tuletisinstrumendi positsiooni arvutada nagu kõnealuse tuletisinstrumendi alusvaras võrdväärse positsiooni turuväärtust (kohustustel põhinev standardmeetod). Fondivalitseja võib rakendada muid riski arvutamise meetodeid, mis on samaväärsed kohustustel põhineva standardmeetodiga. (3) Avatud riskipositsiooni arvutamisel võib võtta arvesse tasaarvestamise (nettimise) või riskimaandamise korda, kui see ei jäta tähelepanuta ilmseid ja olulisi riske ning aitab neid vähendada. (4) Kui tuletisinstrumentide kasutamine ei põhjusta eurofondi riskide kogunemist, ei tule kohustuste arvutamisel võtta arvesse alusvara positsiooni. (5) Eurofondi avatud riskipositsiooni arvutamisel ei tule arvesse võtta seaduse § 277 lõike 1 kohaselt eurofondi arvel sõlmitud laenulepinguid.
(1) Eurofondi varasse kuuluvatest börsivälistest tuletisinstrumentidest tulenevale vastaspoole riskile kohaldatakse seaduse §-s 262 sätestatud investeerimispiiranguid. (2) Eurofondi vastaspoole riski arvutamisel tuleb arvestada vastaspoolega sõlmitud börsivälise tuletisinstrumendi lepingu turuhinnas hinnatud positiivset väärtust. (3) Fondivalitseja võib eurofondi tuletisinstrumentide positsioone tasaarvestada sama vastaspoolega, kui fondivalitseja suudab eurofondi arvel vastaspoolega sõlmitud tasaarvestuslepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi rakendada. Tasaarvestada võib sama vastaspoole börsiväliste tuletisinstrumentidega, mitte eurofondi mis tahes muu riskipositsiooniga, mis on seotud sama vastaspoolega. (4) Eurofondi vastaspoole riski, mis on tingitud börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest, võib vähendada tagatise võtmise teel. Saadud tagatis peab olema likviidne, nii et seda saab kiiresti müüa hinnaga, mis on lähedane selle müügieelsele väärtusele. (5) Kui fondivalitseja annab eurofondi arvel börsivälisele vastaspoolele tagatise, tuleb tagatist arvestada vastaspoole riski mõõtmisel. Antud tagatist võib võtta arvesse netobaasil, kui fondivalitseja on võimeline rakendama eurofondi arvel vastaspoolega sõlmitud tasaarvestuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. (6) Seaduses ühe vastaspoolega seotud tuletisinstrumentidesse investeerimisele seatud piirangute arvestamise aluseks on vastavalt käesoleva määruse §-le 18 kohustustel põhineva meetodi põhjal arvutatud aluspositsioonid. (7) Börsiväliste tuletisinstrumentide riskide arvutamisel tuleb arvestada kõiki nimetatud börsivälise tuletisinstrumendi vastaspoole riskiga seotud riskipositsioone.
(1) Fondivalitsejal tuleb kontrollida, et eurofondi börsiväliste tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtus on õiglane, vastab seaduse § 2571 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele ja ei põhine ainult börsiväliste tehingute vastaspoole turunoteeringutel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks kehtestab fondivalitseja eurofondi börsivälistest tuletisinstrumentidest tuleneva riskipositsiooni hindamise korra. Käesolevas lõikes nimetatud kord peab olema dokumenteeritud. (3) Börsiväliste tuletisinstrumentide õiglane väärtus tuleb kindlaks määrata piisava, täpse ja sõltumatu hindamise alusel, mis võtab arvesse börsiväliste tuletisinstrumentide laadi ja keerukuse astet. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korraga antakse börsiväliste tuletisinstrumentide hindamisega seotud ülesanded edasi kolmandatele isikutele, täidab fondivalitseja käesoleva määruse § 8 lõikes 3 ja seaduse § 73 lõike 1 punktides 5 ja 6 sätestatud tingimusi. (5) Fondivalitseja määrab riskijuhtimise teostaja poolt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud kohustuste täitmise ulatuse ja sellest tuleneva vastutuse.
(1) Fondivalitsejad peavad oma dokumendid ja tegevuse viima käesolevas määruses sätestatud nõuetega vastavusse hiljemalt 2012. aasta 1. juuliks. Kuni käesolevas määruses sätestatud nõuetega vastavusse viimiseni peavad fondivalitsejate tegevus ja dokumendid vastama kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud nõuetele. (2) Fondivalitsejad peavad viima oma tegevuse ning oma ja valitsetava eurofondi dokumendid kooskõlla käesoleva määruse 2016. aasta 1. juulil kehtima hakanud redaktsiooniga 2016. aasta 13. oktoobriks.