(1) Määrus sätestab Jõhvi vallas: 1) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeteliikide loetelu; 2) korraldatud jäätmeveo erisused tihe- ja hajaasustusega valla piirkondades; 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused; 4) jäätmeveo teenustasude suuruse määramise korra; 5) olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise korra. (2) Käesoleva korra täitmine on kohustuslik kõigile Jõhvi valla füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes omavad valla haldusterritooriumil maaüksust, millele rakendub korraldatud jäätmevedu.
Korras kasutakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine veopiirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse Jõhvi Vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt; 2) veopiirkond – vallavolikogu poolt kindlaksmääratud ala, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga; 3) olmejäätmed – paber ja kartong, segaolmejäätmed ning suurjäätmed, mis on tekkinud kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses või mujal ja mis on oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed; 4) olmejäätmete vedaja – isik, kellega on Jõhvi Vallavalitsus sõlminud lepingu veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadimiseks jäätmemahutitest jäätmeveokile, transportimiseks ja üleandmiseks jäätmekäitluskohta; 5) olmejäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sortimine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 6) olmejäätmete valdaja – olmejäätme tekitaja või muu isik või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on olmejäätmed; 7) teenustasu suurus – vallavalitsuse ja olmejäätmete vedaja (edaspidi vedaja) vahel sõlmitud lepingus kajastuv teenuse hind, millest kõrgemat teenustasu ei tohi vedaja olmejäätmete valdajalt küsida; 8) kinnistu, millele rakendub korraldatud jäätmevedu – maaüksus, millel asuvad eluruumid, ärihooned, tootmis- ja muud hooned või rajatised, mis on otseselt seotud inimtegevusega.
(1) Valla haldusterritooriumil toimub korraldatud jäätmeveo nõuetele vastav jäätmete kogumine ja vedamine järgmiste jäätmeteliikide suhtes: 1) paber ja kartong; 2) segaolmejäätmed; 3) suurjäätmed; 4) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, kauplustes riknenud ja realiseerimistähtaja ületanud toidukaubad. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ohtlikud jäätmed; 2) pandiga koormatud pakendijäätmed ja need pakendijäätmed, mida kogutakse eraldi avalikesse või jäätmevaldajate omandis olevatesse pakendijäätmete mahutitesse; 3) bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja äravedu, aga samuti valla territooriumi koristamise käigus kogutud jäätmed. 4) aia- ja haljastusjäätmete kogumine ja vedu. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmete kogumine toimub vastavalt Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatule.
Valla haldusterritooriumile on moodustatud üks veopiirkond, mis hõlmab nii tiheasustus- kui ka hajaasustusalasid.
(1) Sõltuvalt kinnistu sihtotstarbest, olmejäätmete tekkimise mahust ning jäätmevaldajategevuse eripärast, on olmejäätmete valdajad kohustatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmeid koguma liigiti alljärgnevalt: 1) vanapaberit ja kartongi – elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt kaheksa korterit; 2) vanapaberit ja kartongi – mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid jäätmeid tekib üle 50 kg nädalas; 3) sorditud segaolmejäätmeid – elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul; 4) biolagunevaid jäätmeid – elamumaa sihtotstarbega kinnistutel kus kortereid üle 60; majutuskohtades kus on kohti üle 200; toiduainetega kauplevates kaubandusettevõttes, kus müügipinda on üle 200 m². (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olmejäätmeid kogutakse liigiti eraldi mahutitesse, mis võivad olla jäätmevaldaja omandis või renditud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olmejäätmete vedamist veopiirkonnas teostab vedaja, kes on vallavalitsusega sõlminud vastava lepingu. (4) Jäätmemahutite tühjendamise sagedus on: 1) tiheasustusega aladel – korterelamute juurest kogemuslikult väljakujunenud sagedusel, kuid mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul; kaupluste, büroode, mitmesuguste ühistute (elamu-, aiandus-, garaaži-) ja ettevõtete juurest vastavalt väljakujunenud sagedusel, kuid mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul; väikeelamute juurest vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; biolagunevate jäätmete mahutite tühjendamine mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul; 2) hajaasustusega aladel taludes, kus toimub komposteeritavate jäätmete jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastav komposteerimine, eraldi klaas- ja plastpakendi (mis ei ole pandiga koormatud) kogumine, paberi ja kartongi eraldi kogumine või kasutamine küttematerjalina, võib toimuda segaolmejäätmete ja suurjäätmete äravedu harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul. (5) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäidetud või levib tugevat haisu, või kui on suurenenud kahjurite teke, või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahuteid tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust sagedamini.
(1) Teenustasu suurus kujuneb välja Jõhvi Vallavalitsuse korraldatud jäätmeveo riigihanke menetluse käigus, mille tulemusel sõlmitakse vedajaga leping, kus kajastatakse teenustasude hinnad. (2) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. (3) Jäätmeveo teenustasu suuruse pakkumuse koostamisel peab vedaja juhinduma jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. (4) Jäätmeveo teenuse hind peab sisaldama järgmiseid toiminguid/komponente: 1) sõidukulu jäätmevaldaja juurde; 2) teisaldatava jäätmemahuti (või jäätmekoti) teisaldamist veokini raadiuses kuni 10 m; 3) jäätmemahuti tühjendamist veokile; 4) jäätmete vedu jäätmekäitlusettevõttesse; 5) jäätmeveoki kaalumisteenuse maksumust prügilas; 6) jäätmekäitlusettevõtte jäätmete vastuvõtuhinda; 7) mahuti paigutamise teenustasu korraldatud jäätmeveo alustamisel, kui jäätmevaldaja rendib vedajalt mahuti; 8) mahuti äraviimise teenustasu korraldatud jäätmeveo lõpetamisel, kui mahuti oli renditud vedajalt.
(1) Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasude suurust. (2) Vedajal on õigus vallavalitsuselt taotleda teenustasude hindade muutmist mitte sagedamini kui üks kord aastas, peale ühe aasta möödumist lepingu sõlmimisest. (3) Vedajal on õigus taotleda vallavalitsuselt teenustasude suurendamist juhul, kui: 1) vedaja kulud või jäätmekäitluskoha tasu on suurenenud vähemalt 10% võrreldes nimetatud kulu ja tasude suurusega, mis oli riigihanke korraldamise ajal ja 2) vedaja ei saanud riigihanke pakkumuse esitamise ajal eeldada, et käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kulud või tasu suurenevad (sõltumata suurenemise %st) ja 3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kulude või tasude oluline suurenemine ei ole tingitud vedaja ebaõigest majandustegevusest. (4) Vedaja esitab vallavalitsusele teenustasude suurendamise kirjaliku taotluse, mis peab sisaldama: 1) asjaolude kirjeldust, mille tõttu soovib vedaja teenustasusid suurendada; 2) selgitusi, mis on põhjustanud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud asjaolude tekkimise; 3) ettepanekuid, mis ulatuses soovitakse teenustasude suuruseid paberi ja kartongi, segaolmejäätmete, suurjäätmete ja biolagunevate jäätmete vedamise eest muuta. (5) Vedaja peab lubama vallavalitsuse volitatud esindajal tutvuda hinnakujunemist puudutavaid dokumente, muud teavet ja asjaolusid, teha neist vajadusel väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid. (6) Vallavalitsus teeb motiveeritud otsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest ning avalikustab haldusakti kohalikus ajalehes.
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. (2) Vallavalitsus teavitab avalikkust korraldatud jäätmeveo hanke tulemusel hankelepingu sõlmimisest Jõhvi valla kodulehel ja kohalikus ajalehes. (3) Jäätmeseaduse § 69 lõikest 11 tulenev jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest informeerimise kohustus delegeeritakse korraldatud jäätmeveo vedajale. Vedaja informeerib jäätmevaldajat kirjalikult päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga ning edastab veograafiku ja jäätmeveolepingu projekti. (4) Vedaja on kohustatud sõlmima kõikide korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajatega jäätmeveolepingud, kui jäätmevaldaja avaldab selleks soovi. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju olmejäätmete valdaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. Vedaja ja jäätmevaldaja vahelise lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat (mahuti suurus, veosagedus jne). Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja olmejäätmete valdaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.
(1) Vallavalitsus võib kinnistu omaniku või aiandusühistu kirjaliku taotluse alusel erandkorras tähtajaliselt vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui jäätmevaldaja ei ela kinnistul või ei kasuta seda. [muudetud Jõhvi Vallavolikogu 20.10.2011 määrusega nr 74, jõustus 1.11.2011] (2) Kinnistu omaniku või aiandusühistu kirjalik taotlus peab sisaldama: [muudetud Jõhvi Vallavolikogu 20.10.2011 määrusega nr 74, jõustus 1.11.2011] 1) põhjust, mis alusel olmejäätmete valdaja taotleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist (nt elamu on asustamata ja selle omanik elab mujal, ettevõte on lõpetanud tegevuse ja hoone seisab kasutamata tühjana, hajaasustusega alal jäätmevaldajani viiv tee ei võimalda teenuse osutamist) jne); 2) tähtaega, mille jooksul olmejäätmete valdaja taotleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist. (3) Kinnistu omaniku või aiandusühistu korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise menetlus toimub järgnevas järjekorras: [muudetud Jõhvi Vallavolikogu 20.10.2011 määrusega nr 74, jõustus 1.11.2011] 1) kinnistu omanik või aiandusühistu esitab kirjaliku taotluse vallavalitsusele; [muudetud Jõhvi Vallavolikogu 20.10.2011 määrusega nr 74, jõustus 1.11.2011] 2) vallavalitsuse vastutav ametnik kontrollib 14 päeva jooksul olmejäätmete valdaja taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele ning teostab kinnistu ülevaatuse, mille käigus selgitatakse välja, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad; 3) taotluse ja kinnistu ülevaatuse alusel kujundab vallavalitsuse keskkonnaspetsialist oma seisukoha ja edastab selle otsustamiseks vallavalitsusele; 4) vallavalitsus teeb 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest põhjendatud otsuse, kas jäätmevaldaja vabastada või mitte korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (4) Käesoleva paragrahvis lg 3 punktis 3 nimetatud otsus vormistatakse vallavalitsuse korraldusena, mis peab vähemalt sisaldama: 1) liitumisest vabastamise tähtaega; 2) liitumisest vabastamise (või mittevabastamise) põhjuseid; 3) vastutava ametniku nime, kes teostab seiret jäätmevaldaja vabastuse üle. (5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud järgmise aasta 20. jaanuariks esitama vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kinnituse esitamisel ei pea jäätmevaldaja vallavalitsusele täiendavalt esitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlust ning vallavalitsus menetleb esitatud kinnitust käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt. (6) Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. (7) Vallavalitsusel on õigus erandkorras jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja lugeda liitunuks korraldatud jäätmeveoga, kui seire käigus selgub, et vabastamist võimaldavad asjaolud on muutunud.
(1) Määrus jõustub 1. juulil 2011. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]