Kolga-Jaani valla põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla ametiasutuste moodustamise kord; 5) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.
(1) Kolga-Jaani valla kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – Kolga-Jaani valla - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub Kolga-Jaani vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
(1) Kohalik omavalitsus Kolga-Jaani vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine.
(1) Kolga-Jaani valla omavalitsusorganid on: 1) Kolga-Jaani Vallavolikogu (edaspidi volikogu) - valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Kolga-Jaani Vallavalitsus (edaspidi valitsus) - vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan.
Kolga-Jaani vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.
(1) Kolga-Jaani vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi.
(1) Kolga-Jaani valla kui omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada Kolga-Jaani vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning vallateede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Kolga-Jaani valla kui omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Kolga-Jaani vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu või vallavalitsuse vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel Kolga-Jaani vallale kui omavalitsusüksusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Kolga-Jaani valla haldusterritooriumil.
Kolga-Jaani vallal peab olema arengukava. Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(1) Kolga-Jaani vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. (2) Kolga-Jaani vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.
Asjaajamiskeeleks Kolga-Jaani valla omavalitsuasutustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles.
Kolga-Jaani vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutusel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. (2) Kolga-Jaani vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. (3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust tema volikogu või viimase poolt määratud esindaja. (4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.
(1) Kolga-Jaani valla vapil on hõbedasel damaskeeritud kilbil sinine nurgaruut, milles hõbedane kotkapea kuldse noka ja oreooliga. (2) Kolga-Jaani valla vappi võib kasutada värvilisena või must-valgena volikogu, valitsuse ja osakondade ning asutuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel, suveniiridel jne., volikogu ja valitsuse hoonel ja valla piiritähistel. (3) Muudel juhtudel võib Kolga-Jaani valla vappi kasutada valitsuse loal. (4) Kolga-Jaani valla vapi reprodutseerimisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. (5) Valla lipul on valge kanga vardapoolsest servast lehviva serva keskele ulatuv sinine teravik, milles Kolga-Jaani valla vapitunnus - valge kotkapea kollase noka ja oreooliga. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9 , lipu normaalsuurus on 105 x 135 cm. (6) Kolga-Jaani valla lippu kasutatakse alljärgnevalt: 1) heisatakse alaliselt Kolga-Jaani Vallavolikogu ja Vallavalitsuse hoonel või selle läheduses; 2) heisatakse ajutiselt Kolga-Jaani valla pidupäevadel, avalikel üritustel jne. valitsuse korraldusel või viimasega kooskõlastatult; 3) Kolga-Jaani valla lipu valmistamine ärilistel eesmärkidel on lubatud ainult valitsuse loaga. (7) Kolga-Jaani valla vapi ja lipu etalonkujutised on hoiul vallavalitsuse kantseleis. (8) Kolga-Jaani valla vapi kirjeldus on kooskõlastatud Eesti Vabariigi Heraldikanõukoguga ja kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei riigisekretäri poolt 14.novembril 1994.a. (9) Kolga-Jaani valla lipu kirjeldus on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei riigisekretäri poolt 14.novembril 1994.a.
(1) Kolga-Jaani valda kui omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Kolga-Jaani vallal kui omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.
(1) Kolga-Jaani valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses. (2) Kolga-Jaani valla piiride muutmine toimub vaid pärast elanike arvamuse väljaselgitamist küsitluse teel ja volikogu seisukohta arvestades. (3) Kolga-Jaani valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valda suubuvatel teedel.
(1) Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt neljaks aastaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvaküsitlusi.
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. (2) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (3) Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv. (4) Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes vallaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadustest, Kolga-Jaani valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning vallavolikogu tegevusest tervikuna. (4) Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest vallasekretäri kaudu vallast eemalviibimisest kauem kui kaks kuud. (5) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (6) Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (7) Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsionivastases seaduses sätestatu kohaselt. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (10) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud, määratud või kinnitatud ametiisikutele. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsuse kantseleisse, volikogu esimehele või volikogu istungi ajal. Arupärimisele vastatakse järgmisel volikogu istungil, kui pärija seda nõuab. Arupärimisele, millele ei nõuta volikogu istungil vastamist, vastatakse kirjalikult ühe kuu jooksul arvates arupärimise esitamisest.
(1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Kolga-Jaani vallas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega Kolga-Jaani valla omavalitsuse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas; 10) surmaga. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. (3) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1,3,4,5,6,7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate. (4) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist. (5) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul avalduse pärast selle kättesaamist.
(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on Kolga-Jaani vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 1¹) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni; 2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 3) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse; 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist.
(1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 20 ja 21 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valla valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse paragrahv 20 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Valla valimiskomisjon teeb paragrahvides 20,21 ja 23 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse paragrahvi 20 1. lõikes või paragrahvi 21 2. lõikes sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvi 20 1. lõikes või paragrahvi 21 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas ringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvi 20 1. lõikes märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvis 21 2. lõikes märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas ringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvi 20 1. lõikes märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata.
(1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volituse on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.
(1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 25¹) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 26) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks; 29) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 30) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 31) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 32) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 33) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 34) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 35) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 35¹) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 35²) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 35³) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 354) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 355) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 356) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine. 36) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.
(1) Volikogu määrused avalikustatakse kaks päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist, valitsuse ruumides asuval stendil ja Kolga-Jaani valla ametlikul veebilehel.Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. (5) Volikogu otsused avalikustatakse mitte hiljem kui kümme päeva pärast vastuvõtmist valitsuse ruumides asuval stendil ja Kolga-Jaani valla ametlikul veebilehel. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (8) 9 (9) Määrused ja otsused on valitsuse stendil väljas kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad Kolga-Jaani Vallavalitsuse kantseleis. (10) Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad Kolga-Jaani Vallavalitsuse kantseleis.
(1) Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus. (2) Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. (3) Õiguskantsleri järelpärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär.
(1) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. (2) Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatama vähemalt kaks tööpäeva varem.
(1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (2) Volikogu ja valitsuse õigusaktid, dokumendid ja muu teave esitatakse volikogu liikmele hiljemalt 10 päeva jooksul pärast valitsuse kantseleile kirjaliku taotluse esitamist. (3) Arhiividokumentide laenutamise kohta koostab vallasekretär akti.
(1) Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Kolga-Jaani vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid ning vastutab volikogu poolt määrustes ja otsustes seatud ülesannete täitmise eest. (2) Valitsus täidab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Valitsus koordineerib valla ametiasutuste tegevust ja osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises.
(1) Kolga-Jaani vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. (2) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige või fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaadid kantakse nimekirja ülesseadmise järjekorras. (3) Volikogu valib vallavanema vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja valla põhimäärusele kuni neljaks aastaks kahe kuu jooksul uue kooseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates või käesoleva põhimääruse paragrahvi 65 2., 3., 4. ja 5. lõikes sätestatud tähtaegadel. (4) Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. (5) Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul tutvustada oma valimisprogrammi. (6) Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel.
(1) Kolga-Jaani vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid see ei saa olla väiksem kui viis liiget. (3) Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul. (4) Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. (5) Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (6) Seaduses ja Kolga-Jaani valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (4) Vallavanemale umbusalduse avaldamise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimisteni volikogu poolt kinnitatud valitsuse liige. (5) Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust temalt tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. (6) Uue vallavanema valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib vallavanem esitada kinnitamiseks sama koosseisu. (7) Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. (8) Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni.
(1) Kolga-Jaani Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest, seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste ja otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud valitsusele täitmiseks; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse paragrahvi 24 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele; 5) kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse paragrahvis 5 lõikes 3 sätestatut. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (3) Valitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel valla ametiasutuse hallatava asutuse või valla äriühingu, osaühingu ja sihtasutuse töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sh. omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab volikogu ees valitsus. (4) Valitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus.
(1) Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ning need peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu õigusaktidega. (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär.
(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus ja valitsuses.
Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.
(1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. (2) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu. (3) Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid.
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist valitsus vallavanema ettepanekul. Asutuse juhiga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem. (4) Valla ametiasutuse hallatava asutuse majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (5) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. (6) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. (7) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingud sõlmitakse volikogu nimel volikogu esimehe poolt ja valitsuse nimel vallavanema poolt.
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. (6) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks.
(1) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. (2) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (4) Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja vallavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (5) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava vallavalitsuse veebilehel. (6) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (7) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.
(1) Arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks koostatakse igaks kalendriaastaks Kolga-Jaani valla kassapõhine eelarve (edaspidi vallaeelarve). (2) Vallaeelarve koostamise aluseks on eelarvestrateegia. (3) Arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõikes 4 sätestatud erisusi, koostatakse vallaeelarve muutmiseks vajadusel lisaeelarve. (4) Vallaeelarve ja lisaeelarve koostamisel tuleb lähtuda järgmistest nõuetest: 1) vallaeelarve hõlmab kindla perioodi, see on eelarve aasta tulu ja kulu; 2) Vallaeelarve koosneb järgmistest osadest: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus, likviidsete varade muutus. 3) Nimetatud eelarveosade detailsus peab vastama kassapõhise eelarve korral kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §des 7-11 sätestatule. (5) Volikogu volitab Kolga-Jaani Vallavalitsust kui täitevorganit vallaeelarvet detailsemalt liigendama tegevusalade ja kululiikide lõikes. (6) Vallaeelarve menetluse etapid avalikustatakse valla veebilehel, mis võimaldab igal huvitatud isikul saada ülevaate valla eelarvepoliitikast. (7) Kolga-Jaani valla eelarve ja seletuskiri ning täitmise aruanne avalikustatakse kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras.
(1) Kolga-Jaani valla eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. (2) Vallaeelarve projekti koostamist korraldab valitsus koos pearaamatupidajaga juhindudes Kolga-Jaani valla eelarve koostamise, täitmise ja menetlemise korrast. Pearaamatupidaja teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekuga. (3) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (4) Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajast.
Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla ametlikul veebilehel.
Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. Omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel.
(1) Volikogu töö vorm on istung. Volikogu tööorganid on alatised komisjonid, fraktsioonid, ajutised ja erikomisjonid. (2) Volikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab valitsuse kantselei. (3) Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees.
(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istugite protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
(1) Kolga-Jaani valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku kohaliku omavalitsuse valimise seaduses sätestatud korras. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Kolga-Jaani valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. (3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri võivad nad taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. (4) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Sõnavõtud toimuvad kandidaatide esitamise järjekorras. (5) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. (6) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (7) Volikogu moodustab vähemalt 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. (8) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja 10-minutilise vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelitele esitamise järjekorras. (9) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Komisjoni esindaja tutvustab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud valimissedeli. Enne valimissedelite tagastamist häältelugemiskomisjonile sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (10) Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla ühe kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. Volikogu liikmed, kes võtsid valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui joon on alla tõmmatud mitmele kandidaadile, loetakse sedel rikutuks, kui ühelegi kandidaadile ei ole joont alla tõmmatud, loetakse sedel erapooletuks. (11) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (12) Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (13) Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. (14) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. (15) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. (16) Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses voorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil, kusjuures juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (17) Häältelugemiskomisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(1) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (3) Volikogu aseesimees valitakse volikogus volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehe valimisega samas korras.
(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse § 67 2. lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (2) Käesoleva põhimääruse § 67 2. lõike alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.
Õigusaktide algatamise õigus on 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel; 3) vallavalitsuse liikmel; 4) vallavanemal; 5) vallasekretäril; 6) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel; 7) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 8) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras; 9) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 2 (2¹) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse § 67 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (3) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (4) Volikogu arutab üldjuhul istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (6) Projektide arutamine ei ole kohustuslik, volikogu võib hakata kohe hääletama, kui sellise ettepaneku teeb vastav komisjon või valitsus. Arutelu on kohustuslik, kui seda nõuab vallavanem, valitsus või vähemalt kaks volikogu liiget. (7) Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, sõnavõtud istungi läbiviimise kohta, küsimused ettekandjatele, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega, juhataja registreerib sõnavõtusoovijad ja fikseerib järjekorra. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule. (8) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised reeglid: 1) istungi pikkus ei ületa 4 tundi. Iga kahe tunni järel tehakse 10-minutiline vaheaeg; 2) ettekanne on küsimuse kompleksne käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul; 3) kaasettekanne kujutab endast ettekande täiendavat käsitlemist maksimaalselt 10 minuti jooksul; 4) küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta; 5) sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses, maksimaalselt 5 minuti jooksul; 6) repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend aruteldavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada 2 minutit; 7) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale 3 minuti jooksul; 8) aeg arupärimise esitamiseks - kuni 10 minutit, arupärimisele vastamiseks - kuni 20 minutit, küsimustele vastamiseks - kuni 30 minutit. (9) Eelnõud pannakse volikogu istungile ühele või mitmele lugemisele. (10) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 1) valla eelarvet; 2) Kolga-Jaani valla põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) arengukava; 4) vallale varaliste kohustuste võtmist; 5) kohalike maksude kehtestamist; 6) üldplaneeringut. (11) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (12) Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. (13) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletamisele panemist.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahv 24 lõike 1. punktides 2, 4, 6 - 10, 14, 15, 18, 24 ja 251 ning põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (2) Umbusaldamise avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse paragrahvi 63 2. lõikes sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 31 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse paragrahvi 63 2. lõikes sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (9) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.
(1) Volikogu poolt volitused saanud isiku volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. (2) Kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogilises korras. (3) Tähtajaliselt antud volituste peatamise ja lõpetamise korda volikogu nende volituste kehtimise ajal ei muuda.
(1) Volikogu esimehel ja aseesimehel, volikogu komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumisavaldus esitatakse kirjalikult. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. (2) Tagasiastumist ei hääletata.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevusvaldkonnad, valib salajasel hääletamisel nende esimehed ja kinnitab komisjoni esimeeste ettepanekul lahtisel hääletamisel komisjonide liikmed. (2) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. (3) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (4) Alaliste komisjonide tegevus lõpeb kas koos volikogu antud koosseisu volitustega või volikogu otsusel enne tähtaega. (5) Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. (6) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või erandjuhtudel volikogu esimees. (7) Komisjon on kohustatud temale suunatud otsuse ja määruse projekti läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, muud avaldused ja kirjad - hiljemalt ühe kuu jooksul. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. (8) Komisjonide koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, kes ei ole komisjoni liikmed. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja nendele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees. (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallakantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada valitsuselt, selle struktuuriüksustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallakantseleiga. (10) Komisjoni otsused on Kolga-Jaani valla õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (11) Kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu määruste ja otsuste projektide ettevalmistamisega volikogu poolt määratud tähtajaks või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe kuu jooksul, teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees või komisjon likvideerida. (12) Komisjoni poolt komisjoni liikmete hulgast valitud sekretär vormistab komisjonide koosolekute protokollid ja otsused ning komisjoni esimees edastab need kolme tööpäeva jooksul pärast koosolekut vallasekretärile säilitamiseks ja sekretär-asjaajajale komisjoni otsusel asjasthuvitatud isikutele edastamiseks. Komisjonide protokollidega on võimalik tutvuda valitsuse kantseleis. (13) Vähemalt üks kord aastas annavad volikogu komisjonid oma tegevusest volikogule aru. (14) Komisjon võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta.
(1) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut. (2) Etteteatatud päevakorras olevate otsuste vastuvõtmiseks ei ole kvoorum vajalik, otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (3) Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja ning selle toimumisest on informeeritud kõiki komisjoni liikmeid. (4) Komisjonis hääletatakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (5) Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused.
(1) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjonitöökavandi ja koosolekute päevakorra projekti; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele. (2) Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud asendaja, komisjoni esimehe ja asendaja äraolekul asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. (3) Komisjoni likvideerimine ja komisjonide reorganiseerimine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. (4) Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. (5) Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu.
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise volikogu revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib : 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.
(1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda vaid ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu esimehele. Volikogu fraktsiooni registreerib volikogu. (3) Fraktsiooni liikmete nimekirja ja fraktsiooni koosseisu muudatused teeb volikogu istungi juhataja teatavaks volikogu liikmetele fraktsiooni sellekohase otsuse esitamise istungil. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. (4) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 4) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate eelnõude loetelu kohta.
(1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. Vastuse esitamise tähtaeg on 30 päeva avalduse laekumise päevast arvates. (2) Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. (3) Enne avalduse arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub vallavanema poolt määratud ametnik või valitsuse liige või volikogu komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. (4) Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. (5) Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, valitsuse või ühe volikogu komisjoni ettepanekul.
(1) Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. (2) Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (3) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. (4) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.
(1) Valitsuse töövorm on istung. (2) Valitsuse istung on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (3) Küsimusi istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada valitsuse liikmed, vallasekretär ja valitsuse komisjonid, kes vastavalt valmistavad ette ka valitsuse õigusaktide eelnõud. (4) Valitsuse istungil arutusele tulevad õigusaktide eelnõud koos nimekirjaga, kellele vastuvõetud õigusaktid väljastatakse, esitatakse hiljemalt kaks päeva enne istungi toimumist vallasekretärile, kes jälgib, et eelnõu oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. (5) Vallasekretär koostab istungi päevakorra projekti ja teatab selle hiljemalt istungi alguses valitsuse liikmetele. (6) Küsimuse arutamisele kaasatavate isikute istungile kutsumise tagab istungil arutusele tuleva eelnõu ettevalmistaja. (7) Valitsuse liikmed on kohustatud osalema istungil. Valitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima vallavanemat või vallasekretäri. (8) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (9) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (10) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (11) Valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. (12) Valitsuse istungid protokollib vallasekretär. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse vastavuses haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.
Vallavanemale töötasu, lisatasu, hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.
(1) Vallavanemat asendab haiguse, puhkuse või teenistuslähetuses viibimisel samuti vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni kõigi õiguste ja kohustustega vallavalitsuse liige, kes määratakse vallavalitsuse korraldusega. (2) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mis vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab need vallavalitsuse korraldusega määratud vallavalitsuse liige. (3) Vallavanema teenistuslähetuses viibimise ajaks võib vallavanem osa vallavanema pädevuses olevaid ülesandeid ajutiselt delegeerida vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-2 sätestatud vallavanemat asendama õigustatud isikule. Vallavanemat teenistuslähetuse ajal ajutiselt asendama volitatud isiku õigused ja kohustused vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (6) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad igaühele vallasekretäri juures. (7) Valitsuse istungite protokollid on kättesaadavad igaühele vallasekretäri juures. (8) Volikogu komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad igaühele vallasekretäri juures. (9) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (10) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (11) Protokollid peavad olema alla kirjutatud seitsme päeva jooksul pärast istungi või koosoleku toimumist. (12) Istungi juhataja ja vallasekretär on kohustatud talle esitatud dokumendid viseerima, kusjuures neil on õigus esitada kirjalik eriarvamus, kui nad ei nõustu dokumendi sisuga. Eriarvamuse olemasolu märgitakse allkirja juurde. Eriarvamus tehakse teatavaks vastavalt volikogule või valitsusele.
(1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 ja käesoleva põhimääruse paragrahvis 23 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva põhimääruse § 24 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus.
(1) Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus, töölepingu seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja valla põhimäärus. (2) Vallavanem ja vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. (3) Vallaametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt seaduse alusel kehtestatud ulatuses. (4) Vallaametnikud nimetab ametisse vallavanem vastavalt volikogu poolt kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule. (5) Vallaametnik võetakse teenistusse ja vabastatakse teenistusest seadusega sätestatud korras. (6) Vallaametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem oma käskkirjaga.
(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.
(1) Kolga-Jaani vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Kolga-Jaani vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9¹) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 9²) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 2. lõikega; 10) informeerib valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest; 11) viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 12) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ning volikogu, valitsuse töökorras ja vallavanema pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele.
(1) Kolga-Jaani vallakantselei on struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja valitsuse töö tagamine vastavalt valla asjaajamisjuhendile. (2) Vallakantselei juht on vallasekretär. (3) Vallakantselei ülesanneteks on: 1) koguda volikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) tagada volikogu ja valitsuse istungite protokollilise teenindamise; 3) vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 4) esitada protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid allakirjutamiseks; 5) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine; 6) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ja andmete säilimise tagamine; 7) volikogu ja valitsuse kirjavahetuse teostamine; 8) tõendite ja õiendite väljastamine; 9) registrite pidamine; 10) vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 11) notariaaltoimingute teostamine seaduses ette nähtud korras ja pädevuse piires; 12) personalitöö; 13) volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine; 14) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ning volikogu, valitsuse töökorras ja vallavanema pandud ülesandeid.
(1) Kolga-Jaani vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) täita ise sellekohaseid volitusi; 4) moodustada omavalitsusüksuste liite. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. (3) Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada koostööd erinevates valdkondades.
(1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Volikogul ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.
(1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler.
(1) Teenistuslik järelevalve on Kolga-Jaani Vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Kolga-Jaani valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Kolga-Jaani Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. (7) Kolga-Jaani Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. (9) Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvides 189 - 216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle.
(1) Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmine eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
(1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest - karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. (2) Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, - karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga.
(1) Käesoleva põhimääruse §-des 76 või 77 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva põhimääruse §-s 76 ja 77 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) vallavalitsus; 2) politseiprefektuur. (3) Käesoleva põhimääruse §-s 76 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.
Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on vallavalitsus, kantakse käesolevas põhimääruses §-des 76 ja 77 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv Kolga-Jaani valla eelarvesse.
(1) Kolga-Jaani valla põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad pärast nende vastuvõtmist ja avaldamist volikogu poolt määratud päeval. (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (4) Seaduste muutmise korral kehtib seaduses kehtestatud norm. Põhimääruses seadusest erinevate, kuid seadusega kooskõlas olevate sätete kehtestamiseks või edasi kehtima jätmiseks on vaja volikogu koosseisu häälteenamus.
Määrus jõustub 1.oktoobril 2006.a.