Tähtvere vallas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra (edaspidi: kord) eesmärk on sätestada: 1) korraldatud jäätmeveo piirkond; 2) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg; 4) korraldatud jäätmeveoga liitumise ja liitumisest vabastamise tingimused; 5) jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord; 6) korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid; 7) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise teenustasude piirmäärad ja teenustasude muutmise kord; 8) ainuõigust omava vedaja ja Tähtvere Vallavalitsuse vahel korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimise kord; 9) vedajale korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise ja ainuõigust omavalt vedajalt ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord.
(1) Korras kasutatakse alljärgnevaid mõisteid järgmises tähenduses: 1) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 2) segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlike jäätmeid; 3) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 4) jäätmete vedamine on konkreetses veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete laadimine jäätmemahutitest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava jäätmevedaja jäätmeveoki(te)le, vedamine ning üleandmine jäätmekäitluskohale või suunamine jäätmekäitlejale edasiseks käitluseks; 5) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse Tähtvere Vallavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 6) tiheasustusala on kompaktse hoonestusega, tänavatega ja olemasolevate või kavandatavate ühiste tehnovõrkudega maa-ala; 7) jäätmevedaja (vedaja; ainuõiguse saanud vedaja) on ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas; 8) jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete tekitaja või muu isik või asutus, kelle valduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmed; 9) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning muutub pärast jäätmevaldaja poolt jäätmete üleandmist ise jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 10) jäätmeveok on jäätmeid kokku pressiv ja konteinerite tühjendamise seadmega varustatud eriotstarbeline veok; 11) jäätmeveo piirkond on käesoleva korraga kindlaksmääratav ala, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks ainuõigust omav jäätmevedaja; 12) teenustasu on jäätmevaldaja poolt jäätmete käitlemise eest makstav tasu. Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Teenustasu ei saa olla suurem vastava teenustasu piirmäärast; 13) teenustasude muutmine on vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises nimetatud teenustasude suuruse muutmine käesoleva korraga sätestatud korras; 14) teenustasu piirmäär on kõige suurem võimalik tasu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise eest, millest vedaja teenustasud ei saa kõrgemad olla; 15) lisateenus on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida vedaja jäätmevaldajale osutab; 16) avalik konkurss on konkurentsiseaduse ning Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kinnitatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra“ alusel korraldatav avalik konkurss olmejäätmete vedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks konkreetses veopiirkonnas; 17) ettevõtja on isik, kes osaleb avalikul konkursil ja esitab oma pakkumise; 18) olmejäätmete valdaja on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete tekitaja või muu isik või asutus, kelle valduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmed. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete valdajaks on ka korteriühistu või muu ühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub elu- või äriruum või hoone kui vallasasja omanik; 19) olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemine on olmejäätmete valdaja põhjendatud avalduse alusel erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest; 20) ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine on vedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse äravõtmine konkreetses veopiirkonnas; 21) vald (vallavalitsus) on Tähtvere Vallavalitsus; 22) valla ja vedaja vaheline leping on leping, millega reguleeritakse jäätmevedaja ja Tähtvere Vallavalitsuse vahelisi õigusi ja kohustusi korraldatud jäätmeveo korraldamisel. (2) Käesoleva korra paragrahvis 2 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, Tähtvere valla jäätmehoolduseeskirjas ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on olmejäätmete kogumine ja vedamine Tähtvere valla kogu haldusterritooriumil (jäätmeveo piirkonnas) vallavalitsuse määratud jäätmekäitluskohta(desse) käesoleva korra alusel korraldatud avaliku konkursi korras valitud vedaja poolt.
Tähtvere valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna.
(1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrusega nr 102 kehtestatud jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmete liigid: 20 03 01 – segaolmejäätmed; 20 01 01 – paber ja kartong; 20 03 07 – suurjäätmed. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed; 2) tänavatel, parkides, haljasaladel, matkaradadel ja supluskohtades paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed; 3) käesolevas korras loetlemata jäätmekäitluse lisateenused s.h. jäätmemahutite üürimine või müümine.
(1) Segaolmejäätmete äravedu jäätmetekkekohtadelt peab toimuma sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui: 1) üks kord kahe nädala jooksul tiheasustusalal paiknevate nelja ja enama korteriga korterelamute juurest; 2) üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusalal asuvatelt muudelt jäätmeveoga hõlmatud jäätmetekkekohtadelt v.a tiheasustusala suvilad; 3) üks kord kaheksa nädala jooksul tiheasustusala suvilate juurest või muudelt tiheasustusala hooajalistelt jäätmetekkekohtadelt nende kasutusperioodil; 4) üks kord nelja nädala jooksul hajaasustusalal paiknevate nelja ja enama korteriga korterelamute juurest, samuti korraldatud jäätmeveoga hõlmatud äri-, sotsiaal- ja tootmishoonete jäätmetekkekohtadelt; 5) üks kord kaheteistkümne nädala jooksul hajaasustusalal asuvatelt muudelt jäätmeveoga hõlmatud jäätmetekkekohtadelt tingimusel, et kohapeal on korraldatud biolagunevate jäätmete käitlemine (liigitikogumine, kompostimine). (2) Suurjäätmete äravedu jäätmetekkekohalt toimub vastavalt jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelisele kokkuleppele. Vastavasisulise kokkuleppe puudumisel on vedaja kohustatud jäätmemahutite ümbrusesse paigutatud suurjäätmed ära vedama hiljemalt 3 päeva jooksul alates jäätmevaldaja poolt esitatud tellimusest. (3) Paberi ja kartongi äravedu jäätmetekkekohalt peab toimuma sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise.
Veopiirkonnas kogutavad jäätmed ladestatakse lähimas ja majanduslikult soodsaimas jäätmeluba omavas prügilas.
(1) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on käesoleva korraga hõlmatud jäätmed. Jäätmevaldaja on korteri- või hooneühistu, selle puudumisel aga eluruumi (elamu, suvila), sotsiaal- ,või äriruumi, aga samuti muu nimetamata jäätmetekkekoha, mille kasutamisel võib tekkida käesoleva korraga hõlmatud jäätmeid, omanik või haldaja. Erandina ei ole korraldatud jäätmeveo jäätmevaldajad kortermaja elanikke teenindavate liitgaraažide omanikud või haldajad. (2) Jäätmevaldajad kantakse registrisse Tähtvere valla jäätmevaldajate registri asutamise ja registri pidamise korrast lähtuvalt.
(1) Jäätmevaldaja loetakse elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud vedajaga jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele. (2) Vallavalitsus võib lubada korraldatud jäätmeveoga liitumist eritingimustel (ühismahuti kasutamine, liitumine hooajaliselt). (3) Vallavalitsus võib lubada korraldatud jäätmeveoga mitteliitumist käesoleva määrusega sätestatud tingimustel. (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(1) Vedaja ja jäätmevaldaja on kohustatud sõlmima omavahelise jäätmekäitluslepingu. Jäätmevaldaja võib volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepinguid jäätmevaldaja nimel. (2) Jäätmekäitluslepingus lepitakse kokku järgnevas: 1) kas jäätmevaldaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit; 2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg; 3) poolte õigused ja kohustused. (3) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. (4) Olukorras, kus jäätmevaldaja ei ole tegeliku jäätmeveo alguseks sõlminud vedajaga jäätmekäitluslepingut, kasutatakse segaolmejäätmete ning paberi ja papi kogumismahutitena käesoleva korra §-s 15 sätestatud minimaalseid kogumismahuteid ja nende tühjendamisel lähtutakse käesoleva korra §-s 6 toodud jäätmemahutite minimaalsest tühjendamise sagedustest. (5) Jäätmevaldaja, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatust erinevat jäätmemahutit või jäätmekotti või kelle jäätmemahutit tühjendatakse harvemini, kui on sätestatud käesoleva korra §-s 6, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu. (6) Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu ning teavitama vallavalitsust ühismahuti kasutamisest. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele avaldus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Avalduse vorm on toodud korra lisas. (2) Taotluses märgitakse: 1) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda mitteliitunuks lugemist; 2) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 3) muud taotluse vormil nõutud andmed. (3) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks. (4) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel korraldatud jäätmeveoga osaliselt mitteliitunuks mittestandardse mahuti või ühe või mitme jäätmeliigi osas. (5) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel korraldatud jäätmeveoga hooajaliselt mitteliitunuks, kui jäätmevaldaja kasutab eluruumi (suvilat) hooajaliselt. (6) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja lugeda korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks järgmistel juhtudel: 1) jäätmevaldaja ei kasuta ajutiselt elu-, äri-, büroo- või muud sarnast ruumi. Ajutiseks ruumi mittekasutamiseks loetakse perioodi, mis on pikem kui 6 kuud. 2) jäätmevaldaja juurde ei ole võimalik läheneda jäätmeveoks kohandatud autotranspordiga tulenevalt teede seisundist; 3) jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks presskonteinerit; 4) jäätmevaldaja käitleb äri- ja tootmistegevuse jäätmeid käitlemiskava alusel. (7) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema avalduse rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus korraldusega ühe kuu jooksul arvates avalduse esitamisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus avalduse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (8) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks, hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude teatavaks saamisest jäätmevaldajale. (9) Vallavalitsus teavitab vedajat piirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja mitteliitunuks lugemise tähtajast.
(1) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb tähtaja möödumisel, millega jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loeti. (2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus jäätmevaldaja lugemiseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Käesolevas punktis nimetatud taotluse menetlemisel juhindutakse korra §-s 11 sätestatust.
Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine korraldatud jäätmeveoga, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja sõlmib jäätmekäitluslepingu ja teavitab kirjalikult vallavalitsust; 3) mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolud on muutunud.
Korraldatud jäätmeveoga liitunud olmejäätmete valdaja peab jäätmemahutitena kasutama mahuteid, mida on võimalik jäätmeveoki tõstemehhanismiga tühjendada. Reeglina on lubatud kasutada kaanega suletavaid metallist või plastist väikekonteinereid mahuga 140, 240, 370, 600, 660, 800 või 1100 liitrit, kaanega suletavaid metallist konteinereid mahuga 1500, 2500 ning 4500 liitrit või presskonteinereid või teisi jäätmemahuteid, kui see on kokku lepitud jäätmevedajaga sõlmitud jäätmekäitluslepingus. Samuti on lubatud jäätmekäitleja poolt tarnitavad 50 l jäätmekotid (kuni 10 kg).
(1) Korraldatud jäätmeveol kasutatavad segaolmejäätmete kogumismahutite vähimad suurused jäätmetekkekohtadel on: 1) üksikelamu ja suvila puhul – 140 liitrit või 50 l jäätmekott; 2) sotsiaal- või äriruumi puhul – 600 liitrit; 3) 4- ja enama korteriga korterelamu kogumismahuti vähim maht leitakse lähtudes inimeste arvust ja käesolevas korras sätestatud jäätmemahuti minimaalsest tühjendussagedusest. Vähim arvestuslik jäätmeteke on 45 liitrit jäätmeid inimese kohta kuus. (2) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahutite vähim suurus jäätmetekkekohtadel on 600 l. (3) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate suurjäätmete kogumismahutite suurus määratakse jäätmekäitluslepinguga.
Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäär on ühe kuupmeetri (1 m3) olmejäätmete käitlustasu eurodes, mis sisaldab kõiki jäätmekäitlusega kaasnevaid teenuseid: jäätmekäitluskoha teenustasu (ladestustasu), jäätmete veokulu, jäätmemahuti käsitransporti jäätmeveokini kuni 10 m, lukustatud mahuti avamist kliendi võtmega jms. Teenustasu piirmääras ei sisaldu jäätmevaldaja jäätmemahutite soetamise, rendi, amortisatsiooni jmt jaoks tehtavad kulutused. Teenustasu piirmäär (sisaldab 20% käibemaksu) kehtestatakse järgmiselt: Jäätmeliik Teenustasu piirmäär 2010. a* Teenustasu piirmäär 2011. a Teenustasu piirmäär 2012. a 1 Segaolmejäätmed 14,06 15,02 15,98 2 Paber ja kartong 3,83 4,22 4,79 3 Suurjäätmed 25,56 25,56 25,56 * eeldatavalt 2010. aastal algava korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäär vastavalt esimesel, teisel ja kolmandal täisaastal (ei ühti kalendriaastaga)
(1) Teenustasu on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt avalikule jäätmeveokonkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid. (2) Jäätmevedaja saab taotleda teenustasu suurendamist kas ühe või mitme olmejäätmete liigi osas või kõigi olmejäätmete liikide osas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete teenustasu suurust. Oluliseks asjaoluks loetakse, kui inflatsioon (tarbijahinnaindeks) on aasta jooksul suurenenud 12%. (3) Vedaja poolt esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada: 1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon; 2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne; 3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes; 4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes. (4) Teenustasu muudetakse jäätmevedaja põhjendatud avalduse esitamisel üldjuhul mitte rohkem kui üks kord aastas. (5) Veopiirkonnas jäätmevedajale makstavate jäätmeveo teenustasude suurendamise otsustab vallavalitsus. (6) Juhul, kui vallavalitsus otsustab suurendada jäätmevedajale makstavat teenustasu, ei tohi ükski suurendatud teenustasu olla kõrgem Tähtvere Vallavolikogu poolt kehtestatud teenustasude piirmääradest. (7) Vallavalitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne päeva pärast arvates uute teenustasude avalikustamisest ühes üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus lehes Valla Elu ja valla veebilehel.
(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast, sealjuures ei tohi vedaja lisatasusid arvestada mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
(1) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab vallavalitsus, juhindudes jäätmeseadusest, konkurentsiseadusest ja Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määrusest nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord”. Vallavalitsus annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise piirkonnas. (2) Avalikul konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena avatud kirjalikku pakkumist. Avalik konkurss kuulutatakse välja ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja valla veebilehel. (3) Avaliku konkursi pakkumise kutse dokumendid kooskõlastatakse Keskkonnaametiga jäätmeseaduses ettenähtud korras. (4) Lisaks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ § 11 sätestatud andmetele tuleb avatud pakkumise väljakuulutamise teates ühe kvalifitseerimistingimusena ette näha vedaja Eestis kehtiva jäätmeloa olemasolu olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevusena. (5) Lisaks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ § 15 sätestatud andmetele ning jäätmeseaduse § 67 lg 2 sätestatud andmetele peavad avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides sisalduma järgnevad andmed ja dokumendid: 1) valla ja vedaja vahelise lepingu projekt; 2) pakkumise hinnaesildissegaolmejäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks; 3) andmed ainuõiguse kestuse kohta piirkonnas. (6) Avalikule konkursile esitatud ettevõtja poolses pakkumises sisalduvate jäätmeveo teenustasude suurus ei tohi ületada kehtivaid teenustasude piirmäärasid. (7) Avalikule konkursile esitatud pakkumise kutse dokumendid peavad olema kooskõlas jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega.
Vallavalitsus teavitab avalikkust konkursi tulemusena välja selgitatud jäätmevedajast ja jäätmeveo teenustasudest.ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ühes üleriigilise levikuga päevalehes või kohalikus lehes ja valla veebilehel.
Valla ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast.
(1) Vallavalitsusel on õigus võtta vedajalt enne tähtaja lõppu ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 1) vedaja ei ole pöördunud eeskirja §-s 21 nimetatud tähtaja jooksul valla poole valla ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks; 2) vedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates valla ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast; 3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks; 4) vedaja on ilma mõjuva põhjenduseta jätnud kolmel korral jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata; 5) vedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või jäätmekäitluslepingut. (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Vedaja peab selgituse esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest. (3) Kui vedaja ei esita lõikes 2 nõutud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt lõikes 1 toime pandud rikkumisi, otsustab vallavalitsus vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse äravõtmise enne tähtaja lõppu. (4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku konkursi tulemusena väljaselgitatud uus jäätmevedaja veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist.
Järelevalvet käesoleva korra täitmise üle teostab oma haldusterritooriumil Tähtvere Vallavalitsus.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud] (2) Avaldada määruse terviktekst Tähtvere valla veebilehel ja Riigikantselei elektroonilises andmekogus. (3) Määrus jõustub 01. märtsil 2010.