(1) Kooli nimi on Heimtali Põhikool (edaspidi kool). (2) Kool on Raudna Põhikooli õigusjärglane, mille nimevahetuse tingis viide paikkonna ajaloole ja kooli asukohale.
Kool asub ja tegutseb aadressil Heimtali küla, Pärsti vald, Viljandimaa.
(1) Kool on üldhariduskool, kus õpe toimub kõikidel põhikooli kooliastmetel I-IX klassini. (2) Kooli pidajaks on Pärsti vald. Kooli kõrgemalseisev asutus on Pärsti valla ametiasutus – Pärsti Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). (3) Kool on munitsipaalkool, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Pärsti Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja vallavalitsuse õigusaktidest, muudest õigusaktidest ja põhimäärusest.
(1) Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) erisusi. (2) Kool on õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel õigusaktides kehtestatud piires iseseisev.
(1) Koolil on oma nimetusega pitsat. (2) Kool võib omada vallavalitsuse poolt kinnitatud sümboolikat.
Kooli tegevuse eesmärgiks luua tingimused ja võimalused koolikohustuse täitmiseks ning põhihariduse omandamiseks.
(1) Koolil on põhikoolina nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. (2) Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega. (3) Direktoril on PGS tulenevad pädevused. (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab vallavalitsus välja avaliku konkursi. (5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatav konkurss viiakse läbi vallavalitsuse poolt kehtestatud korra kohaselt. (6) Kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.
(1) Kooli direktor kehtestab: 1) kooli õppekava; 2) koolipäevakava; 3) arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule; 4) pikapäevrühma töökorralduse ja päevakava; 5) hädaolukorra lahendamise plaani; 6) kooli kodukorra; 7) kooli sisehindamise korra; 8) sisehindamise aruande; 9) kooli vastuvõtu tingimused ja korra. (2) Kooli direktor korraldab: 1) õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla abinõude rakendamise kooli kodukorras sätestatu kohaselt; 2) tugispetsialistide teenuse rakendamise; 3) õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras; 4) esimese õpilasesinduse valimised. (3) Kooli direktor otsustab: 1) isiku õpilaste nimekirja arvamise; 2) õpilase koolist väljaarvamise; 3) hoolekogu ettepanekul ja koostöös vallaga pikapäevarühma moodustamise; 4) haridusliku erivajadusega õpilasele meetmete (tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimise PGS § 51 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rühma või klassi, kui rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust. 5) mõjutusmeetmete rakendamise (sealhulgas arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi, tugispetsialisti teenuse osutamine, õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi ning üht või mitut meedet PGS § 58 lõikes 3 loetelust. (4) Direktor määrab: 1) isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija); 2) isikud, kes vastutavad individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest. (5) Direktor kinnitab: 1) õpilasesinduse põhimääruse; 2) käskkirjaga õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavad töötajate ametijuhendid ja töökorralduse reeglid ja muud kooli tegevust korraldavad dokumendid.
(1) Koolis töötab õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. (3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega.
(1) Koolil on hoolekogu, mis moodustatakse volikogu poolt kehtestatud korra alusel. (2) Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral. (3) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
(1) Hoolekogu ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
Õppe korraldamise põhimõtted: 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest; 2) õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi; 3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära; 4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.
(1) Koolis on võimalik omandada põhiharidus, mis on Eesti riigi haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. (2) Põhikooli õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) on üheksa aastat. (3) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. (4) Kooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool õppenõukogu otsusel Vabariigi Valitsuse statuudi ja vormi kohase põhikooli lõputunnistuse. (5) Põhiharidus loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks.
(1) Õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale on esitatud riiklikes õppekavades. (2) Põhihariduse standard on kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas ja lihtsustatud, õppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava on kehtestanud Vabariigi Valitsus. (3) Põhikooli riiklikus õppekavas on kohustuslike õppeainete ainekavad.
(1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument. (2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (3) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse. (4) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.
(1) Kooli õppekeel on eesti keel. (2) Koolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul volikogu otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel. (3) Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel või kes koduses suhtluses räägivad eesti keelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast. (4) Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.
Koolis toimub statsionaarne õpe koolikohustuslikele õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel.
(1) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe ja kasvatuse korraldamine ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmine või üleviimine ning klassist või rühmast väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. (3) Direktori poolt määratud haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. (4) Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut
(1) Hariduslike erivajadustega õpilastele luuakse õppe paremaks korraldamiseks õpiabirühmi, mis on vajalik tugiteenus õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis. (2) Õpiabirühmas osutatakse põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilist või logopeedilist abi. (3) Õpiabirühma täitumuse piirnorm on 6 õpilast.
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
(1) Kool korraldab haiglaõpet Pärsti vallas SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku lastepsühhiaatria osakonnas. (2) Haiglaõppes õpetatakse haiglas ravil viibivaid põhikooli õpilasi. (3) Õpetamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud haiglaõppe tingimustele ja korrale.
(1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes. Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem. (2) Koduõppe tingimused ja kord on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega.
(1) Huvitegevus kui õppekavaväline tegevus toetab kooli õppekava läbimist. (2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod. (3) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras. (4) Kui koolis korraldatav tegevus ei ole kooli õppekava osa , võib kulude katmine toimuda tegevuses osalejate kaasrahastamisel.
(1) Hoolekogu ettepanekul ja vallavalitsuse nõusolekul võib kooli direktor moodustada koolis pikapäevarühma. (2) Õppekavavälise tegevusena pakutakse pikapäevarühmas õpilasele järelevalvet, pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. (3) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks. (4) Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel lähtutakse hoolekogu ettepanekutest, kooli õppe- ja kasvatustegevuse üldistest eesmärkidest, pikapäevarühma õpilaste vanuselistest ja individuaalsetest iseärasustest, nende kodustest tingimustest ning vanemate ja õpilaste põhjendatud soovidest, samuti transpordivõimalustest. (5) Pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi. (6) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel.
(1) Kooli raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi. (2) Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks. (3) Kooliraamatukogude töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister. (4) Kooliraamatukogu põhiülesannet võib täita ka rahvaraamatukogu, kui rahvaraamatukogu asub kooliga samas hoones või kooli hoonele piisavalt lähedal, et kooliraamatukogu põhiülesande täitmine ei oleks takistatud. Sellisel juhul peab kooliraamatukogus olema vähemalt õppekirjanduse kogu.
(1) Statsionaarses õppes põhiharidust omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused. Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste aja, mahu, kättesaadavuse ja asukoha kohta kehtestab sotsiaalminister. (2) Vallavalitsus korraldab koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ning teeb järjepidevuse tagamiseks koolitervishoiuteenuse osutajaga koostööd, tagab tervishoiuteenuste korraldamiseks ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis ja katab sellega seotud kulud; korraldab ja rahastab õpilase transporti tervishoiuteenuse osutamise asukohta juhul, kui selleks esineb vältimatu vajadus ning õpilase vanemal puudub selles olukorras võimalus transporti korraldada. (3) Nõuded vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele koolitervishoiuteenuse osutamiseks on kehtestatud sotsiaalministri määrusega.
Õpilasel on õigus: 1) võtta osa õppetööst; 2) õppida individuaalse õppekava järgi; 3) täita koolikohustust koduõppe vormis õigusaktidega sätestatud alustel; 4) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat abi ja konsultatsioone õpetaja tööaja piires; 5) luua ühinguid, klubisid, stuudioid, ringe ning osaleda nende töös; 6) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu küsimuste lahendamises; 7) saada materiaalset toetust õigusaktidega kehtestud korras; 8) võtta osa kõigist klassivälistest õpilasüritustest, mis toimuvad vastavalt kooli üldtööplaanile; 9) pöörduda abi saamiseks kooli töötajate poole; 10) teha ettepanekuid kooli direktorile ja teistele pedagoogidele õppe- ja kasvatustöö korraldamise osas; 11) moodustada koolis õpilasesindus ja osaleda selle töös; 12) kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli kasutuses olevaid ruume, rajatisi, raamatukogu ja õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid; 13) pöörduda oma õiguste kaitseks vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, lastekaitseorganisatsiooni, maavanema, kooli hoolekogu, politseiametniku või sotsiaaltöötaja poole; 14) saada koolis õppimise perioodiks õpilaspilet; 15) saada koolist ja vallavalitust teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta; 16) omada muid õigusaktidest tulenevaid õigusi.
Õpilane on kohustatud: 1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös; 2) täitma kooli kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest; 3) käituma koolis väärikalt; 4) õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ning oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama; 5) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt; 6) järgima üldtunnustatud moraalinorme; 7) hoidma kooli head mainet; 8) hoidma kooli kasutuses olevaid esemeid; 9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
(1) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. (2) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks kooli põhimääruses sätestatud korras. (3) Kooli eelarves võib ette näha vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks, arvestades õpilasesinduse ja õpilaste vajadusi.
(1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor lähtudes demokraatlikest põhimõtetest: (2) Õpilasesinduse valimistes osalevad kõik 5.-9. klasside õpilased. (3) Õpilasesindus valitakse kooli 7. – 9. klasside õpilaste hulgast. (4) Õpilasesinduse valimised toimuvad septembrikuus kokkulepitud ajavahemikul vahetundide ajal üldise, ühetaolise ja salajase hääletamise teel. (5) 7.-9. klassid kohustuvad esitama õppeaasta kolmandaks nädalaks vähemalt ühe kandidaadi oma klassist õpilasesindusse. (6) Õpilasesinduse kandidaat annab kandideerimiseks nõusoleku, täidab vastava ankeedi ning esitab selle direktorile. (7) Kandidaat hoolitseb selle eest, et ta oleks võimalikult tuntud oma valimisringkonnas. Kandidaadi abistamiseks võivad tema toetajad moodustada valimistoimkonna, kes aitavad oma kandidaati reklaamida ja valimisteks ette valmistada. (8) Kandidaatide nimekirjad avalikustatakse valimiskomisjoni poolt kooli infostendil 7 päeva enne valimisi. (9) Iga valimisõigust omav õpilane omab ühe hääle, kes saab valimiskomisjoni poolt tembeldatud sedeli, kirjutab sinna oma väljavalitud kandidaadi ning toimetab sedeli valimispäeval valimiskasti. (10) Hääled loeb kokku ja valimistulemuste õigsuse tagab õpilasesinduse poolt . moodustatud valimiskomisjon. (11) Valimiskomisjoni kuulub 3 kooli õpilasesinduse liiget ja sisekontroll (huvijuht). (12) Valimistulemused kehtivad, kui valimisprotsent ületab ¾ valijaskonnast. (13) Valimistulemused tehakse teatavaks kooli veebilehel ja stendil.
(1) Õpilasesindusel on oma põhimäärus, mille on heaks kiitnud õpilasesinduse koosolek lihthäälte enamusega. (2) Põhimäärus kinnitatakse direktori käskkirjaga. (3) Parandusettepanekuid võivad põhimäärusesse algatada õpilasesinduse kõik liikmed ja direktor . (4) Parandusettepanekud vaatab läbi ja otsustab põhimääruse muutmise õpilasesinduse koosolek lihthäälte enamusega. (5) Põhimääruse muudatused kinnitab direktor käskkirjaga. (6) Põhimäärus või selle parandused jõustuvad järgmisel kalendripäeval pärast põhimääruse paranduste kinnitamist direktori käskkirjaga (7) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
Vanemal on õigus: 1) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; pääseda ligi kooli valduses olevale teabele oma lapse kohta; 2) nõuda vajalike tingimuste loomist kooli õppekava täitmiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele; 3) valida oma esindaja ja olla valitud kooli hoolekogusse; 4) pöörduda vaidlusküsimustes kooli õppenõukogu, direktori või hoolekogu poole.
(1) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas: 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema koostööd kooliga PGS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla-või linnavalitsus; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist. (2) Kui vanem ei täida PGS § 11 lõikes 1 sätestatud kohustusi, on elukohajärgne valla-või linnavalitsus kohustatud kasutusele võtma vajalikud meetmed lapse õiguste kaitsmiseks.
Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja kooli teenindav personal.
(1) Kooli personali koosseisu määrab kooli direktor, tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule ja esitab selle vallavalitsusele. (2) Töölepingud personaliga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab kooli direktor vastavalt töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.
(1) Pedagoogide ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. (2) Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. (3) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi. (4) Pedagoogide kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse nende atesteerimine õigusaktidega kehtestatud korras.
(1) Personali ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse käesoleva põhimäärusega, töökorralduse reeglitega , töötaja ametijuhendiga, töölepinguga, mis on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. (2) Töötajate ametijuhendid ja töökorralduse reeglid kinnitab kooli direktor käskkirjaga ja teeb need töötajatele teatavaks allkirja vastu. (3) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis tugineb õpilaste ja õpetajate vastastikusele lugupidamisele, teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega. (4) Kooli teenindava personali ülesandeks on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek. (5) Personalil on keelatud avalikustada kõrvalistele isikutele õpilaselt saadud teavet tema perekonna kohta
Koolil on Pärsti valla eelarves iseseisev eelarve.
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Pärsti vallavara valitsemise korra alusel volikogu, vallavalitsuse või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kooli kasutuses olev vara on Pärsti valla omand. (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub volikogu kehtestatud korra järgi.
(1) Kooli eelarve tulud moodustavad eraldised riigieelarvest ja valla eelarvest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning tulud tasulisest õppekavavälisest tegevusest. (2) Kooli tasulisteks tegevusteks on kooli kasutuses olevate ruumide ja esemete üürimine ning rentimine ja õppekavavälise ringitöö korraldamine. (3) Kooli raamatupidamisarvestust korraldab vallavalitsus koos kooli direktoriga vastavalt õigus- ja haldusaktidele. (4) Kooli finantsmajanduslikku tegevust revideerivad vallavalitsus ja volikogu revisjonikomisjon.
(1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes sätestatust. (2) Kooli asjaajamise keeleks on eesti keel. (3) Kooli asjaajamise korraldus on reguleeritud valla asjaajamiskorraga. (4) Õppe- ja kasvatustegevuse kohustuslike dokumentide täitmine ja pidamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmise korrale. (5) Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
Kool esitab oma tegevuse kohta täitmise aruandeid õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Viljandi maavanem. (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus. (3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib volikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll. (4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalveorgani määratud tähtajaks.
Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub vastavalt PGS § 80.
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsuse ettepanekul volikogu. (2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist ja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2011. (2) Määruse paragrahvi üks lõige üks jõustub 1. septembrist 2011. Raudna Põhikooli nime kasutatakse 2010/2011 õppeaasta lõpuni.