Kooli nimetus on Kirivere Põhikool (edaspidi kool)
Kõo küla 70501, Kõo vald, Viljandi mk, Eesti Vabariik, e-posti aadress: [email protected] nr
(1) Kirivere Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass (2) Kool juhindub oma töös Eesti Vabariigi seadustest, EV Haridus- ja Teadusministeeriumi määrustest, Kõo Vallavolikogu määrustest ja otsustest, Kõo Vallavalitsuse määrustest ja korraldustest, Kõo valla arengukavast, kooli oma arengukavast, hoolekogu ja õppenõukogu ettepanekutest, kooli põhimäärusest. (3) Kooli teeninduspiirkond määratakse Kõo vallavalitsuse poolt. Lastevanemate avalduste alusel ja vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi kooli ka teistest piirkondadest. (4) Koolil on õigus sõlmida ja arendada suhteid teiste haridusasutuste ja haridust toetavate institutsioonidega ja vahetada õpilasgruppe.
(1) Koolil on oma nimega ja logoga pitsat, lipp ning sümboolika. (2) Koolil on oma eelarve valla eelarves, mille kinnitab Kõo vallavolikogu.
Asjaajamis- ja õppekeeleks Kirivere Põhikoolis on eesti keel. A-võõrkeel alates 3. kl on inglise keel, B-võõrkeel alates 6. kl on vene keel.
(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega. (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju. (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. (5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja. (6) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja. (7) Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras. (2) Kooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. Kui koolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja. (3) Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka. (4) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul. (5) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. (6) Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
(1) Kooli õppetöö korralduse aluseks on riiklik õppekava, millest lähtudes on koostatud kooli oma õppenõukogu, hoolekogu ja õpilasesinduse poolt heaks kiidetud ja direktori käskkirjaga kinnitatud õppekava. Õppekava üldosa pannakse üles kooli koduleheküljele. (2) Kooli järjepidevuse tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga arengukava 3 aastaks. Arengukava kinnitab valla volikogu. (3) Lastevanemate ja klassijuhatajate avalduste alusel moodustab direktor pikapäevarühmad, mis töötavad ühtse tunniplaani alusel, olles üheks osaks kooli üldises tunniplaanis. (4) Õppetöö välisel ajal tegutsevad huviringid, mis moodustatakse õpilaste ja nende vanemate soove ning kooli võimalusi arvestades. Huviringi moodustamiseks peab olema vähemalt 7 õpilast. (5) Vajadusel ja palgafondi olemasolul antakse eriõpetust hariduslike erivajadustega lastele. Võimetekohane õppekava määratakse meditsiiniliste, psühholoogiliste, pedagoogiliste uuringute põhjal maakonna nõustamiskomisjoni otsusega. (6) Õpiabi- ja kõneravi rühmad moodustatakse õppenõukogu otsuse alusel 1 õppeaastaks. (7) Õpilaste teadmisi hinnatakse viiepallisüsteemis. 1. klassis kasutatakse sõnalisi hinnanguid. Õpilaste sõnalise hindamise ja arvestuslike tööde korraldamise ja hindamise vormi määrab õppenõukogu. (8) Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega “ eeskujulik”, “hea”, “rahuldav”, “ mitterahuldav”. (9) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. (10) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. (11) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka. (12) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. (13) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta. (14) Põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest. (15) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. (16) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga. (17) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on: 1) 1. klassis 20; 2) 2. klassis 23; 3) 3. ja 4. klassis 25; 4) 5. klassis 28; 5) 6. ja 7. klassis 30; 6) 8. ja 9. klassis 32. (18) Kui kahe klassi õpilaste arv kokku on 16 või alla selle, võib moodustada nendest õpilastest liitklassi või üksikutes õppeainetes liitklassirühmad. Õppeaasta vältel klassikomplektide arvu koolis ei muudeta. (19) Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Kui õpe on korraldatud õpperühmadena, kohaldatakse ka õpperühmadele klassi täitumuse ülemist piirnormi. (20) Kooli pidaja võib kehtestada piirnormidest väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi. (21) Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada piirnormist suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast. (22) Individuaalse õppekava alusel õppija puhul arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi. (23) Kooli lõpetamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud põhikooli lõpueksamite korraldamise ning põhikooli lõpetamise tingimustele ja korrale. (24) Kool kannab õpilaste andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).
(1) Õpilase õigused: 1) õppida individuaalõppekava järgi kui koolil on sellise töö korraldamiseks vahendid; 2) kasutada tasuta õpikuid, mis kevadel tagastatakse puhaste ja korralikena kooli raamatukogule; 3) saada õpetajate tarifitseeritud tööaja piirides täiendavat abi õppematerjali omandamiseks. 4) kasutada klassi- ja koolivälises töös tasuta kooli ruume ja vahendeid vastavalt eelnevale kokkuleppele õpetajate ja direktoriga; 5) saada teavet koolikorralduse, õpilaste õiguste ja kohustuste kohta, esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 6) pöörduda oma õiguste kaitseks klassijuhataja, kooli juhtkonna, hoolekogu, haridusametnike, vallavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide või teiste isikute poole; 7) moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ringe ühinguid ja klubisid, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 8) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi valitsuse ja vallavolikogu kehtestatud ulatuses ja korras; 9) õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. 10) õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks kooli põhimääruses sätestatud korras. Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada. 11) õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest. 12) võimaluse korral võib kooli eelarves näha ette vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks, arvestades õpilasesinduse ja õpilaste vajadusi. (2) Õpilaste kohustused: 1) käia koolis, õppida võimetekohaselt ja täita kooli kodukorda; 2) töökasvatuse raames osaleda kooli heaks tehtavas töös. Kooli heaks tehtav töö on: eakohaline töö kooli territooriumil, aias, kooli ruumides. Suvine töö toimub kevadel koostatud graafiku alusel. 3) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt; 4) hoidma kooli head mainet, käituma väärikalt nii koolis kui ka väljaspool kooli; 5) järgima tervislikke eluviise; 6) hoidma heaperemehelikult kooli kasutuses olevat vara; 7) täitma muid seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud kohustusi (3) Õpilase tunnustamine, mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes ning õpilase ja vanema teavitamise kord on ära toodud Kirivere Põhikooli kodukorras.
(1) Koolis töötavad pedagoogid, haldus- ja abitöötajad, kelle kohustused ja vastutus määratakse kooli põhimääruse, töö sisekorra eeskirjadega, ametijuhenditega ja töölepingutega. (2) Pedagoogide ülesanne on laste õpetamine, kasvatamine, arengu suunamine vastastikuse lugupidamise ja teineteise mõistmisel põhineva koostöö alusel. (3) Pedagoogidel on õigus valida õppemeetodeid, õppevahendeid ja õppekirjandust vastavalt kooli võimalustele. Valikaine õpetamiseks koostab õpetaja vastava ainekava, mille kinnitab kooli direktor. (4) Töötajaid võtab tööle, sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud ning määrab palga kooli direktor vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja teistele õigusaktidele. (5) Kooli personali koosseisu määrab direktor lähtudes Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisudest. Koosseisude nimekiri esitatakse koos eelarveprojektiga vallavalitsusele. (6) Õpetajate ja teiste pedagoogiliste töötajate vabadele ametikohtadele korraldab kooli direktor konkursi. Konkursi läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. (7) Pedagoogide atesteerimine toimub vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kehtestatud korrale. Atesteerimise otsuse teeb direktori käskkirjaga moodustatud atesteerimiskomisjon. (8) Metoodiline töö planeeritakse iga õppeaasta algul eraldi. Metoodilise töö juht koolis on direktor. Metoodilise töö aastaplaani koostamisel lähtutakse õppeaastaks püstitatud põhiülesannetest. (9) Õpetajatel on õigus täiendkoolitusele vastavalt kooli võimalustele ja vajadustele. (10) Pedagoog on kohustatud viie aasta jooksul läbima vähemalt 160 tunni ulatuses aine- või pedagoogika- või ametialaseid kursusi või juhtimiskursusi, millest 80 tundi võib moodustada iseseisev enesetäiendamine, mida tõendab õppeasutuse juht käskkirjaga (pedagoog esitab suuliselt või kirjalikult kokkuvõtte iseseisva enesetäienduse kohta), või õppinud kraadiõppes hariduse valdkonnas; (11) Kõik õpetajad esitavad õppeaasta lõpul oma töö kirjaliku analüüsi koos ettepanekutega kooli juhtkonna tegevuse ja klassivälise töö korralduse kohta. (12) Kooli töötajatel on õigus kuuluda ametiühingusse.
(1) Kooli vara on Kõo valla munitsipaalomand, mis on antud kooli kasutusse. (2) Kooli vara moodustavad valla poolt koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, õppetööks vajalik inventar, majandusinventar. (3) Vara kasutamise korra koolisiseselt kehtestab direktor. Vara säilimise kontrollimiseks viiakse läbi aastainventuurid direktori käskkirjaga moodustatud komisjoni poolt. (4) Koolil on raamatukogu, mis tegeleb õppe- ja teatmekirjanduse tellimisega ja säilitamisega. (5) Koolil on oma eelarve valla eelarves. (6) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigieelarvest ja Kõo Valla eelarvest, laekumistelt sihtasutustelt, annetustest, projektide kaudu saadud summadest, kooli oma õppekavavälisest tegevusest. (7) Kooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate nende haldusterritooriumil rahvastiku registri järgi elavate õpilaste arvuga. (8) Kooli eelarve projekti koostab direktor koos finantsjuhiga, arvestades kooli vajadusi, personali ettepanekuid ning valla võimalusi. (9) Kooli eelarve kava vaatavad läbi , teevad ettepanekuid ja kiidavad heaks kooli hoolekogu ja vallavalitsus. Eelarve kinnitab vallavolikogu. (10) Kooli raamatupidamisega tegeleb Kõo Vallavalitsuse finantsjuht. (11) Koolil on oma asjaajamise juhend ja arhiiv. Asjaajamise korrektsuse ja seaduslikkuse eest vastutab direktor. (12) Kooli majandustegevust ja raamatupidamist kontrollib valla revisjonikomisjon.
(1) Kooli asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetele alustele. (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast. (3) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(1) Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub vastavalt Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduse § 80 järgi. (2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust. (3) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab Kõo Vallavalitsus õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis.
Määrus jõustub 18.06.2012.