(1) Käesoleva Tähtvere vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korra (edaspidi Kord) eesmärk on sätestada: 1) korraldatud jäätmeveo piirkond; 2) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmed; 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg; 4) korraldatud jäätmeveoga liitumise ja liitumisest vabastamise tingimused; 5) jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord; 6) korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid; 7) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise teenustasude piirmäärad ja teenustasude muutmise kord; 8) korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise ja ennetähtaegse äravõtmise kord.
(1) Korras kasutatakse alljärgnevaid mõisteid järgmises tähenduses: 1) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 2) segaolmejäätmed – olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlike jäätmeid; 3) olmejäätmete vedamine – konkreetses veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadimine jäätmemahutitest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava jäätmevedaja jäätmeveoki(te)le, vedamine ning üleandmine jäätmekäitluskohale või suunamine jäätmekäitlejale edasiseks käitluseks; 4) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse Tähtvere Vallavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 5) jäätmevedaja (vedaja) – ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas; 6) jäätmevaldaja – korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete tekitaja või muu isik või asutus, kelle valduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmed; 7) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning muutub pärast jäätmevaldaja poolt jäätmete üleandmist ise jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 8) jäätmeveok – jäätmeid kokku pressiv ja konteinerite tühjendamise seadmega varustatud eriotstarbeline veok; 9) jäätmeveo piirkond – käesoleva Korraga kindlaksmääratav ala, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks ainuõigust omav jäätmevedaja; 10) teenustasu – jäätmevaldaja poolt jäätmete käitlemise eest makstav tasu. Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Teenustasu ei saa olla suurem vastava teenustasu piirmäärast; 11) teenustasude muutmine – vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises nimetatud teenustasude suuruse muutmine Korras sätestatud korras; 12) teenustasu piirmäär – kõige suurem võimalik tasu segaolmejäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete käitlemise eest, millest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava vedaja teenustasud ei saa kõrgemad olla. Korra § 5 lõikes 1 nimetatud iga olmejäätmete liigi suhtes kehtestatakse eraldi teenustasu piirmäär. Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi teenustasude piirmäärad kehtestatakse lähtuvalt jäätmemahutite suurustest. Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi teenustasude piirmääradega sätestatakse, milline on teenustasu piirmäär teatud suurusega jäätmemahutis oleva olmejäätmete liigi ühekordse käitlemise eest. Suurjäätmete teenustasu piirmäär määratakse kindlaks lähtuvalt 1 (ühe) kuupmeetri suurjäätmete käitlemisest. 13) avalik konkurss – konkurentsiseaduse ning Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr. 303 kinnitatud Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra alusel korraldatav avalik konkurss olmejäätmete vedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks konkreetses veopiirkonnas; 14) ettevõtja – isik, kes osaleb avalikul konkursil ja esitab oma pakkumise; 15) olmejäätmete valdaja – korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete tekitaja või muu isik või asutus, kelle valduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmed. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete valdajaks on ka korteriühistu või muu ühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub elu- või äriruum või hoone kui vallasasja omanik; 16) olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemine – olmejäätmete valdaja põhjendatud avalduse alusel erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest; 17) ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine – vedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse äravõtmine konkreetses veopiirkonnas; 18) vallavalitsus – Tähtvere Vallavalitsus; 19) vallavalitsuse ja vedaja vaheline leping – leping, millega reguleeritakse jäätmevedaja ja Tähtvere Vallavalitsuse vahelisi õigusi ja kohustusi korraldatud jäätmeveo korraldamisel. (2) Käesoleva korra paragrahvis 2 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, Tähtvere valla jäätmehoolduseeskirjas ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest ja mõistetest.
Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on olmejäätmete kogumine ja vedamine Tähtvere valla kogu haldusterritooriumil (jäätmeveo piirkonnas) vallavalitsuse määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse käesoleva korra alusel korraldatud avaliku konkursi korras valitud vedaja poolt.
Tähtvere valla kogu haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna.
(1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrusega nr 102 kehtestatud olmejäätmete liigid: 20 03 01 – segaolmejäätmed, 20 01 01 – paber ja kartong, 20 03 07 – suurjäätmed. (2) Teiste jäätmeliikide käitlemine toimub vastavalt Tähtvere valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.
(1) Jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise ning haisu tekke, kuid segaolmejäätmete puhul mitte harvemini kui: 1) kord kahe nädala jooksul tiheasustusalal paiknevate nelja ja enama korteriga korterelamute juurest; 2) kord nelja nädala jooksul tiheasustusalal paiknevate eramute ja kuni 3 korteriga elamute juurest tingimusel, et on tagatud biolagunevate jäätmete eraldi kogumine; 3) kord nelja nädala jooksul hajaasustusalal paiknevate nelja ja enama korteriga korterelamute juurest tingimusel, et on tagatud biolagunevate jäätmete eraldi kogumine; 4) kord kaheteistkümne nädala jooksul hajaasustusalal paiknevate eramute ja kuni 3 korteriga elamute juurest tingimusel, kui on tagatud biolagunevate jäätmete eraldi kogumine; 5) kord nelja nädala jooksul tihe- või hajaasustusalal asuvatel mitteelamumaa (äri-, tootmis või sotsiaalmaa) sihtotstarbega kinnistutel; 6) kord kaheteistkümne nädala jooksul hajaasustusalal asuvatel sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistutel. (2) Paberi ja kartongi äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise. (3) Juhul, kui käesoleva korra paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust sagedamini. (4) Jäätmemahutite tühjendamine võib toimuda ajavahemikul kella 7.00–23.00.
Veopiirkonnas kogutavad jäätmed ladestatakse lähimas jäätmeluba omavas majanduslikult soodsaimas prügilas.
(1) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on käesoleva korraga hõlmatud jäätmed. Jäätmevaldaja on korteri- või hooneühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum või muu ruum, mille kasutamisel võib tekkida käesoleva korraga hõlmatud jäätmeid. (2) Vallavalitsus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. Jäätmevaldajate registris registreeritakse kõik jäätmevaldajad, kes on liidetud korraldatud jäätmeveoga, on vabastatud liitumisest või loetakse mitteliitunuks.
(1) Jäätmevaldaja loetakse elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. (2) Vedaja ja jäätmevaldaja on kohustatud sõlmima omavahelise jäätmekäitluslepingu. Jäätmevaldaja võib volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepinguid jäätmevaldaja nimel. (3) Jäätmekäitluslepingus lepitakse kokku järgnevas: 1) kas jäätmevaldaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit; 2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg; 3) poolte õigused ja kohustused. (4) Jäätmekäitluslepingu kirjaliku lepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. (5) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul kui jäätmevaldaja ei ole tegeliku jäätmeveo alguseks sõlminud vedajaga jäätmekäitluslepingut või vabastatud korraldatud jäätmeteveost, esitab jäätmevedaja igakuuliselt arved miinimumpaketist lähtudes, milleks on Korra § 6 alusel määratud vähim lubatud tühjendamissagedus ja Korra § 14 alusel määratud vähim jäätmemahuti maht. (6) Naabruses asuvate kinnistute jäätmevaldajad võivad sõlmida ühise jäätmekäitluslepingu ja kasutada jäätmete kogumiseks ühiseid kogumismahuteid, juhul kui teede ja tänavate olukord ei võimalda vedajal teenust osutada jäätmevaldaja kinnistul. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Jäätmevaldajad peavad ühise jäätmemahuti kasutamiseks sõlmima ühistegevuse lepingu. (7) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest. (8) Jäätmevedaja esitab korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale arve üks kord kuus. (9) Olmejäätmete valdajal on õigus taotleda, et tema jäätmemahutite tühjendamine toimuks käesolevas Korras sätestatust harvemini. Olmejäätmete valdaja esitab vastavasisulise kirjaliku ja põhjendatud taotluse Vallavalitsusele. Olmejäätmete valdaja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus korraldusega ühe kuu jooksul arvates avalduse esitamisest. Mõjuval põhjusel võib vallavalitsus avalduse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Jäätmemahutite tühjendamine olmejäätmetest ei saa toimuda harvemini, kui see on sätestatud Tähtvere valla jäätmehoolduseeskirja punktis 8.2. (10) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. Nimetatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele avaldus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Avalduse vorm on toodud korra lisas. (2) Taotluses märgitakse: 1) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda mitteliitunuks lugemist; 2) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 3) muud taotluse vormil nõutud andmed. (3) Mitteliitunuks ei saa lugeda pikemaks perioodiks kui üks aasta. (4) Vallavalitsus võib lugeda jäätmevaldaja mitteliitunuks korraldatud olmejäätmeveoga järgmistel juhtudel: 1) kui jäätmevaldaja juurde ei ole võimalik läheneda jäätmeveoks kohandatud autotranspordiga tulenevalt teede seisundist; 2) kui jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks presskonteinerit; 3) kui jäätmevaldaja ei kasuta ajutiselt elu-, äri-, büroo- või muud sarnast ruumi. Ajutiseks ruumi mittekasutamiseks loetakse perioodi, mis on pikem kui 3 kuud. (5) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema avalduse rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus korraldusega ühe kuu jooksul arvates avalduse esitamisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus avalduse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks, hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude teatavaks saamisest jäätmevaldajale. (7) Vallavalitsus teavitab vedajat piirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja mitteliitunuks lugemise tähtajast.
(1) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb korraldusega antud tähtaja möödumisel, millega luges jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. (2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus jäätmevaldaja lugemiseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Käesolevas punktis nimetatud taotluse menetlemisel juhindutakse Korra §-s 10 sätestatust.
Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine korraldatud jäätmeveoga, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja sõlmib jäätmekäitluslepingu ja teavitab kirjalikult vallavalitsust; 3) mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolud on muutunud.
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud olmejäätmete valdaja peab jäätmemahutitena kasutama mahuteid, mida on võimalik jäätmeveoki tõstemehhanismiga tühjendada. Reeglina on lubatud kasutada kaanega suletavaid metallist või plastist väikekonteinereid mahuga 140, 240, 370, 600, 660 ja 800 liitrit, kaanega suletavaid metallist konteinereid mahuga 1500, 2500 ning 4500 liitrit või presskonteinereid või teisi jäätmemahuteid, kui see on kokku lepitud jäätmevedajaga sõlmitud jäätmekäitluslepingus.
(1) Korraldatud jäätmeveol kasutatavad olmejäätmete kogumismahutite vähimad suurused on: 1) Ühepereelamu ja mitteelamumaa kinnistul (äri-, tootmis- ja sotsiaalmaal) asuva segaolmejäämete kogumismahuti vähim suurus on 140 liitrit. 2) Korterelamu segaolmejäämete kogumismahuti vähim maht leitakse lähtudes inimeste arvust. Vähim arvestuslik jäätmeteke on 45 liitrit jäätmeid inimese kohta kuus.
(1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäär on jäätmekonteineri ühe korra tühjendustasu, mis sisaldab kõiki sellega kaasnevaid teenuseid - jäätmekäitluskoha teenustasu, jäätmete veokulu, prügikonteineri käsitransporti jäätmeveokini kuni 10 m, lukustatud konteineri avamine kliendi võtmega jms. (2) Teenustasu piirmäärad (sisaldavad 18% käibemaksu) kehtestatakse järgmiselt: 1) segaolmejäätmete puhul: Konteineri maht (liiter) 2009.a. (kroon) 2010.a. (kroon) 2011.a. (kroon) kuni 140 90 100 110 kuni 240 100 110 120 kuni 370 120 135 150 kuni 660 160 180 200 kuni 800 180 200 220 kuni 1500 280 310 340 kuni 2500 430 470 510 kuni 4500 700 770 840 2) paberi ja kartongi puhul: Konteineri maht (liiter) 2009.a. (kroon) 2010.a. (kroon) 2011.a. (kroon) 600 30 30 45 kuni 2500 125 125 175 3) 1 m3 (ühe kuupmeetri) suurjäätmete käitlemise teenustasu piirmäär on 400 krooni. (3) Teenustasu piirmäär ei sisalda jäätmekogumisvahendite rendi, amortisatsiooni, soetamise jms jaoks tehtavaid kulutusi.
(1) Teenustasu on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt avalikule jäätmeveokonkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid. (2) Jäätmevedaja saab taotleda teenustasu suurendamist kas ühe või mitme olmejäätmete liigi osas või kõigi olmejäätmete liikide osas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete teenustasu suurust. Oluliseks asjaoluks loetakse, kui inflatsioon (tarbijahinnaindeks) on aasta jooksul suurenenud 12%. (3) Vedaja poolt esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada: 1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon; 2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne; 3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes; 4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes. (4) Teenustasu muudetakse jäätmevedaja põhjendatud avalduse esitamisel üldjuhul mitte rohkem kui üks kord aastas. (5) Veopiirkonnas jäätmevedajale makstavate jäätmeveo teenustasude suurendamise otsustab Vallavalitsus. (6) Juhul, kui Vallavalitsus otsustab suurendada jäätmevedajale makstavat teenustasu, ei tohi ükski suurendatud teenustasu olla kõrgem Tähtvere Vallavolikogu poolt kehtestatud teenustasude piirmääradest. (7) Vallavalitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne päeva pärast arvates uute teenustasude avalikustamisest ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja kohalikus lehes Valla Elu, samuti valla veebilehel.
(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast, sealjuures ei tohi vedaja lisatasusid arvestada mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
(1) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab Vallavalitsus, juhindudes jäätmeseadusest, konkurentsiseadusest ja Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määrusest nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord”. Vallavalitsus annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise piirkonnas. (2) Avalikul konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena avatud kirjalikku pakkumist. Avalik konkurss kuulutatakse välja ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja valla veebilehel. (3) Avaliku konkursi pakkumise kutse dokumendid kooskõlastatakse Tartumaa Keskkonnateenistusega jäätmeseaduses ettenähtud korras. (4) Lisaks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” § 11 sätestatud andmetele tuleb avatud pakkumise väljakuulutamise teates ühe kvalifitseerimistingimusena ette näha vedaja Eestis kehtiva jäätmeloa olemasolu olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevuses. (5) Lisaks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” § 15 sätestatud andmetele ning jäätmeseaduse § 67 lg 2 sätestatud andmetele peavad avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides sisalduma järgnevad andmed ja dokumendid: 1) jäätmeveolepingu projekt; 2) pakkumise maksumuse esildis; 3) andmed ainuõiguse kestvuse kohta piirkonnas; (6) Avalikule konkursile esitatud ettevõtja poolses pakkumises sisalduvate jäätmeveo teenustasude suurus ei tohi ületada kehtivaid teenustasude piirmäärasid. (7) Avalikule konkursile esitatud pakkumise kutse dokumendid peavad olema kooskõlas jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega.
Vallavalitsus teavitab avalikkust ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja valla veebilehel avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud jäätmevedajast ja jäätmeveo teenustasudest.
Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima Vallavalitsusega jäätmeveolepingu hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates jäätmevedajale kirjaliku ettepaneku tegemisest.
(1) Vallavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 1) jäätmevedaja ei ole sõlminud korra § 19 nimetatud tähtaja jooksul Vallavalitsusega jäätmeveolepingut; 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates Vallavalitsuse ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast; 3) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt Vallavalitsuse ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast; 4) jäätmevedaja on ilma mõjuva põhjenduseta jätnud viiel korral jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata; 5) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või jäätmeveolepingut. (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva korra lõikes (1) nimetatud asjaolu, teavitab Vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest jäätmevedaja poolt. (3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita Korra käesoleva paragrahvi lõikes (2) nõutud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt Korra käesoleva paragrahvi lõikes (1) nimetatud rikkumisi, otsustab Vallavalitsus jäätmevedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas. (4) Jäätmevedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku konkursi tulemusena väljaselgitatud uus jäätmevedaja veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist.
(1) Käesoleva korra täitmise üle teostab järelevalvet oma haldusterritooriumil Tähtvere Vallavalitsus. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.