Haapsalu Noorte Huvikeskuse põhimäärus

Huvikooli nimi on Haapsalu Noorte Huvikeskus (edaspidi huvikeskus).

(1)Huvikeskuse juriidiline aadress on F. J. Wiedemanni tn 4, 90503 Haapsalu

(2)Tegutsemise kohad asuvad aadressidel: 1) F. J. Wiedemanni tn 4, 90503 Haapsalu, Läänemaa; 2) Kastani tn 7, 90505 Haapsalu, Läänemaa; 3) Panga tee 1, Panga küla, 90431 Haapsalu, Läänemaa. 4)

(1)Huvikeskus on Haapsalu linna munitsipaalasutus, mille asutamise, ümberkorraldamise jategevuse lõpetamise otsustab Haapsalu Linnavolikogu.

(2)Asutus tegutseb huvikoolina ja noorsootöökeskusena.

(1)Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika.

(2)Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab huvikeskuse direktor käskkirjaga.

Huvikeskuse õppekeel on eesti keel.

(1)Huvihariduse eesmärk on luua lastele ja noortele täiendavaid võimalusi vaba aja sisustamiseks, loometegevuseks, teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ning isiksuse arendamiseks.

(2)Noortekeskuste eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja koordineerimine Haapsalu linnas ning tegutsemine avatud noorsootöö põhimõttel.

(3)Huvikeskuse ülesanded on: 1) pakkuda võimalusi loometegevuseks erinevates huviringides; 2) huvihariduse andmine õppekava alusel; 3) avatud noorsootöö korraldamine noortekeskustes; 4) korraldada noortele sobivas vormis täiendkoolitusi ja seminare; 5) korraldada noorte vaba aega sisustavaid tegevusi, näiteks üritusi, laagreid, projekte jms. 6) noorsootöö arendamine, suunamine ja korraldamine.

(1)Huvihariduse andmine toimub huviringides, mis põhinevad kinnitatud õppekavade alusel spordi, tehnika, looduse, üldkultuuri, muusika ja kunsti valdkondades.

(2)Huvikeskuse noorsootegevused lähtuvad avatud noorsootöö põhimõtetest, millega toetatakse noorte omaalgatusi ja arendatakse noorte koostööoskusi.

(1)Huviringide ja noortekeskuste töö toimub alus-, põhi-, kesk- või kutseharidust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

(2)Õppeperioodid ja õppevaheajad, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega kattuvad järgmiselt: 1) õppekava alusel toimivates huviringides üldhariduskooli õppeperioodide ja koolivaheaegadega; 2) avatud noortekeskustes üldhariduskooli õppeperioodide jõulu- ja suvevaheaegadega.

Huviringidesse vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise tingimused ja korra kehtestab Haapsalu Linnavalitsus määrusega.

(1)Lapsel/noorel on õigus: 1) tutvuda enne huvikeskuse huviringidesse õppima asumist ja õppimise ajal huvikeskuse õppekava, põhimääruse ning kodukorraga; 2) vastavalt huvikeskuse direktori poolt kinnitatud korrale kasutada huvikeskuse sümboolikat; 3) kasutada heaperemehelikult huvikeskuse inventari, varustust ja vara; 4) lahkuda huvikeskusest omal soovil kehtestatud korda järgides; 5) kasutada muid õigusaktidest tulenevaid õigusi.

(2)Laps/noor on kohustatud: 1) osalema regulaarselt õppetöös vastavalt ringitundide tunniplaanile; 2) järgima huvikeskuse kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest; 3) järgima üldtunnustatud käitumisnorme; 4) hoidma huvikeskuse kasutuses olevat vara; 5) täitma muid huvikeskuse põhimääruses kehtestatud ning muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(1)Töötajate õigused: 1) saada teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta; 2) saada sätestatud tingimuste kohaselt erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust; 3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes; 4) kasutada huvikeskuse eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks huvikeskuse ruume, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid; 5) esitada direktorile õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid; 6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

(2)Töötajate kohustused: 1) ringijuhtide ülesanne on tagada huviringis käivate laste areng õppe ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele; 2) noorsootöötajate ülesanne on korraldada noorte vaba aega sisustavaid tegevusi ja üritusi avatud noorsootöö põhimõttel; 3) teiste töötajate ülesanne on tagada huvikeskuse häireteta töö ja majanduslik teenindamine, vara säilimine ja korrasolek; 4) töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel, omavahelises suhtluses ja suhtluses õpilaste ning nende vanematega huvikeskuse arengukavas ja õppekavas sätestatud sihiseadest ning alusväärtustest; 5) töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

(1)Huvikeskust juhib direktor, kes peab tagama huvikeskuse tulemusliku toimimise ja töö, vastutab huvikeskuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2)Direktor annab aru enda tegevusest huvikeskuse pidajale või tema poolt volitatud ametiisikutele.

(3)Huvikeskuse direktor: 1) teeb huvikeskuse kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) juhatab huvikeskuse õppenõukogu; 3) tagab huvikeskuse õppenõukogu otsuste täitmise; 4) sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingud huvikeskuse töötajatega; 5) kinnitab kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid; 6) kinnitab huvialade õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise; 7) esitab vähemalt üks kord aastas huvikeskuse tegevuse aruande huvikeskuse hoolekogule ja pidajale või tema poolt volitatud ametiisikule; 8) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise; 9) lahendab muid käesoleva seadusega, huvikeskuse põhimäärusega ja ametijuhendiga tema pädevusse antud küsimusi.

(4)Huvikeskuse tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja huvikeskuse põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju.

(1)Huvikeskuse õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

(2)Õppenõukogu töövorm on koosolek.

(3)Õppenõukogu liikmed on kõik huvikeskuse ringijuhendajad, noorsootöötajad, esimees on huvikeskuse direktor.

(4)Õppenõukogu koosolek kutsutakse kokku vähemalt kaks korda aastas ja see on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa kaks kolmandikku liikmetest, sealhulgas õppenõukogu esimees.

(5)Õppenõukogu korralise koosoleku valmistab ette ja kutsub kokku õppenõukogu esimees.

(6)Õppenõukogu erakorralise koosoleku kutsub kokku õppenõukogu esimees, kui seda nõuab vähemalt üks kolmandik õppenõukogu liikmetest.

(7)Õppenõukogu korralise koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele üks nädal enne korralise koosoleku toimumist.

(8)Õppenõukogu erakorralise koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele kolm tööpäeva enne erakorralise koosoleku toimumist.

(9)Õppenõukogu liikmetel on õigus teha ettepanekuid koosoleku päevakorra täiendamiseks või muutmiseks, v.a küsimustes, mis on seotud õppenõukogu puuduva liikmega.

(10)Õppenõukogu koosolekust osavõtt on õppenõukogu liikmetele kohustuslik.

(11)Koosolekule kutsutakse vajadusel õpilaskonna esindajad, lapsevanemaid ja teisi isikuid.

(12)Õppenõukogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(13)Päevakorras märgitud küsimuste suhtes võtab õppenõukogu vastu otsuseid hääletamise teel.

(1)Hoolekogu on kooli juures alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja kooli pidajale kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

(2)Hoolekogu moodustamise korra ja hoolekogu töökorra kehtestab linnavalitsus.

(3)Hoolekogu täidab huvikooli seaduses sätestatud ülesandeid.

(4)Hoolekogul on õigus saada direktorilt ning linnavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni.

(1)Huvikeskusel on oma alaeelarve, mida finantseeritakse Haapsalu linna eelarvest.

(2)Huvikeskusel on oma pangakonto.

(3)Huvikeskuse tegevuse finantseerimisel osalevad lapsevanemad, tasudes õppetasu, mida

(7)kasutatakse õppekulude osaliseks katmiseks.

(4)Huvikeskuse õppetasu määrad, sellest vabastamise ja soodustuste andmise korra ning tasumise korra kehtestab huvikeskuse pidaja.

(5)Huvikeskusel on õigus põhitegevuse finantseerimise eesmärgil saada tulu huvikeskusele kuuluvate ruumide rendist, võtta vastu sihtotstarbelisi annetusi ning taotleda toetusi fondidelt arenguprojektide finantseerimiseks.

(6)Huvikeskuse finantstegevust juhib huvikeskuse direktor, kui huvikeskuse pidaja ei ole otsustanud teisiti.

(7)Huvikeskuse raamatupidamisarvestust peetakse õigusaktidega kehtestatud korras Linnavalitsuse raamatupidamises.

(1)Huvikeskuse kasutuses oleva vara moodustavad Haapsalu linnalt või teistelt isikutelt ja asutustelt huvikeskusele sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara.

(2)Huvikeskuse valduses olev vara on Haapsalu linna omand.

(3)Huvikeskuse vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra aluseks on Haapsalu linnavara valitsemise kord.

Direktor kinnitab käskkirjaga huvikeskuse asjaajamiskorra.

(1)Huvikeskuse ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Haapsalu Linnavolikogu.

(2)Huvikeskuse ümberkorraldamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

(3)Huvikeskuse ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele lapsevanematele, huvikeskuse töötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötajale vähemalt neli kuud enne õppeperioodi lõppu.

(4)Tegevuse lõpetanud huvikeskuse vara, õigused ja kohustused lähevad üle huvikeskuse pidajale või tema määratud asutusele.

(1)Huvikeskuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu.

(2)Huvikeskuse põhimääruse muutmise eelnõu töötab välja huvikeskuse direktor või Linnavalitsus.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.