(1) Viljandi linna eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord (edaspidi kord) sätestab Viljandi linna eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted ning seda rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega. (2) Kord on täitmiseks kohustuslik linnavalitsusele, linnavalitsuse struktuuriüksustele ja linnavalitsuse hallatavatele asutustele (edaspidi asutus).
(1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele; 2) eelarvestrateegia – linna arengukavast tulenev finantsplaan vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta; 3) linna kinnitatud eelarve – volikogu poolt eelarveaastaks kinnitatud esimene eelarve; 4) lisaeelarve – linna kinnitatud eelarve muutmiseks eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel koostatud eelarve; 5) alaeelarve – linna kinnitatud eelarve või lisaeelarve baasil asutuste tulude ja kulude jaotus tegevusalade ja kontogruppide lõikes, millele on lisatud seletuskiri. Alaeelarved kinnitab linnavalitsus; 6) eelarve tulem - põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahe, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma; 7) investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega; 8) kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus – kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus (Viljandi linn ja temast sõltuv üksus); 9) sõltuv üksus – raamatupidamise seaduse mõistes linnavalitsuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud linnavalitsuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu linnavalitsuselt ja linnavalitsuse valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. (2) Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse tähenduses.
(1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.
(1) Eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine (eelarves kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine). (2) Eelarveosad on: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus. (3) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud. (4) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks: 1) üldised valitsussektori teenused; 2) riigikaitse; 3) avalik kord ja julgeolek; 4) majandus; 5) keskkonnakaitse; 6) elamu- ja kommunaalmajandus; 7) tervishoid; 8) vabaaeg, kultuur ja religioon; 9) haridus; 10) sotsiaalne kaitse. (5) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse lõikes 4 toodud valdkodade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud. (6) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) põhivara soetus (-); 2) põhivara müük (+); 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+); 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-); 5) osaluste soetus (-); 6) osaluste müük (+); 7) muude aktsiate ja osade soetus (-); 8) muude aktsiate ja osade müük (+); 9) antavad laenud (-); 10) tagasilaekuvad laenud (+); 11) finantstulud ja finantskulud (+). (7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks: 1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+); 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-). (8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) raha ja pangakontode saldo muutus; 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus; 3) soetatud võlakirjade saldo muutus. (9) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 1-3 nimetatud kirjed võib planeerida ühel kirjel likviidsete varade muutusena. (11) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega. (12) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega: 1) eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga; 2) eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne; 3) eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne. (13) Linnavolikogu poolt kinnitatavas eelarves liigendatakse eelarve osadeks käesoleva paragrahvi lõigetes 2-9 toodud detailsuses. (14) Lähtudes linnavolikogus kinnitatud eelarvest või lisaeelarvest koostab rahandusamet asutuste ettepanekute alusel asutuste haldusalade kaupa tegevusalade ning tulude ja kulude kontogruppide lõikes liigendatud alaeelarved ja esitab need linnavalitsusele kinnitamiseks. (15) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt kooskõlas linnavolikogu kehtestatud reservfondi kasutamise korraga. Reservfondi kasutamise aruanne avalikustatakse linna kodulehel.
-
2015-06-10 13:35:00 Veaparandus. Märgitud kehtetuks §-d 5 ja 6, korrastatud järgnev paragrahvide numeratsioon tulenevalt Riigi Teataja seaduse § 10 lg-st 4 ja Viljandi Linnavalitsuse 10.06.2015 taotlusest nr 2-7/2981.
(1) Linnavalitsus kehtestab igaks aastaks eelarveprojekti koostamise ajakava, tingimused ja vormid, mis avalikustatakse linna veebilehel. (2) Asutused esitavad eelarveprojekti taotlused koos seletuskirjaga rahandusametile alaeelarve liigenduses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korra kohaselt.
(1) Asutuse haldusala eelarveprojekti läbivaatamisel rahandusametis hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, linna arengukavale ning asutuste tegevuskavadele. Eelarveprojekti üle peetakse läbirääkimisi asutuse esindajate, linnavalitsuse liikmete ning rahandusameti esindajate vahel. (2) Pärast läbirääkimisi koostab rahandusamet linna eelarveprojekti vastavalt §-s 4 fikseeritud liigendusele ning esitab selle koos seletuskirjaga linnavalitsusele. (3) Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) selgitused ja põhjendused käesoleva korra §-s 4 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta; 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest; 3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta (kui nimetatud kavad on kehtestatud); 5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta. (4) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab linnavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (5) Linnavolikogu komisjonid analüüsivad eelarveprojekti ning esitavad linnavalitsusele omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Muudatusettepanekud esitatakse linnavolikogu kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist. Ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära linnavalitsuse arvamus. (6) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea linnavalitsus arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid. (7) Eelarveprojekti arutatakse vähemalt kahel linnavolikogu istungil, kahel lugemisel. (8) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega. (9) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib linnavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib linnavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust. (3) Linnavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 6) kohtuotsusest.
(1) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Viljandi linna veebilehel, kantseleis ja linnaraamatukogus. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (2) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul linna veebilehel, kantseleis ja linnaraamatukogus. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid. (3) Linnavalitsuse kinnitatud alaeelarved avalikustatakse vastuvõtmisest seitsme tööpäeva jooksul linna veebilehel.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta. (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Viljandi linna veebilehel, kantseleis ja linnaraamatukogus. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (3) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valla- või linnavalitsuse arvamus. (4) Eelarve menetlemise käigus ei pea linnavalitsus ega linnavolikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid. (5) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on linnavalitsusel õigus piirata iga asutuse eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada linnavolikogule negatiivne lisaeelarve. (6) Eelarveprojekti arutatakse vähemalt ühel linnavolikogu istungil, ühel lugemisel. (7) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega. (8) Vastuvõetud lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist Viljandi linna veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid. (9) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. (10) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud. (11) Linnavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 6) kohtuotsusest.
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata või lisaeelarvega. (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse linnavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab linnavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. (2) Linnavalitsusel, linna struktuuriüksustel ja linnavalitsuse hallatavatele asutustel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva korra § 9 lõikes 3 ning § 11 lõikes 11 nimetatud juhul. (3) Linnavalitsus, linna struktuuriüksus ja linnavalitsuse hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, ainult kooskõlas eelarvestrateegiaga ja volikogu antud volituse alusel. (4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud. (5) Kaupade ja teenuste müügieelarve alatäitmise korral on linnavalitsusel õigus vähendada vastavate linnavalitsuse struktuuriüksuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste finantseerimist alatäitmise summa võrra. (6) Kaupade ja teenuste müügieelarve ületäitmise korral on linnavalitsusel õigus suurendada vastavate linnavalitsuse struktuuriüksuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste finantseerimist ületäitmise summa võrra.
Eelarve kassalist teenindamist korraldab rahandusamet. Eelarve kassaline teenindamine on eelarve sissetulekute kogumine ja eelarvest tehtavate väljaminekute üle arvestuse pidamine ning väljamaksete teostamine arveldusarvet teenindavate pankade kaudu selleks sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustes ja korras.
Eelarve vahendite kasutamise kontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.
Eelarve vahendite kasutamise kontrolli teostavad kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja audiitortegevuse seadusega revisjonikomisjon ja siseaudiitor.
Eelarve vahendite kasutamise kontrolli eesmärgiks on tagada:1) linnavalitsuse tegevuse vastavus õigusaktidele;2) linna vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise sihipärasus;3) linna vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.
(1) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, raamatupidamisstandarditele, linna raamatupidamise sise-eeskirjale ning teistele eelarvekorraldust reguleerivatele õigusaktidele. (2) Eelarve ja lisaeelarve ning eelarve täitmise andmed esitatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja vormidel Rahandusministeeriumile. (3) Eelarve täitmise aruanded avalikustatakse linna kodulehel.
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi. (2) Majandusaasta aruande esitab linnavalitsus volikogule kinnitamiseks seadustes või nende alusel välja antud õigusaktides sätestatud korras. (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. (4) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega. (5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul linna veebilehel, kantseleis ja linnaraamatukogus.
(1) Käesolevat korda rakendatakse 2012. aasta ja sellele järgnevate aastate eelarvete ja aruannete suhtes. (2) 2011. aasta eelarve koostatakse, seda menetletakse, see võetakse vastu ja avalikustatakse ning seda täidetakse ja muudetakse, väljaminekud kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse, eelarve täitmisest antakse aru ning majandusaasta aruanne koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduse ja sellest lähtuvalt kehtestatud õigusaktide alusel. (3) Käesoleva korra § 10 lõikes 2 ja § 11 lõikes 8 nimetatud volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollide avalikustamise kohustust rakendatakse 2012. aasta ja sellest hilisemate aastate eelarvete ja lisaeelarvete suhtes.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 5. septembril 2011. a.