(1) Omavalitsusüksusel võib olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika. (2) Valla vapiks (sama ka lipul) on lainelõikelise vasakult langeva kuldse vardaga kaldjaostatud kilp, mille ülemisel, sinisel väljal viljavihk ning alumisel, telliskivipunasel väljal, kolm püstist odaotsa - kõik kuldsed. (3) Valla vapi seletus:3.1 sinine on tulevikulootuse, nooruse, vaimsuse ja kodumaa taeva värvus;3.2 kuldne viljavihk meenutab, et vald asub Eesti ühel põlisemal põllumajanduslikul alal, et siinsed inimesed on saanud elatist ennekõike ikka põllult;3.3 kuldne lainelõikeline varras sümboliseerib kohaliku maastiku silmapaistvat objekti - Raudna ürgorgu jõega; samuti teisi veekogusid, mis ilmestavad siinset looduskeskkonda;3.4 vapi telliskivipunane värvus meenutab valla pinnast, turvast ja kohalikku mitmekesist tööstust;3.5 kolm kuldset odaotsa osutavad paikkonna kuulsusrikkale muinasajale, mil siinmail lõid vallutajatega lahinguid eestlaste sõdalased vaprate vanemate Lembitu, Vootele ja Manivalde juhtimisel. (4) Valla lipu ja vapi etalonkujutis on kinnitatud Eesti Vabariigi riigisekretär Uno Veeringu poolt 1. aprillil 1996. (5) Omavalitsusüksuse lipu mõõtmed ei või ületada riigilipu mõõtmeid. (6) Valla aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika kinnitab volikogu. (7) Valla ametiasutuse hallatavate asutuste sümboolika kinnitab valitsus. (8) Valla vapi kujutist ei kasutata kauba- või teenindusmärgina ja ärilistel eesmärkidel.
(1) Valla lipuks on ristkülikukujuline vapilipp, mille normaalmõõtmed on 100 x 150 cm; laiuse ja pikkuse vahekord on 6:9 (2:3) ühikut. (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu, järgides käesolevat korda ja head tava. (3) Lipp heisatakse alaliselt valla ametiasutuse hoone esisele lipuväljakule koos Eesti lipuga, vajadusel ka Euroopa Liidu lipuga. Pimedal ajal on lipud valgustatud. (4) Lõikes 3 nimetatud lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatavad lipud on võrdse laiusega. (5) Lipu heiskamisel koos teiste lippudega lähtutakse Eesti lipu seadusest. (6) Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti. (7) Lipu heiskamine: 1) seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda pikem lipu laiusest; 2) lipumast on ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest; 3) seinale heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnalt vähemalt kolme meetri kõrgusele; 4) heisatud lipp peab olema puhas ja terve. (8) Lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. (9) Leina tähistamiseks heisatakse lipp leinalipuna. Sel juhul kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde masti nii, et lipu alumine äär on masti keskel. (10) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (11) Lipu valmistamine ärilistel eesmärkidel toimub valitsuse loal.
(1) Valla vapi kujutise kirjeldus ja seletus toodud § 1. lg 2 ja 3. (2) Vapi kujutist võib kasutada värvilisena ja must-valgena: 1) volikogu, valitsuse, valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste pitsatitel ja dokumendiblankettidel; 2) valla tänukirjadel, autasudel, meenetel, vimplitel, ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) vallamaja seinal/hoonel, siltidel, viitadel, valla ametiasutuse transpordil ja valla piiritähistel. (3) Vallavalitsuse loal (korralduse alusel) võivad vapi kujutist kasutada kõik isikud põhjendatud taotluste alusel - kujunduselemendina trükistel, meenetel, kleebistel jne.
(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjon moodustatakse vallaelu probleemide lahendamiseks, arengu kavandamiseks, õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ja elanikkonna seisukohtade selgitamiseks. 1 (1¹) Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (2) Komisjoni otsused on soovitusliku jõuga, millega tehakse volikogule ettepanekuid, antakse seisukohti ja arvamusi; töötatakse välja volikogu õigusaktide eelnõud. (3) Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Valimisprotseduur on analoogiline volikogu esimehe ja aseesimehe valimisega (vt § 5.). Teised komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu poolt komisjoni esimehe esildisel poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Soovitatav lülitada komisjonide koosseisu erinevate valimisliitude ja erakondade esindajaid. (4) Komisjon juhindub oma töös seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest, volikogu õigusaktidest ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetest. Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (5) Komisjoni tööperiood ei ületa antud valimisperioodi. (6) Komisjonid moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. (7) (Tunnistatud kehtetuks 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (8) Revisjonikomisjon lähtub oma tegevuses Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48. (9) Komisjon on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab osa üle poole komisjoni koosseisust. Komisjoni esimehe puudumisel on asendajaks komisjoni vanim kohalolev liige. (10) Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse volikogus teatavaks vastava küsimuse arutelu juures. (11) (Tunnistatud kehtetuks 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (12) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist. Võimalusel esitatakse tutvumiseks ka arutusele tulevate küsimustega seonduvad materjalid.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (13) Komisjoni esimees : 1) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu; 2) esitab volikogule ettepanekuid komisjoni funktsioonide ja koosseisu muutmiseks ning väljalangenud komisjoni liikme asendamiseks; 3) juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekuid; 4) koostab komisjoni töökavandi, mille esitab komisjonile kinnitamiseks; 5) jaotab komisjoni liikmetele tööülesanded; 6) koostab komisjoni koosoleku päevakorra projekti ja korraldab kutsete saatmise; 7) vajadusel kutsub komisjoni koosolekule külalised; 8) allkirjastab ainuisikuliselt komisjoni protokollid ja otsused; 9) edastab volikogu esimehe kaudu volikogule komisjoni otsused, seisukohad, arvamused, ettepanekud ja eelnõud komisjoni pädevusse kuuluvates küsimustes; 10) esitab volikogu esimehele esildise komisjoni liikmete osavõtu kohta volikogu koosolekutest ja ülesannete täitmisest; 11) korraldab ja vastutab komisjoni asjaajamise eest. (14) Komisjoni esimehe äraolekul lähevad tema ülesanded üle asendajale. (15) Komisjoni esimehe tagasiastumisel, volikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel, valib volikogu uue komisjoni esimehe volikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus. (16) Komisjoni protokollid ja otsused vormistatakse vastavalt valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste asjaajamiskorrale nii paberikandjal kui elektrooniliselt. (17) Komisjoni dokumendid hoitakse vallakantseleis (ka elektrooniliselt), kus registreeritakse ka komisjoni kirjavahetus. (18) Komisjoni protokollid ja otsused on igaühele kättesaadavad vallakantseleis kümme päevapeale koosoleku toimumist.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (19) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul .(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008)
(1) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaat valitakse volikogu liikmete hulgast. (2) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (4) Volikogu aseesimehe valimist korraldab ja juhib istungit vastvalitud volikogu esimees. (5) Igal volikogu liikmel on õigus esitada üks kandidaat, sh ka iseenda. Kandidaatide nimed kirjutatakse tahvlile esitamise järjekorras. (6) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (7) Igal kandidaadil, kes on kantud kandidaatide nimekirja, on õigus esineda volikogu ees 15 minutilise sõnavõtuga. (8) Volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kaks küsimust. (9) Kui ükski kandidaat ei ole esitanud enesetaandust, kandidaatide nimekiri nummerdatakse, andes igale kandidaadile numbri. (10) Volikogu esimehe valimise salajase hääletamise viib läbi valla valimiskomisjon ja volikogu aseesimehe valimise hääletuse - volikogu poolt moodustatud vähemalt kolme-liikmeline hääletuskomisjon (edaspidi nimetatud koos “hääletuskomisjon”), kuhu ei kuulu ükski kandidaat. (11) Iga hääletusvooru eel on vaheaeg. (12) Hääletuskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Igale volikogu liikmele antakse allkirja vastu hääletussedel, kuhu on kantud: 1) omavalitsuse organi (asutuse) nimi; 2) valitav ametikoht; 3) väljend “valimise hääletussedel”; 4) hääletan kandidaadi nr …. poolt; 5) valimise kuupäev; 6) hääletuskomisjoni esimehe allkiri. (13) Hääletaja kirjutab hääletussedelile kandidaadi numbri, kellele kuulub tema eelistus. (14) Valimise kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla hääletuse läbiviinud hääletuskomisjoni liikmed. Otsusele kirjutab alla hääletuskomisjoni esimees. (15) Hääletuskomisjon kannab ette hääletamistulemuste protokolli, otsuse. (16) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (17) Kui üksikkandidaat ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor. Kui ka see hääletusvoor tulemust ei anna, teeb istungi juhataja ettepaneku uute kandidaatide esitamiseks. Kui kandidaate juurde ei esitata, jääb volikogu esimees/aseesimees sellel istungil valimata. (18) Kui kandidaate on kaks ja kumbki kandidaat ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse peale vaheaega kordushääletus. Kui ka see hääletus ei anna tulemust, teeb istungi juhataja ettepaneku täiendavate kandidaatide esitamiseks. Kui kandidaadid jäävad samaks, lükatakse valimine järgmisele istungile. (19) Kui on esitatud mitu kandidaati ja ükski kandidaat ei saa koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg ning seejärel viiakse läbi uus hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (20) Kui kandidaadid on saanud võrdselt hääli, pannakse nad uuele hääletusele. Kui selle hääletusvooru tulemusena ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse uus hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (21) Ühe koha täitmiseks on lubatud ühel istungil korraldada mitte rohkem kui kolm hääletusvooru. Ühe ja sama / samade kandidaatidega on lubatud järjest korraldada kaks hääletusvooru. Kui võitja ei selgu, teeb istungi juhataja ettepaneku täiendavate kandidaate esitamiseks ja annab kandidaatidele võimaluse enesetaanduseks. Kui kandidaadid jäävad samaks, lükatakse valimine järgmisele istungile.
(1) Volikogu esimees on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu ehk volikogu juht, kes: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, korraldab arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist; 2) kirjutab alla volikogu poolt antud määrustele, vastu võetud otsustele, volikogu protokollidele ning teistele volikogu dokumentidele; 3) korraldab volikogu komisjonide tööd; 4) koostab volikogu istungi päevakorra; 5) valmistab ette koos volikogu komisjonide, valitsuse ning valla ametiasutuse ametnikega volikogu eelnõud; 6) korraldab ja kontrollib koos revisjonikomisjoniga volikogu õigusaktide täitmist; 7) koostab esildise volikogu liikmetele tasu maksmiseks; 8) täidab muid talle seadusega ja volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Volikogu esimeest asendabvolikogu aseesimees, kellele lähevad üle kõik volikogu esimehe kohustused. Aseesimehe puudumisel on asendajaks volikogu vanim liige või volikogu poolt valitud asendaja. Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “Volikogu esimehe ülesannetes”.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (4) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele teenistusest vabastamisel makstakse hüvitust kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, avaliku teenistuse seadusega volikogu otsuse alusel.
¹. Õigusaktide täitmise kontroll (Täiendatud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (1) Õigusakti, mis kuulub täitmisele valla ametiisiku või komisjoni poolt ning vajab järelkontrolli, märgitakse täitja/kontrollija nimi ning täitmise tähtaeg. (2) Kui õigusaktis puudub viide täitjale/kontrollijale, täidab/kontrollib revisjonikomisjon. (3) Õigusakti lõplik järelevalve jääb volikogu esimehele. (4) Revisjonikomisjon esitab volikogu istungil informatsiooni (ka kirjaliku) kaks korda aastas (volikogu nõudmisel sagedamini) volikogu õigusaktide täitmise kohta
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (3) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (4) Valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitab volikogu. (5) Valitsuse liikmete arv ja koosseis kinnitatakse poolthäälte enamusega vallavanema esitatud nimekirja alusel avalikul hääletamisel. (6) Kui vallavanema poolt esitatud valitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälte enamust, esitab vallavanem valitsuse koosseisu kinnitamiseks järgmisel volikogu istungil. (7) Kui volikogu ei ole kinnitanud vallavanema poolt esitatud valitsuse koosseisu (volikogu poolt määratud liikmete arvu piires) kolmel volikogu istungil, peab volikogu avaldama vallavanemale umbusaldust. (8) Valitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue liikme.
(1) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on volikogu poolt delegeeritud valitsusele. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt antud määruse või vastuvõetud otsuse uuesti läbivaatamist. (3) Valitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.
(1) Valitsus võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjon moodustatakse vallaelu probleemide lahendamiseks, arengu kavandamiseks, õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks, elanikkonna seisukohtade selgitamiseks. (2) Komisjon juhindub oma töös seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest, valla õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. (3) Komisjoni otsused on soovitusliku jõuga,millega tehakse valitsusele ettepanekuid, antakse seisukohti ja arvamusi; töötatakse välja õigusaktide eelnõud. (4) Komisjoni tööperiood ei ületa antud valimisperioodi. (5) Komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Komisjoni kuulub vähemalt üks valitsuse liige. Komisjoni esimehe puudumisel on asendajaks komisjoni vanim liige. (6) Komisjoni moodustamisel valitsus: 1) määrab komisjoni moodustamise aluse, eesmärgi, tegevuse valdkonnad ning tegutsemise perioodi; 2) nimetab komisjoni esimehe ja sekretäri; (Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) 3) kinnitab komisjoni liikmete arvu ja komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni koosseisu; (7) (Tunnistatud kehtetuks 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (8) Komisjon on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab osa üle poole komisjoni koosseisust. Komisjoni esimehe puudumisel on asendajaks komisjoni vanim kohalolev liige. (9) Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse vallavalitsuse istungil teatavaks antud küsimuse arutelu juures. (10) (Tunnistatud kehtetuks 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (11) (Tunnistatud kehtetuks 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (12) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekut; 2) koostab koosoleku päevakorra, teavitab koosoleku toimumise ajast ja kohast komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne selle toimumist; 3) allkirjastab koos komisjoni sekretäriga komisjoni protokollid ja otsused; 4) edastab valitsusele komisjoni otsused, seisukohad, arvamused, ettepanekud ja eelnõud komisjoni pädevusse kuuluvates küsimustes; 5) esitab valitsusele ettepanekuid komisjoni funktsioonide ja koosseisu muutmiseks ning väljalangenud liikme asendamiseks; 6) korraldab ja vastutab komisjoni asjaajamise eest.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (13) Komisjoni esimehe tagasiastumisel või vabastamisel nimetab valitsus uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus. (14) Komisjoni dokumente hoitakse vallakantseleis, kus registreeritakse ka komisjoni kirjavahetus. (15) Komisjoni protokollid ja otsused on igaühele kättesaadavad vallakantseleis ja veebilehel dokumendiregistri kaudu kümme päeva peale koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides ja otsustes sisalduvaid andmeid, mille avalikustamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (16) Komisjoni tegevuse lõpetamine, tegevusvaldkondade muutmine, koosseisu kinnitamine või muutmine toimub valitsuse korralduse alusel.(17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008)
(1) Vallavanemaks võib valida vähemalt 21. aastase teovõimelise Eesti kodaniku.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (2) Vallavanemal peab olema: 1) vähemalt keskharidus; 2) eesti keele oskus kõrgtasemel nii kõnes kui kirjas ja ühe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega; 3) suhtlemisoskus, sealhulgas oskus koostööks avalike huvide elluviimisel; 4) otsustus- ja vastutusvõime, kohusetunne, algatusvõime ja loovus, intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise oskus ja analüüsivõime.
(1) Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Volikogu valib käesoleva põhimääruse § 12 nõuetele vastava vallavanema kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumise päevast arvates. (3) Volikogu võib välja kuulutada avaliku konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. Avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja korra sätestab volikogu.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (4) Igal volikogu liikmel on õigus esitada üks vallavanema kandidaat, sh ka iseenda. Kandidaatide nimed kirjutatakse tahvlile esitamise järjekorras. (5) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (6) Igal kandidaadil, kes on kantud kandidaatide nimekirja, on õigus esineda volikogu ees 15 minutilise sõnavõtuga. (7) Volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kaks küsimust. (8) Kui ükski kandidaat ei ole esitanud enesetaandust, kandidaatide nimekiri nummerdatakse, andes igale kandidaadile numbri. (9) Vallavanema valimise läbiviimiseks moodustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmelise hääletuskomisjoni, kuhu ei kuulu ükski kandidaat. (10) Vallavanema valimise protseduur on analoogiline volikogu esimehe ja aseesimehe valimisega. Ka hääletuskomisjonil on samad ülesanded (vt § 5).
(1) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab valitsuse ja valla ametiasutuse tööd; 2) korraldab valitsuse istungite ettevalmistamist; 3) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 4) kutsub kokku valitsuse istungid ja koostab istungi päevakorra projekti; 5) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 6) nimetab ametisse vallaametnikud, sõlmib töölepingud valla ametiasutuse abi- ja koosseisuväliste teenistujatega ning hallatavate asutuste juhtidega; 7) suunab ja kontrollib hallatavate asutuste tööd; 8) annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) kirjutab alla valitsuse määrustele, korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 10) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 11) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi kui seadus ei sätesta teisiti, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) 12) korraldab ja võtab osa kohtumiskoosolekutest valla elanikega; 13) kinnitab valla ametiasutuse sisekorraeeskirja ja teenistujate ametijuhendid; 14) täidab muid talle seaduste, käesoleva põhimäärusega ning valla õigusaktidega pandud ülesandeid. 15) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu, palgamäärad ning palgatingimused ja teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 16) (Tunnistatud kehtetuks 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) 17) esindab valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes, vajadusel volitab selleks teisi isikuid;(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) 18) esindab omavalitsusüksust ja valitsust vastavalt seadusega, valla esindamise korra ning volikogu poolt antud pädevusele. (2) (Tunnistatud kehtetuks 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (3) Vallavanem on kohustatud aru andma oma tegevusest, kui seda taotleb: 1) volikogu oma otsusega; 2) (Tunnistatud kehtetuks 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (4) (Tunnistatud kehtetuks 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (5) Vallavanema asendamine: 1) vallavanemat asendab täitevorganis ja valla ametiasutuse juhtimisel üks valitsuse liige, kelle määrab vallavanem oma käskkirjaga. Kui vallavanem ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat valitsuse istungil kõige vanem kohalolev valitsuse liige.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008, 17.11.2010 määrusega nr 22, jõustub 26.11.2010) 2) (Tunnistatud kehtetuks 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) 3) vallavanema äraolekul lähevad kõik vallavanema õigused ja kohustused üle asendajale; 4) vallavanema äraolek fikseeritakse volikogu otsusega või vallavanema käskkirjaga; 5) kui asendamine valla ametiasutuse juhtimisel kestab järjestikku vähemalt viis tööpäeva, kujuneb asendaja palgaks vallavanema ametipalk; 6) vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (6) Teenistusest vabastamisel makstakse vallavanemale hüvitust kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, avaliku teenistuse seadusega, volikogu otsuse alusel. (7) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel.
(1) Valitsusel on õigus anda õigusakte (määrused, üldkorraldused ja korraldused), mis kehtivad valla haldusterritooriumil. (2) Valitsuse õigusaktide menetlemine toimub kooskõlas Haldusmenetluse seadusele. (3) Valitsuse määrused, korraldused ja protokollid vormistatakse eesti keeles. (4) Määrustele ja teistele õigusaktidele ning protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär, nende äraolekul asendajad. (5) Määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast dokumendiregistrisse kandmist. Vallavalitsuse määrused ja korraldused kantakse dokumendiregistrisse hiljemalt kümnendal päeval peale istungi toimumist. 5 (5¹) Ei avalikustata neid korraldusi, milles olevate andmete väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (6) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. (7) Korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. (8) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (9) Määrused avalikustatakse Riigi Teataja elektroonilises väljaandes. (10) Õigusaktid avaldatakse lisaks lõigetele 5 ja 9 infolehes Oma Vald, rahvaraamatukogudes, vallamaja stendil või mujal sellekohase märke alusel. (11) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (12) Istungi protokoll on kättesaadav vallakantseleis ja veebilehel dokumendiregistri kaudu kümnendal päeval peale istungi toimumist.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008)
(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon - või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Vallasekretär võtab sõnaõigusega osa volikogu istungitest. (4) Vallasekretär juhib vallakantseleid, osutab volikogu esimehele abi tema ülesannete täitmisel, täidab teisi talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele.
(1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem (edaspidi külavanem). Külavanema võib valida mitme küla peale ühise. (2) Volikogu võib võtta vastu aleviku- ja külavanema statuudi, milles määratakse aleviku - ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. (3) Külavanem on küla (aleviku) koosolekul valitud, kelle tegevus on suunatud aleviku või küla omainitsiatiivi ning omavastutusliku arengu eestvedamisele ja toetamisele. (4) Külavanem valitakse küla (aleviku) koosolekul poolthäälte enamusega. Külavanema valimise teade peab olema avalikustatud valla infolehes ja käidavas kohas, vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. (5) Koosolekul koostatakse protokoll, millele kirjutab alla koosoleku juhataja. Koosoleku protokolli ärakiri esitatakse valitsusele seitsme tööpäeva jooksul. (6) Külavanem kinnitatakse valitsuse istungil, kuid mitte varem kui kaks nädalat pärast valimistulemuste avaldamist valla infolehes. (7) Külavanemat võib kutsuda volikogu ning valitsuse istungile ja komisjoni koosolekule. (8) Valitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (9) Külavanema tööd võib hüvitada volikogu ja/või küla poolt kehtestatud korras. (10) Valitsus kutsub külavanema tagasi külaelanike koosoleku otsusel.
(1) Vallal peab olema arengukava. Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. (3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (5) Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava valla veebilehel. (7) Valitsus annab volikogu juunikuu istungil informatsiooni arengukava täitmisest. Volikogu septembrikuu istungil võtab volikogu vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (8) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.
Eelarvega määratakse valla rahaliste vahendite jaotus valla kui omavalitsusüksuse ülesannete täitmisel tegevusvaldkonniti ja hallatavate asutuste lõikes.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008)
(1) Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ning kehtivad haldusaktid. (2) Eelarve koostamist korraldab valitsus informeerides volikogu järgneva aasta eelarve projekti põhimõtetest (personali- ja majandamiskulude kasv, arendus- ja ehitustegevus objektide lõikes, töösse võetavad projektid). (3) Eelarve projekti koostamise ettevalmistamiseks kehtestab valitsus eelarve projekti tingimused, vormid ja eelarve kulude proportsioonid või teatab eelseisva eelarveaasta igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulutuste piirsumma. (4) Eelarveliste vahendite kasutajad esitavad vallavalitsusele järgmise eelarveaasta eelarveprojekti hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks kuluartiklite lõikes koos seletuskirjaga. Seletuskirjas tuleb ära näidata ka planeeritavad laekumised nii majandustegevusest kui ka muudest tuluallikatest. (5) Vallavalitsus koostöös volikogu eelarvekomisjoniga kontrollib kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust seadusandlusele ja hindab eelarveprojekti lülitatud kulude vajalikkust. (6) Eelarve koondprojekt koos lisade ja seletuskirjaga esitatakse tutvumiseks volikogu eelarvekomisjonile, kes esitab omapoolsed ettepanekud koondprojekti kohta vallavalitsusele hiljemalt 20. novembriks. (7) Eelarve projekti eelnõus määratakse tulud tulurühmade ja kulud tegevusaladele kaupa, finantseerimistehingud ning reservfondi suurus. Eelarve projekt ja seletuskiri esitatakse volikogule hiljemalt 1. detsembriks.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008)
(1) Volikogu detsembrikuu istungil tutvustatakse eelarve projekti. Eelarve projekti esimene lugemine toimub volikogu detsembrikuu istungil.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (2) Parandusettepanekuid saab esitada 10 tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist volikogus. Volikogus esimese lugemise läbinud eelarve projekti muutmise ettepanekule tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (3) Valitsus ja eelarvekomisjon analüüsivad saadud ettepanekuid ning esitavad omapoolse ettepaneku paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks volikogu järgmisele istungile. (4) Lahkarvamuste puhul valitsuse ja eelarvekomisjoni vahel esitavad mõlemad volikogule oma eelarveprojekti. (5) Parandusettepanekud (konkureerivad projektid) hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu et saa parandusettepanekuid esitada.
(1) Volikogu võib eelarve vastu võtta ka teisel lugemisel.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008) (2) Pärast eelarve vastuvõtmist 10 tööpäevajooksul informeerib valitsus hallatavate asutuste juhte asutustele eraldatud kulutuste mahust. (3) Hallatavate asutuste juhid viivad asutuse alaeelarvete projektid vastavusse eraldatud kulutuste mahuga ning esitavad valitsusele kinnitamiseks kuluartiklite lõikes hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus. (4) Valitsus kinnitab alaeelarve kuluartiklite lõikes hiljemalt ühe kuujooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus. (5) Vallapoolse toetuse saamiseks esitatud taotluste rahastamise otsustab valitsus ühe kuu jooksul pärast eelarve vastuvõtmist.
(1) Eelarve täitmise korraldab valitsus. (2) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ning eelarves kavandatud kulutuste takistusteta finantseerimine. (3) Kuni eelarve vastuvõtmiseni võivad valitsus ja hallatavad asutused teha kulutusi alanud eelarveaasta igal kuul kuni 1/12 ulatuses eelmise eelarveaasta eelarves ettenähtud vastavast kulust. (4) Eelarvet täidetakse vastavalt kehtivale eelarveklassifikaatorile. Eelarves määratud kulutusi võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. (5) Valitsusel ning hallatavate asutuse juhtidel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi vaid neile eelarves selleks ettenähtud kulude piires arvestusega, et oleks tagatud alaeelarve proportsionaalne täitmine kalendriaastal. (6) Aasta jooksul eelarveliste vahendite kasutamise kontrollimisel ilmnenud kulude mahu ülepaisutamise korral on valitsusel õigus vähendada finantseerimist. Kulutuste ülekulu korral võrreldes kinnitatud alaeelarvega on õigus jätta need finantseerimata ning asutuse juht kannab võetud kohustuse osas otsest vastutust. (7) Aasta jooksul kasutamata jäänud assigneeringud hallatavate asutuste alaeelarves suletakse 1. detsembril ning katmisele kuuluvad vaid asutuse perioodilised majandamiskulud.
(1) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid määratud või on ebapiisavad, võib volikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. (2) Lisaeelarve projekti esitab valitsus peale eelarvekomisjonis läbivaatamist koos põhjendustega täiendavate kulutuste vajaduse kohta, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega kulud kaetakse. (3) Eelarvevahendite otstarbekama ja säästlikuma kasutamise eesmärgil võib ümber jaotada eelarves määratud kulusid. Selleks taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. (4) Alaeelarves muudatuse tegemist võib taotleda hallatava asutuse juht kuni kaks korda aastas. Põhjendatud taotluse alusel muudab alaeelarve valitsus oma korraldusega. (5) Tulude oluliselt vähemas mahus laekumise korral koostatakse negatiivne lisaeelarve.
(1) Hallatavate asutuste juhid annavad vähemalt kord aastas valitsusele aru, analüüsides planeeritud kulutuste otstarbekust ning eelarve täitmist. (2) Majandusaasta aruande koostab valitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks hiljemalt 1. juuniks.
(1) Eelarve täitmise kontrolli korraldab revisjonikomisjon koos valitsusega. (2) Revisjonikomisjoni, eelarvekomisjoni ja valitsuse poolt regulaarselt teostatava eelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsi käigus selgitatakse välja võimalused valla tulude suurendamiseks ja kulude otstarbekamaks jagamiseks järgmisel eelarveaastal.
(1) Eelarve ja lisaeelarve projektid, vastuvõetud eelarve ja lisaeelarve ning majandusaasta aruanne tehakse teatavaks ning avalikustatakse üldises korras. (2) Alaeelarve kuluartiklite lõikes ja selle muutmine avaldatakse vallakantseleis ja veebilehel. (3) Eelarve täitmise kuuaruanne avaldatakse iga kuu veebilehel.(Muudetud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008)
(1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (3) Vallavalitsuse hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamise ning muutmise otsustab volikogu. (4) Vallavalitsuse hallatava asutuse juht kinnitatakse ametisse seaduses või põhimääruses sätestatud korras. Vallavanem sõlmib töölepingu.(Muudetud 17.06.2009 määrusega nr 12, jõustub 30.06.2009) (5) Vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.(Täiendatud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008)
[Käeolevast tekstist välja jäetud].
Põhimäärus või selle muudatus kehtestatakse, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse kehtestamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.(Täiendatud 17.09.2008 määrusega nr 19, jõustub 01.10.2008)
Käesolev põhimäärus jõustub 10. juulil 2006.