(1) Määrata Tähtvere valla kaugküttepiirkondade piirid vastavalt alljärgnevale kirjeldusele. (2) Tähtvere valla kaugküttepiirkonnad hõlmavad valdavalt tihehoonestusega alasid Ilmatsalu alevikus ja Ilmatsalu külas ning Märja alevikus järgmiselt: 1) Ilmatsalu alevikus hõlmab kaugküttepiirkond valdavalt tiheasustusala, mis piirneb idast Kooli teega Ilmatsalu Põhikoolini, kooli kinnistust edasi Ilmatsalu Soojus OÜ-le kuuluva pumpla territooriumiga, edasi AS Tartu Agro AS-ile kuuluva tootmishoonete kinnistuni. Tartu Agro AS kinnistust kulgeb piir edasi AS Ilmre kinnistu piiriga, jätkudes vallamaja kinnistu piiri mööda Ilmatsalu järveni. Põhja poolt piirneb ala Ilmatsalu järvega, ristudes Ilmatsalu–Tartu maanteega. Kaugküttepiirkond lõpeb kulgedes Ilmatsalu maanteed mööda Kooli tee algusesse. Lisaks kuulub sellesse piirkonda perspektiivne arendusala Ilmatsalu järve läänepoolsel kaldal. 2) Märja aleviku kaugkütte piirkond piirneb lõunast Tartu–Viljandi maanteega, edasi idast Ülenurme vallaga. Põhjas Tartu Agro AS maadega ning läänest Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu kinnistuga.
(1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud erandjuhtudel. (2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. (3) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi, on: 1) ajutised ehitised; 2) ehitised, mille soojuskoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2kW; 3) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40kW; 4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindlustuse; 5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas). (4) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras. (5) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse ostu-müügilepingute lõpetamisega. (6) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 3) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakataks kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas). (7) Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise taotluse. (8) Võrguettevõtja määrab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul. (9) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 1) võrguühenduse likvideerimise aeg arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest; 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks; 3) eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt kehtestatud kvaliteedi nõuetele. (2) Soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peavad soojusallikast väljastatava soojuskandja temperatuurigraafik ja hüdrauliline reziim lähtuma välisõhutemperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist. (3) Kaugkütte kvaliteedinõuded, tehnilised parameetrid ja lubatavad hälbed on kirjeldatud eraldi EJKÜ poolt välja töötatud soovituslikus juhendmaterjalis. (4) Konkreetse kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojuse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse ostu-müügilepingus.
(1) Soojusettevõtja, kes lähtuvalt kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, esitab soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse Tähtvere Vallavalitsusele (edaspidi nimetatud „vallavalitsus”). (2) Soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse vaatab läbi ja esitab koos omapoolsete ettepanekutega vallavalitsusele otsustamiseks vallavanema moodustatud komisjon, kuhu vajadusel kaasatakse täiendavalt spetsialiste. (3) Soojuse piirhind arvutatakse kas hinnavalemiga või esitatakse hinnakalkulatsioon tabelina. (4) Vallavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. (5) Vallavalitsuse nõudel peab soojusettevõtja selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid. (6) Soojusettevõtja võib taotleda piirhinna ja hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite (näiteks hinna muutuvkulu komponentide muutumine) ilmnemisel. Viimasel juhul on taotluse kooskõlastamise aeg 10 päeva. (7) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vastavalt kaugkütteseaduses sätestatule. (8) Vallavalitsus ei avalda seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud soojusettevõtja palvel ärisaladusena käsitletavat teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(1) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) arendab oma võrke, lähtudes Tähtvere vallas kehtivatest üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga (võrguettevõtjaga). (2) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine. (3) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustatuskindlust. (4) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) arenduskohustused kehtestab Tähtvere Vallavolikogu soojamajanduse lähiperioodi arengukavaga vähemalt iga kolme aasta tagant ning vaatab need üle iga-aastaselt. Soojusettevõtja (võrguettevõtja) esitab vallavalitsusele iga aasta 01. oktoobriks oma järgneva aasta tegevuskava arenduskohustuste täitmiseks. (5) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) arenduskohustuste täitmist kontrollib vallavalitsus.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.