Kooli nimetus on Pärnu-Jaagupi Gümnaasium (edaspidi kool).
(1) Kool asub aadressil Kooli 3, Pärnu-Jaagupi alev, Pärnu maakond, sihtnumber 87201. (2) Kool tegutseb aadressidel Kooli 1, 2 ja 3.
(1) Koolis tegutsevad ühe asutusena põhikooli 1.-9. klass ja 2014/15 õppeaastal gümnaasiumi 11. ja 12. klass ning 2015/16 õppeaastal 12. klass. (2) Kool on Halinga Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt hallatav munitsipaalkool. (3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.
(1) Koolil on oma nimega riigi- ja vallavapiga pitsat. (2) Koolil on Halinga valla (edaspidi vald) eelarves iseseisev eelarve. (3) Koolil on oma sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor. (4) Koolil on oma kodulehekülg aadressiga: http://www.pjg.ee.
Kooli õppekeel on eesti keel.
Kool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse ja 2014/15 õppeaastal 11. ja 12. klassis ning 2015/16 õppeaastal 12. klassis üldkeskhariduse omandamiseks.
(1) Kooli õppetöö toimub statsionaarses ja vajadusel mittestatsionaarses vormis. (2) Koolis on põhikooli 1.–9. klass ja 2014/15 õppeaastal gümnaasiumi 11. ja 12. klass ning 2015/16 õppeaastal 12. klass. (3) Koolis on õpiabirühmad põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks - rühmatäitumuse piirnorm kuus õpilast. (4) Kool avab vajadusel klassid põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele -klassitäitumuse piirnorm 12 õpilast. (5) Kool avab vajadusel klassid põhiharidust omandavatele õpiraskustega õpilastele - klassitäitumuse piirnorm 12 õpilast. (6) Kool avab vajadusel klassid põhiharidust omandavatele õpilastele, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis, sealhulgas autismi spektri häiretega, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või sõltuvushäiretega õpilastele või õpilastele, kelle andekus kombineerituna mõne muu erivajadusega toob kaasa vajaduse õppida väikeklassis - klassitäitumuse piirnormiga neli õpilast. (7) Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist moodustatakse liitklass, mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest, kuid see ei ole suurem kui 12 õpilast. (8) Kool loob võimaluse lõpetada kool eksternina.
(1) Õpingute alusdokumentideks on põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, mis on koolis õpingute alusdokumendid ja milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames, pidades silmas piirkonna vajadusi ning vanemate ja õpilaste soove ja kasutatavaid ressursse. (2) Kooli õppekavad ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (3) Andmed kooli õppekavade kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse. (4) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud õpetaja kokkuleppel arvestab kool vajadusel kooli õppekavade välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. (5) Kool teeb õpilast õpetades vajadusel muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavadega või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava. (6) Kool koostab vajadusel õpilasele riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalse õppekava. (7) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine, asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (8) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. (9) Õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumis on 96 (mittestatsionaarses õppes 72) kursust. Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 kursust. Kursus vastab 35 ühe õppeaine raames toimuvale õppetunnile. (10) Mittestatsionaarse õppevormi puhul on õppekorralduse aluseks mittestatsionaarse õppevormi õppekava. (11) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel tasuta kasutada vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini, koosneb trimestritest ja koolivaheaegadest. Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister või direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kooli pidaja, arvestusega, et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat. (2) Õppeaasta kestab 175 õppepäeva, lõpuklassis 185 õppepäeva. (3) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. (4) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. (5) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta. (6) Koolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest. (7) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga. (8) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on: 1) 1. klassis 20; 2) 2. klassis 23; 3) 3. ja 4. klassis 25; 4) 5. klassis 28; 5) 6. ja 7. klassis 30; 6) 8. ja 9. klassis 32. (9) Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks. (10) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Trimestri või kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks trimestri või kursuse algul. (11) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.
(1) Klassi täitumise ülemine piirnorm on 24. Vallavalitsus võib kehtestada piirnormidest väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi. (2) Vallavalitsus võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.
(1) Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise üldised tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (2) Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise täpsustatud tingimused ja kord kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kooli kodukorras. (3) Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule. (4) Isiku kooli nimekirja arvamise ja õpilase nimekirjast väljaarvamise otsuse teeb direktor.
(1) Kool sätestab õpilaste hindamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ja klassikursust kordama jätmise tingimused ja korra kooli õppekavas. (2) Kool sätestab hindamisest teavitamise korra kooli kodukorras.
Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ja g ümnaasiumi lõpetamise tingimused gümnaasiumi riiklikus õppekavas.
(1) Kool peab arvestust õpilaste õppest puudumiste üle, teeb puudumistest kokkuvõtte vähemalt üks kord trimestri jooksul ning teavitab sellest vanemat. (2) Koolikohustuse täitmise tagamiseks kohaldab kool õppest mõjuva põhjuseta puudunud õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmeid. (3) Kool sätestab õppest puudumisest teavitamise korra ning tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise korra kooli kodukorras.
(1) Kooli huvi- ja õppekavaväliseks tegevuseks on erinevad koostöö- ja arendusprojektid, kooli üritused, tasuta ning tasulised huviringid. Huvitöö korraldamise aluseks on kooli õppekava ning kooli direktori poolt kinnitatud huvitööplaan. (2) Kool tagab õpilasele, kellel tekib mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. (3) Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada pikapäevarühmi. (4) Õpilase pikapäevarühma võtmise ja sealt väljaarvamise otsuse teeb vanema taotluse alusel kooli direktor. (5) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
(1) Koolil on koolimuuseum, mille tegevuse eesmärk on paikkonna ajaloo ja kultuuriloo järjepidev uurimine, täiendamine ja säilitamine. (2) Koolimuuseum: 1) kogub kodupaiga kultuuripärandit; 2) pakub kooli ja teiste valla haridusasutuste õpilastele, samuti teistele huvilistele abi nende uurimistegevuses; 3) tutvustab õpilastele eesti rahvakultuuri; 4) toetab kooli ürituste organiseerimisel.
(1) Kooli tegutsemiskohas, Kooli 2, asub Pärnu-Jaagupi raamatukogu, mis täidab kooliraamatukogu ülesannet põhikogu osas. (2) Koolil on õppekirjanduse kogu.
Õpilasel ja koolikohustuslikus eas oleva õpilase vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ja -juhtimise ning õpilaste ja vanemate õiguste ning kohustuste kohta Eesti Vabariigi haridusseaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas põhimääruses ja muudes õigusaktides ettenähtud korras.
Kooliõpilased moodustavad õpilaskonna. Õpilaskonnal on õigus: 1) otsustada ja korraldada kõiki õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada; 2) valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
(1) Koolis on loodud õpilaskonna, õpetajate ja töötajate osalusega Oma Riik, mis tegutseb «Oma Riigi põhiseaduse» alusel. (2) Õpilasesinduse Oma Riik riigikogu ja valitsus valitakse «Oma Riigi valimisseaduse» alusel.
(1) Kooli hoolekogu ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli arendustegevuse toetamisel, õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomisel ning õppe- ja kasvatustegevuse suunamisel, planeerimisel, hindamisel ja analüüsimisel. (2) Hoolekogu: 1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse; 2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks; 3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks; 4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis; 5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule; 6) annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks; 7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks; 8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra; 9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta; 10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta; 11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta; 12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta; 13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta; 14) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta; 15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta; 16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta; 17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. (3) Kooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu-, lastevanemate-, kooli toetavate organisatsioonide- ja vilistlaste esindajad. Hoolekogu koosseisu moodustamisel arvestatakse, et lastevanemate-, kooli toetavate organisatsioonide- ja vilistlaste esindajad moodustaksid enamuse hoolekogu koosseisust. (4) Hoolekogu moodustab ja selle töökorra kehtestab vallavalitsus.
(1) Kooli juhib direktor. (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab avaliku konkursi vallavalitsus vastavalt kehtestatud korrale. (3) Direktorit asendab puhkusel või töölähetuses olemise ajal ning haigestumise korral direktori määratud ulatuses õppealajuhataja või juhtkonna liige. (4) Direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingu vallavanem.
(1) Direktor juhib kooli ning vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega ning esindab valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks kehtivate õigusaktide alusel. (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju. (4) Direktor kehtestab: 1) kooli õppekava; 2) kooli päevakava; 3) arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule; 4) pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava; 5) õpilaskodu kodukorra; 6) hädaolukorra lahendamise plaani; 7) kooli kodukorra; 8) kooli sisehindamise korra ja sisehindamise aruande; 9) kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks vallavalitsusele. (5) Direktor otsustab: 1) õpilase nimekirja arvamise ja õpilase koolist väljaarvamise; 2) õpilase pikapäevarühma vastu võtmise ja välja arvamise; 3) õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamise; 4) haridusliku erivajadusega õpilasele tugimeetmete rakendamise; 5) õpilasele mõjutusmeetmete rakendamise; 6) puuduvate teavikute kustutamise. (6) Direktor korraldab: 1) tugispetsialistide teenuste rakendamise; 2) esimese õpilasesinduse valimised; 3) õppenõukogu tegevust; 4) kooli hädaolukorra plaani väljatöötamise ning õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras; 5) õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise; 6) konkursi õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. 7) arengukava avalikustamise kooli veebilehel. (7) Direktor määrab: 1) isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel; 2) individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud; 3) koolieksami kolmanda õppeaine ja vormi (lihtsustatud õpe), koolieksami aja (peale eksamiperioodi) ja gümnaasiumi korduseksamite ajad. (8) Direktor kinnitab: 1) õpilasesinduse põhimääruse; 2) ajalehtede ja ajakirjade tellimuse, õppekirjanduse ja teavikute tellimuse; 3) kustutusaktid, inventuuriaktid ja raamatukogu kasutamise eeskirja; 4) õppenõukogu alarühmade koosseisu ja kokkukutsumise korra; 5) põhikooli koolieksamite materjalid, eksamiplaani (põhikool), lõpueksamikomisjonid (põhikool), gümnaasiumi koolieksamite õppeained, vormi ja toimumise aja, gümnaasiumi korduseksamite materjalid, gümnaasiumi koolieksami eksami- ja individuaalplaani. 6) kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu. (9) Direktor võib moodustada kooli pidaja nõusolekul: 1) hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida ei ole põhimääruses sätestatud; 2) pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele. (10) Direktor moodustab lõpueksamikomisjonid ja kooli ainekomisjonid. (11) Direktor tagab eksamimaterjalide jõudmise kooli, nende konfidentsiaalsuse ja mustandilehtede olemasolu. 1) Direktor vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest.
Kooli juhtkond on direktori moodustatud direktorile nõuandev organ, mille koosseisu, ülesanded ja töökorra kehtestab direktor.
(1) Koolil on õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. (2) Õppenõukogu ülesanded ja töökord on määratud haridus- ja teadusministri määrusega.
(1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad. (2) Koolitöötajatega sõlmib, peatab, muudab ja ütleb üles töölepingud kooli direktor töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Välislepingu alusel tööle võetava õpetajaga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.
(1) Koolitöötajate ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga. (2) Õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ülesandeks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, õpilaste arengu ja toimetuleku toetamine ning aidata õpilastel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed ja eesmärgipärane koostöö erinevate huvigruppidega ning osalemine kooli arendustegevuses. (3) Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. (4) Kooli teenindavate töötajate ülesanneteks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, kooli häireteta tegevuse tagamine, heaperemehelik majandamine ja koolivara korrasolek, majanduslik teenindamine ning osalemine kooli arendustegevuses. (5) Koolitöötajatel on õigus esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse paremaks korraldamiseks.
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Halinga vallavara valitsemise korra alusel Halinga Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), vallavalitsuse või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kooli kasutuses olev vara on Halinga valla omand. (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra järgi. (4) Õpilaste poolt koolile tekitatud varalise kahju hüvitavad õpilased või nende vanemad (eestkostjad) vastavalt kooli kodukorrale.
(1) Kooli eelarve tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, valla eelarvest ja laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt, fondidelt ning füüsilistelt isikutelt ja kooli õppekava välistest tegevustest saadud tulust. (2) Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu. (3) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid. (4) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul vallavalitsus.
(1) Kooli asjaajamine on reguleeritud kooli asjaajamiskorraga. (2) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (3) Koolis peetakse elektroonilist dokumendiregistrit, mille pidamise eest vastutab direktor. (4) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Pärnu maavanem. (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb vallavalitsus.
(1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab kooli pidaja arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu. (2) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse 1. juulist sama aasta 31. augustini. (3) Õpilastele, kellel seoses ümberkorraldamise või kooli tegevuse lõpetamisega ei ole enam võimalik jätkata hariduse omandamist samas koolis, loob kooli pidaja võimalused õpingute jätkamiseks teises koolis.
(1) Vallal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale. (2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu. (3) Kooli pidamise üleandmine toimub pärast viimase trimestri lõppu. (4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (2) Põhimäärus ja selle muudatused ning täiendused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
Määrus avalikustatakse kooli kodulehel aadressiga www.pjg.ee.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.