(1) Asutuse nimetus on Puiatu Lasteaed-Kool (edaspidi LAK). (2) LAK on Puiatu Lasteaed-Algkooli õigusjärglane, mille nimevahetuse tingisid muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (edaspidi PGS).
LAK asub ja tegutseb aadressil Puiatu küla, Pärsti vald, Viljandimaa.
(1) LAK on koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteaed), kus on liitrühm 2.-7.aastastele lastele ja põhikool, kus toimub statsionaarne õpe I ja II kooliastmel (edaspidi kool) I-VI klassini. (2) Lasteaed ja kool tegutsevad ühe asutusena. (3) LAK pidajaks on Pärsti vald. LAK kõrgemalseisev asutus on Pärsti valla ametiasutus – Pärsti Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). (4) LAK on munitsipaalharidusasutus, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, PGS ja koolieelse lasteasutuse seadusest (edaspidi KELS), Haridus- ja Teadusministeeriumi, Pärsti Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja vallavalitsuse õigusaktidest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
(1) LAK puhul kohaldatakse lasteaia osale KELS sätestatut ning kooli osale PGS sätestatut. (2) LAK on õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel õigusaktides kehtestatud piires iseseisev.
(1) LAK on oma nimetusega pitsat. (2) LAK võib omada vallavalitsuse poolt kinnitatud sümboolikat.
(1) Lasteaia tegevuse eesmärk on võimaldada koolieast noorematele lastele, kelle elukoht rahvastikuregistris on Pärsti vald, hoidu ja alushariduse omandamist. (2) Kooli eesmärk on võimaldada 1.–6. klassi õpilastele põhihariduse omandamise alustamist ja koolikohustuse täitmist elukohajärgses koolis.
(1) Lasteaia põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: 1) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; 2) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. (2) Kooli ülesanne on: 1) aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. 2) luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
(1) LAK tegevust juhib direktor koostöös õppenõukogu ja hoolekoguga. (2) Direktor esindab lasteaeda ja kooli, tegutseb LAK nimel, teeb LAK eelarve piires tehinguid, mis on seotud seaduses sätestatud ülesannete täitmisega. (3) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis ja lasteaias läbiviidavate tegevuste, asutuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (4) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja kooli direktoril on PGS ning KELS tulenev pädevus. (5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab vallavalitsus välja avaliku konkursi. (6) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatav konkurss viiakse läbi vallavalitsuse poolt kehtestatud korra kohaselt. (7) LAK direktoriga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.
(1) Direktor kehtestab: 1) kooli ja lasteaia õppekava; 2) kooli ja lasteaia päevakava; 3) arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule; 4) pikapäevrühma töökorralduse ja päevakava; 5) hädaolukorra lahendamise plaani; 6) kooli ja lasteaia kodukorra; 7) LAK sisehindamise korra; 8) sisehindamise aruande; 9) kooli vastuvõtu tingimused ja korra. (2) LAK direktor korraldab: 1) õpilaste ja töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla abinõude rakendamise kooli kodukorras sätestatu kohaselt; 2) tugispetsialistide teenuse rakendamise koostöös kooli pidajaga; 3) kooli pidaja loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras. (3) Direktor otsustab: 1) isiku õpilaste nimekirja arvamise; 2) õpilase koolist väljaarvamise; 3) hoolekogu ettepanekul ja koostöös vallaga pikapäevarühma moodustamise; 4) haridusliku erivajadusega õpilasele meetmete (tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, õpilaskodusse vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine PGS § 51 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rühma või klassi) rakendamise, kui rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust. 5) Mõjutusmeetmete rakendamise (sealhulgas arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi või tugispetsialisti teenuse osutamine, õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi) ning üht või mitut meedet PGS § 58 lõikes 3 loetelust. (4) Direktor määrab: 1) isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija); 2) isikud, kes vastutavad individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest. (5) Direktor kinnitab käskkirjaga töökorralduse reeglidja muud LAK tegevust korraldavad dokumendid. (6) Direktor peab kord aastas esitama vallavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate LAK õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest, samuti teatama kirjalikult LAK majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveasutuse tehtud ettekirjutustest.
(1) LAK töötab õppenõukogu, mille liikmeteks on kooli ja lasteaia pedagoogid. (2) LAK õppenõukogu ülesanne on lasteaia ja kooli õppe ja kasvatuse eesmärkide kindlaksmääramine, LAK toimimise ning edukuse analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra on kehtestanud haridus- ja teadusminister määrusega.
(1) LAKil on hoolekogu, kes täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb vallavalitsusele ettepanekuid LAK seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. (2) LAK hoolekogu koosseisu kuulub vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab kooli ja teine lasteasutuse õpetajaid ning nii kooli õpilaste vanemate kui ka lasteasutuse laste vanemate esindajad. Muus osas kohaldatakse põhikooli hoolekogu koosseisu kohta sätestatut. (3) Hoolekogu moodustamise kord ja töökord on kehtestatud volikogu määrusega. (4) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
(1) Hoolekogu ülesanne on: 1) laste, pedagoogide, vallavalitsuse, lastevanemate, vilistlaste ja LAK toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine; 2) kuulata ära direktori aruande õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest; anda direktorile ja vallavalitsusele soovitusi LAK eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks; 3) teha direktorile ja vallavalitsusele ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks; 4) osaleda oma esindaja kaudu direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni töös; 5) otsustada lasteaias lapse toidukulu päevamaksumuse; 6) otsustada teisi PGS, KELS või volikogu ja valitsuse poolt hoolekogu pädevusse antud küsimusi. (2) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja vallavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni.
Õppe korraldamise põhimõtted: 1) kvaliteetne alus-ja üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest; 2) õpilaste liikumisel ühelt haridustasemelt, kooliastmelt või õppevormilt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi; 3) LAK lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, laste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral laste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära; 4) laste vajadusi ja huve arvestatakse kooli ja lasteaia õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.
(1) Koolis on võimalik omandada põhiharidus I ja II kooliastmel (1.–6. klassini). (2) Kooli õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) on kuus aastat. (3) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. (4) Kooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool õppenõukogu otsusel Vabariigi Valitsuse statuudi ja vormi kohase 6.klassi klassitunnistuse. (5) 6. klassi lõpetamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid põhikooli III kooliastmel 7. klassis.
(1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument. (2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õppenõukogule. (3) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse. (4) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.
(1) Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteaia õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. (2) Lasteaia õppekava koostavad ja arendavad lasteasutuse pedagoogid, kaasates vanemaid. Lasteasutuse õppekava kinnitab direktor õppenõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse. (3) Lasteaia õppekava läbinule annab LAK välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.
(1) Kooli õppekeel on eesti keel. (2) Koolis või selle üksikutes klassides või lasteaias võib hoolekogu ettepanekul volikogu otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel. (3) Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel või kes koduses suhtluses räägivad eesti keelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast. (4) Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.
Koolis toimub statsionaarne õpe koolikohustuslikele õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel.
(1) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe ja kasvatuse korraldamine ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmine või üleviimine ning klassist või rühmast väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. (3) Direktori poolt määratud haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. (4) Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut
(1) Hariduslike erivajadustega õpilastele luuakse õppe paremaks korraldamiseks õpiabirühmi, mis on vajalik tugiteenus õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis. (2) Õpiabirühmas osutatakse põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilist või logopeedilist abi. (3) Õpiabirühma täitumuse piirnorm on 6 õpilast.
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
(1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes. Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem. (2) Koduõppe tingimused ja kord on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega.
(1) Huvitegevus kui õppekavaväline tegevus toetab kooli õppekava läbimist. (2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod. (3) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras. (4) Kui koolis korraldatav tegevus ei ole kooli õppekava osa, võib kulude katmine toimuda tegevuses osalejate kaasrahastamisel.
(1) Hoolekogu ettepanekul ja vallavalitsuse nõusolekul võib kooli direktor moodustada koolis pikapäevarühma. (2) Õppekavavälise tegevusena pakutakse pikapäevarühmas õpilasele järelevalvet, pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. (3) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks. (4) Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel lähtutakse hoolekogu ettepanekutest, kooli õppe- ja kasvatustegevuse üldistest eesmärkidest, pikapäevarühma õpilaste vanuselistest ja individuaalsetest iseärasustest, nende kodustest tingimustest ning vanemate ja õpilaste põhjendatud soovidest, samuti transpordivõimalustest. (5) Pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi. (6) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel.
(1) Kooli raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi. (2) Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks. (3) Kooliraamatukogude töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister. (4) Kooliraamatukogu põhiülesannet võib täita ka rahvaraamatukogu, kui rahvaraamatukogu asub kooliga samas hoones või kooli hoonele piisavalt lähedal, et kooliraamatukogu põhiülesande täitmine ei oleks takistatud. Sellisel juhul peab kooliraamatukogus olema vähemalt õppekirjanduse kogu.
(1) Statsionaarses õppes põhiharidust omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused. Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste aja, mahu, kättesaadavuse ja asukoha kohta kehtestab sotsiaalminister. (2) Vallavalitsus korraldab koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ning teeb järjepidevuse tagamiseks koolitervishoiuteenuse osutajaga koostööd, tagab tervishoiuteenuste korraldamiseks ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis ja katab sellega seotud kulud; korraldab ja rahastab õpilase transporti tervishoiuteenuse osutamise asukohta juhul, kui selleks esineb vältimatu vajadus ning õpilase vanemal puudub selles olukorras võimalus transporti korraldada. (3) Nõuded vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele koolitervishoiuteenuse osutamiseks on kehtestatud sotsiaalministri määrusega.
(1) Lasteaialapsel on õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel. (2) Õpilasel on õigus: 1) võtta osa õppetööst; 2) õppida individuaalse õppekava järgi; 3) täita koolikohustust koduõppe vormis õigusaktidega sätestatud alustel; 4) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat abi ja konsultatsioone õpetaja tööaja piires; 5) osaleda ühingute, klubide, stuudiote, ringide töös; 6) saada materiaalset toetust õigusaktidega kehtestud korras; 7) võtta osa kõigist klassivälistest õpilasüritustest, mis toimuvad vastavalt kooli üldtööplaanile; 8) pöörduda abi saamiseks kooli töötajate poole; 9) kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli kasutuses olevaid ruume, rajatisi, raamatukogu ja õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid; 10) pöörduda oma õiguste kaitseks vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, lastekaitseorganisatsiooni, maavanema, kooli hoolekogu, politseiametniku või sotsiaaltöötaja poole; 11) saada koolis õppimise perioodiks õpilaspilet; 12) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta; 13) omada muid õigusaktidest tulenevaid õigusi.
Õpilane on kohustatud: 1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös; 2) täitma kooli kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest; 3) käituma koolis väärikalt; 4) õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ning oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama; 5) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt; 6) järgima üldtunnustatud moraalinorme; 7) hoidma kooli head mainet; 8) hoidma kooli kasutuses olevaid esemeid; 9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
(1) Õpilase vanemal on õigus: 1) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 2) pääseda ligi kooli valduses olevale teabele oma lapse kohta; 3) nõuda vajalike tingimuste loomist kooli õppekava täitmiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele; 4) valida oma esindaja ja olla valitud kooli hoolekogusse; 5) pöörduda vaidlusküsimustes kooli õppenõukogu, direktori või hoolekogu poole. (2) Lasteaialapse vanemate õigused: 1) tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteaia päevakava järgides; 2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele; 3) tutvuda lasteaia õppe- ja päevakavaga; 4) saada teavet lasteaia töökorralduse kohta.
(1) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas: 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema koostööd kooliga PGS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist. (2) Kui vanem ei täida PGS § 11 lõikes 1 sätestatud kohustusi, on elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohustatud kasutusele võtma vajalikud meetmed lapse õiguste kaitsmiseks. (3) Lasteaialapse vanemad on kohustatud: 1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteaias; 2) kinni pidama lasteaia päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.
LAK töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja kooli ning lasteaia teenindav personal.
(1) LAK personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lasteaia ja kooli miinimumkoosseisule ning esitab selle vallavalitsusele. (2) Töölepingud personaliga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab direktor vastavalt töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.
(1) Pedagoogide ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. (2) Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. (3) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi. (4) Pedagoogide kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse nende atesteerimine õigusaktidega kehtestatud korras.
(1) Personali ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse töökorralduse reeglitega, töötaja ametijuhendiga, töölepinguga, mis on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. (2) Töötajate ametijuhendid ja töökorralduse reeglid kinnitab kooli direktor käskkirjaga ja teeb need töötajatele teatavaks allkirja vastu. (3) Pedagoogide ülesanne on laste õpetamine ja kasvatamine, mis tugineb laste ja õpetajate vastastikusele lugupidamisele, teineteisemõistmisele ning koostööle laste kodudega. (4) Teenindava personali ülesandeks on tagada LAK häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek. (5) Personalil on keelatud avalikustada kõrvalistele isikutele lastelt saadud teavet tema perekonna kohta
LAK on Pärsti valla eelarves iseseisev eelarve.
(1) LAK kasutuses oleva vara moodustavad talle Pärsti vallavara valitsemise korra alusel volikogu, vallavalitsuse või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) LAK kasutuses olev vara on Pärsti valla omand. (3) LAK vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub volikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra järgi.
(1) LAK eelarve tulud moodustavad eraldised riigieelarvest ja valla eelarvest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt, lastevanemate osalus ning tulud tasulisest õppekavavälisest tegevusest. (2) LAK tasulisteks tegevusteks võib olla asutuse kasutuses olevate ruumide ja esemete üürimine ning rentimine ja ringitöö korraldamine. (3) LAK raamatupidamisarvestust korraldab vallavalitsus koos direktoriga vastavalt õigus- ja haldusaktidele. (4) LAK finantsmajanduslikku tegevust revideerivad vallavalitsus ja volikogu revisjonikomisjon.
(1) Asjaajamine toimub vastavalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes sätestatuga. (2) LAK asjaajamise keeleks on eesti keel. (3) LAK asjaajamise korraldus on reguleeritud valla asjaajamiskorraga. (4) Õppe- ja kasvatustegevuse kohustuslike dokumentide täitmine ja pidamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmise korrale. (5) LAK peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
LAK esitab oma tegevuse kohta aruandeid õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Viljandi maavanem. (2) Teenistuslikku järelevalvet LAK ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus. (3) LAK finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib volikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll. (4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalveorgani määratud tähtajaks.
(1) Kooli ümberkorraldamise ning tegevuse lõpetamise osas kohaldatakse PGS § 80 sätestatut. (2) Lasteaia ümberkorraldamise, ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise osas KELS § 33 ja § 34 sätestatut.
(1) LAK põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsuse ettepanekul volikogu. (2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule ja õppenõukogule.
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist ja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2011. (2) Määruse paragrahvi üks lõige üks jõustub 1. septembrist 2011. Puiatu Lasteaed-Algkooli nime kasutatakse 2010/2011 õppeaasta lõpuni.