Käesolev kord reguleerib Võhma linna (edaspidi linn) omandis olevate kinnistute (edaspidi kinnistu) koormamist hoonestusõigusega.
Kinnistule seatakse hoonestusõigus, kui: 1) kinnistu ei ole vajalik avalikuks kasutamiseks või linna valitsemiseks; 2) kinnistule on ette nähtud püstitada maaga püsivalt ühendatud ehitis.
Kinnistule seatakse teise isiku kasuks hoonestusõigus avaliku suulise või kirjaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise korras või otsustuskorras.
(1) Kinnistule hoonestusõiguse seadmise otsustab Võhma Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu). (2) Linnavolikogu otsus hoonestusõiguse seadmiseks peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) hoonestusõigusega koormatava kinnistu suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse tähtaeg; 3) hoonestusõiguse seadmise menetlus; 4) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus.
Kinnistule hoonestusõiguse seadmise korraldajaks on Võhma linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).
(1) Kinnistule hoonestusõiguse seadmise võivad algatada linnavalitsus, füüsilised ja juriidilised isikud. Taotlus kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks esitatakse linnavalitsusele. (2) Linnavalitsusel on õigus sõlmida juriidiliste ja füüsiliste isikutega lepinguid kinnistule hoonestusõiguse seadmisega seotud eeltoimingute teostamiseks. Eeltoiminguteks loetakse katastriüksuse moodustamist, detailplaneeringute koostamist, hoonestustingimuste koostamist, maa hindamist.
(1) Kinnistule hoonestusõiguse seadmise tingimused määratakse enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korral linnavalitsuse korraldusega ning hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras linnavolikogu otsusega, milles märgitakse järgmised kinnistu hoonestusõigusega koormamise tingimused: 1) hoonestusõigusega koormatava kinnistu aadress, kinnistusregistriosa number, katastritunnus, pindala, sihtotstarve ja maksustamishind; 2) hoonestaja andmed, välja arvatud hoonestusõiguse seadmisel enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korral: füüsilise isiku puhul nimi, sünniaeg, elukoht ja aadress,juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood ja asukoht; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korral pakkumise lisatingimused, nõutavad tagatised, pakkumiste hindamise kriteeriumid; 4) hoonestusõiguse aastatasu suurus või enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korral hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ning selle maksmise kord, tagatisraha ja suulise enampakkumise puhul ka osavõtutasu suurus; 5) hoonestusõiguse aastatasu muutmise alused ; 6) andmed ehitusõiguse kohta; 7) ehituskohustus ja ehitustähtajad; 8) vajadusel detailplaneeringu koostamiseks lepingu sõlmimise kohustus; 9) vajadusel ehitise kasutamise tingimused; 10) hoonestusõiguse asjaõigusega koormamine ja võõrandamine; 11) kinnistu ja hoonestusõiguse ostueesõigus; 12) kinnistul asuvate ehitiste loetelu, nende üleandmise tingimused ning ehitiste säilimise tagamise või lammutamise kohustus; 13) ehitise ja kinnistu korrashoiu kohustus; 14) ehitise saatus hoonestusõiguse lõppemisel; 15) kinnistul asuvate kasutusõiguse kitsendusi põhjustavate tehnovõrkude ja -rajatiste loetelu; 16) hoonestaja kohustus nõustuda reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisega olemasolevate või rajatavate tehnovõrkude ja rajatiste teenindamiseks ja remontimiseks; 17) sanktsioonid hoonestusõiguse aastatasu maksmisega ning muude arvete tasumisega viivitamise eest, ehituskohustuse täitmata jätmise eest; 18) lepingu sõlmimise kulude kandmine; 19) vajadusel muud kinnistu kasutusse andmise tingimused. (2) Linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsuse lisaks on hoonestusõigusega koormatava kinnistu plaan.
(1) Linnavalitsus: 1) moodustab enampakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ning nimetab komisjoni esimehe, protokollija ja suulise enampakkumise korral enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks ja protokollijaks võivad olla ka komisjoni liikmed; 2) määrab suulise enampakkumise korral kindlaks enampakkumise minimaalse sammu ning muud enampakkumise läbiviimise tingimused, mis ei ole määratud §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 1) kinnistule hoonestusõiguse seadmise otsustamise, korraldamise ja enampakkumisega seotud isikud; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja –hõimlased korruptsioonivastase seaduse mõistes.
(1) Tagatisraha suurus ja suulise enampakkumise puhul osavõtutasu suurus määratakse §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korraldusega. (2) Tagatisraha ja osavõtutasu peab olema laekunud pakkumiste esitamise tähtajale eelneval tööpäeval linnavalitsuse arvelduskontole.
(1) Linnavalitsus avaldab teate enampakkumise kohta ajalehes Sakala vähemalt neliteist päeva enne enampakkumise toimumist. (2) Avaliku enampakkumise teates tuleb märkida: 1) kinnistu aadress, kinnistusregistriosa number, katastritunnus, pindala ja sihtotstarve; 2) enampakkumise korraldaja ; 3) enampakkumise läbiviimise menetlus; 4) hoonestusõiguse tähtaeg; 5) ehituskohustus ja -tähtajad; 6) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 7) tagatisraha ning suulise enampakkumise puhul ka osavõtutasu suurus, nende tasumise kord, tähtajad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid; 8) suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise aeg ja koht; 9) hoonestusõiguse tingimustega tutvumise aeg ja koht; 10) pakkumisel osalemiseks esitatavate dokumentide loetelu. (3) Pärast teate avaldamist tagab enampakkumise korraldaja informatsiooni kättesaadavuse hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimuste kohta.
(1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid, protokollijat ja enampakkumise läbiviijat ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. (2) Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.
(1) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumist ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja kinnistule hoonestusõiguse seadmise tingimustest. Kui on tegemist esindamisega, tuleb täiendavalt esitada esindusõigust tõendavad dokumendid. (2) Isikuid, kes või kelle seaduslik esindaja ei nõustu andma allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise kohta, pakkumisele ei lubata. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded täitnud enampakkumisel osaleda soovija registreeritakse pakkujana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud pakkujate nimed ning aadressid kantakse pakkujate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks.
(1) Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid. (2) Pärast käesoleva korra §-des 11, 12 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid alustavad pakkujad pakkumist. (3) Pakkumisi alustatakse alghinnast. Pakkuja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. (4) Pakkumised tehakse eurodes. Enampakkumise läbiviija teatab pakkuja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa.
(1) Kõik osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. (2) Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui pakkujad ei täida enampakkumise läbiviija korraldusi.
(1) Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija lõppenuks pärast kõrgeima pakutud hoonestusõiguse aastatasu kolmekordset teatamist. (2) Enampakkumise võitnud pakkuja, kelle pakutud tasu osutus kõrgeimaks, annab enne lahkumist enampakkumise protokollis allkirja selle kohta, et juhul, kui enampakkumise tulemus kinnitatakse, maksab ta tema pakutud hoonestusõiguse aastatasu ning täidab enampakkumise lisatingimused (kui need olid kehtestatud). Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab lepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata. (3) Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud pakkuja. Kui nimetatud pakkuja samuti keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud allkirja andmast, korratakse eelkirjeldatud protseduuri ja sanktsioone, kuni pakkumise teinud pakkuja selgumiseni, kes annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud allkirja. (4) Kui ükski pakkuja ei nõustu andma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud allkirja, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.
(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab enampakkumises osaleja vastavalt käesoleva korra §-s 7 sätestatud tingimustele enampakkumise korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud, missugusele kinnistule seatava hoonestusõiguse enampakkumisele on ümbrik esitatud ning märge mitte avada enne pakkumiste avamise tähtaega. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) andmed pakkuja kohta: füüsilise isiku puhul pakkuja nimi, sünniaeg, elukoht ja aadress, koopia isikut tõendavast dokumendist, elukoht ja kontakttelefon, panga nimetus ja arvelduskonto number; juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood, asukoht, postiaadress ja kontakttelefon, panga nimetus ja arvelduskonto number ning juriidilise isiku põhikirja kohase pädeva organi otsus enampakkumisel osalemiseks; 2) nõusolek hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks kehtestatud tingimustel; 3) dokument tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud arvuline pakkumissumma (pakkumus); 5) pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul ka volikiri.
(1) Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. (2) Käesoleva korra § 8 lõikes 1 nimetatud komisjon avab enampakkumisele esitatud ümbrikud enampakkumise teates märgitud kellaajal. Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud, ei avata ning tagastatakse pakkujale. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkujad. Kõik tähtajaks laekunud pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Komisjoni esimees teeb teatavaks pakkuja ja pakkumissumma. Kõik avatud pakkumised kantakse enampakkumise protokolli. (3) Pakkumisi, mis ei vasta käesoleva korra §-s 16 nimetatud nõuetele või §-s 10 nimetatud teates sätestatud tingimustele, ei arvestata. (4) Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist või ühtegi pakkumist ei arvestata, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees, liikmed ja protokollija.
(1) Enampakkumise võitjaks on pakkuja, kes tegi suuruselt kõige kõrgema pakkumise. (2) Kui kaks või enam pakkujat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel kümne päeva jooksul täiendav enampakkumise voor. Täiendava vooru viib kirjalikult läbi sama komisjon. Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine. Kui üks võrdse kõrgeima pakkumise teinud pakkujatest ei osale täiendavas voorus, on enampakkumise võitjaks teine võrdse kõrgeima pakkumise teinud pakkuja.
Enampakkumise tulemustest ja võitjast informeeritakse kirjalikult kõiki pakkujaid enampakkumisele järgneva tööpäeva jooksul.
(1) Kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on pakkujatel õigus esitada komisjonile proteste enampakkumise läbiviimise kohta. (2) Komisjon registreerib saadud protestid ja esitab koos oma seisukohaga kahe tööpäeva jooksul linnavalitsusele, kes kolme tööpäeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
(1) Kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist annab linnavalitsus korralduse enampakkumise tulemuse kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta. (2) Linnavalitsuse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) kasutusse antava kinnistu aadress, kinnistusregistri registriosa number, katastritunnus, pindala, sihtotstarve; 2) hoonestaja andmed: füüsilise isiku puhul nimi, sünniaeg, elukoht ja aadress,juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood ja asukoht; 3) hoonestusõiguse aastatasu suurus.
(1) Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise protseduuri. Oluliseks rikkumiseks loetakse rikkumist, mis mõjutas enampakkumise tulemusi. (2) Kirjaliku enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta. (3) Suulise enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata kui vähemalt ühel pakkujal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korralduses märgitakse kinnitamata jätmise põhjused. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral või komisjoni poolt enampakkumise nurjunuks lugemise korral: 1) hoonestusõiguse seadmise lepingut ei sõlmita; 2) isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. (5) Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel kohustub pakkumise korraldaja tagastama kõigile pakkujatele nende tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses.
(1) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha arvesse tasaarvestamisel hoonestusõiguse aastatasu tasumisel. (2) Teistele pakkujatele tagastab pakkumise korraldaja nende makstud tagatisraha täies ulatuses hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist.
(1) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise aluseks on §-s 4 nimetatud linnavolikogu otsus, §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korraldus ja §-s 21 nimetatud linnavalitsuse korraldus. (2) Kui enampakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul, arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest, lepingut sõlminud, on pakkumise korraldajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul enampakkumise võitjale tagatisraha ei tagastata.
Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab linnavalitsus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, nimetab komisjoni esimehe, komisjoni liikmed ja protokollija. Protokollijaks võib olla ka komisjoni liige.
Pakkumise tingimusteks võivad olla: 1) ehitusõigus või -tähtajad; 2) hoonestusõiguse aastatasu; 3) muud käesoleva korra §-s 7 nimetatud korraldusega määratud lisatingimused.
Kinnistule hoonestusõiguse seadmisest eelläbirääkimistega pakkumise korras teatatakse käesoleva korra § 10 kohaselt, märkides täiendavalt ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused.
Pakkuja peab tegema pakkumise nii hoonestusõiguse aastatasu kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised, kui need olid nõutud.
(1) Pakkumistega ümbrikud avab komisjon §-s 27 nimetatud kuupäeval ja kellaajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. (2) Isikuid, kes on teinud mittekohase pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata. (3) Eelläbirääkimiste sisu on konfidentsiaalne ning avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. (4) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud pakkujad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise hoonestusõiguse aastatasu ja kõigi lisatingimuste kohta. (5) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon hoonestaja selgitamiseks võrdväärsed pakkumised teinud pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada.
Komisjon vormistab viie tööpäeva jooksul lõplike pakkumiste saamisest lõplike pakkumiste protokolli koos põhjendatud arvamusega parima pakkumise kohta arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Linnavalitsus annab protokolli alusel tulemuste kinnitamiseks korralduse, milles märgitakse: 1) kasutusse antava kinnistu aadress, kinnistusregistri registriosa number, katastritunnus, pindala, sihtotstarve; 2) hoonestaja andmed:füüsilise isiku puhul nimi, sünniaeg, elukoht ja aadress,juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood ja asukoht; 3) ehituskohustus ja -tähtaeg ja muud läbirääkimiste objektiks olnud hoonestusõiguse tingimused; 4) hoonestusõiguse aastatasu suurus.
(1) Hoonestusõiguse seadmise leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tunnistatud parimaks. Sobivate pakkumiste puudumisel on linnavalitsusel õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (2) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisel on aluseks §-s 4 nimetatud linnavolikogu otsus ning §-s 7 ja §-s 30 nimetatud linnavalitsuse korraldused. (3) Kui parima pakkumise teinud pakkuja ei ole kahe kuu jooksul, arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamisest, sõlminud lepingut, on linnavalitsusel õigus tühistada käesoleva korra §-s 30 nimetatud linnavalitsuse korraldus ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. Parima pakkumise teinud pakkujale tagatisraha ei tagastata.
(1) Kinnistu hoonestusõigusega koormamise otsustajaks otsustuskorras on linnavolikogu. (2) Kinnistu hoonestusõigusega koormamisel otsustuskorras märgitakse linnavolikogu otsuses lisaks §-s 4 ja §-s 7 nimetatule hoonestusõiguse otsustuskorras seadmise põhjendus. Nimetatud otsus on aluseks hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisel.
(1) Hoonestusõigus on tasuline. (2) Hoonestusõiguse aastatasu (alg)suuruse määrab linnavolikogu. (3) Hoonestusõiguse aastatasu (alg)suuruse määramisel lähtutakse maa maksustamishinnast või kinnistu turuväärtusest, mille aluseks on vajadusel eksperthinnang. (4) Hoonestusõiguse aastatasu (alg)suuruse miinimummäär on sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest järgmine: 1) äri- ja tootmismaa puhul 5% maa maksustamishinnast; 2) transpordimaa puhul 4% maa maksustamishinnast; 3) muude katastriüksuse sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast.
(1) Hoonestaja maksab hoonestusõiguse aastatasu võrdsete osadena kaks korda aastas iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks järgneva poolaasta eest ette, kui §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses ei ole määratud teisiti. (2) Hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise päevast. Hoonestaja on kohustatud tasuma esimese hoonestusõiguse tasu ajavahemiku eest hoonestusõiguse kinnistamise päevast kuni esimese maksetähtajani proportsionaalselt päevade arvuga kümne tööpäeva jooksul pärast hoonestusõiguse kinnistamist. (3) Hoonestaja maksab hoonestusõiguse aastatasu linnavalitsuse arvelduskontole. (4) Hoonestusõiguse tasu mittetasumisel ettenähtud tähtajaks on hoonestaja kohustatud maksma viivist 0,1% maksmata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
(1) Hoonestusõiguse aastatasu muudetakse vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. (2) Hoonestusõiguse aastatasu uus suurus ei või olla väiksem hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisel kehtinud hoonestusõiguse aastatasust. (3) Hoonestusõiguse aastatasu muutmise otsustab linnavalitsus. (4) Hoonestusõiguse aastatasu muutmisega seotud kulud - notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja.
Ehitis, mis oli hoonestusõiguse seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Ehitise valitseja annab ehitise valduse hoonestajale üle §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud tingimustel.
(1) Hoonestajal on õigus ja kohustus ehitada detailplaneeringus või hoonestustingimustes ettenähtud ehitis §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses määratud tähtajaks. (2) Kui hoonestaja ei täida tähtajaks ehituskohustust, on kinnistu omanikul õigus hoonestajalt nõuda leppetrahvi 1% hoonestusõiguse aastatasust iga tähtaega ületava päeva eest.
Hoonestaja kohustub hüvitama teise isiku või kinnistu omaniku poolt kinnistu, millele hoonestusõigus seatakse, maa-ala kohta koostatud detailplaneeringu kulutused osaliselt või täielikult, kui selline tingimus on §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud.
(1) Hoonestaja on kohustatud kasutama ehitist §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses märgitud viisil, kui kasutamise tingimused on linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses sätestatud. (2) Kui hoonestaja kasutab kinnistut mittesihtotstarbeliselt, on kinnistu omanikul õigus nõuda selle aja eest hoonestajalt leppetrahvi hoonestusõiguse aastatasu suuruses summas, mida ei käsitleta hoonestusõiguse tasu suurendamisena.
(1) Hoonestaja on kohustatud hoidma hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva ehitise ja kinnistu alaliselt heas seisukorras. Korrashoiuks vajalikud parandustööd ja uuendused on hoonestaja kohustatud teostama kinnistu omaniku määratud tähtajaks. (2) Kui hoonestaja ei täida kinnistu omaniku nõuet korrasoleku seisundi loomise kohta kinnistu omaniku nõutud tähtajaks, on kinnistu omanik õigustatud laskma teostada vajalikud tööd hoonestaja kulul.
(1) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik kinnistu omaniku nõusolek, mis tuleb kanda kinnistusraamatusse. (2) Nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus.
(1) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik kinnistu omaniku nõusolek, kusjuures võõrandamise nõusoleku andmise tingimuseks on kõigi kinnistu omaniku ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmine hoonestusõiguse omandaja poolt, mille kohta tuleb teha kanne kinnistusraamatusse. (2) Nõusoleku andmise hoonestusõiguse võõrandamiseks otsustab linnavolikogu.
(1) Hoonestusõiguse võõrandamisel on kinnistu omanikul ostueesõigus kahe kuu jooksul arvates hoonestusõiguse müügiteate saamise päevast. (2) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavolikogu. (3) Hoonestaja soovil seatakse hoonestaja kasuks ostueesõigus hoonestusõigusega koormatud kinnistu võõrandamise korral. Hoonestaja ostueesõigus tuleb kanda kinnistusraamatusse.
Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine).
Kõik hoonestusõigusega koormatud kinnistul lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja.
Hoonestaja kohustub nõustuma reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisega kinnistule ja hoonestusõigusele rajatavate tehnovõrkude ja -rajatiste teenindamiseks ja remontimiseks.
(1) Kinnistu omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne hoonestusõiguse tähtaja saabumist nõuda ehitise endale jätmist. (2) Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnistu omanik maksma hoonestajale hüvitist kinnistule jääva ehitise eest hoonestusõiguse hariliku väärtuse (turuväärtuse) ulatuses, kui ei ole kokku lepitud hüvitise suuruses. Kinnistu omanik vabaneb hüvitise maksmisest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele. (3) Hoonestajal on õigus ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnistu omanik ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust. Kinnistu omaniku nõudmisel on hoonestaja kohustatud ehitise kinnistult ära vedama. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 3 sätestatu kehtib niivõrd, kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti.
Vajadusel võib §-s 7 nimetatud linnavalitsuse korralduses või linnavolikogu otsuses ette näha muid käesolevas jaos nimetamata tingimusi, mis ei ole vastuolus teiste tingimustega.
(1) Hoonestusõiguse seadmise lepingule, reaalkoormatise seadmise lepingule ja asjaõiguslepingule kirjutab linna nimel alla linnapea. Nimetatud lepingud võib liita üheks lepinguks. (2) Lepingute sõlmimise kulud, notaritasu ja riigilõivu kinnistamisel tasub hoonestaja.
(1) Hoonestusõiguse lepingutes muudatuste tegemist korraldab linnavalitsus. Muudatused tuleb vormistada linnavalitsuse korraldusega. (2) Hoonestusõiguse tingimuste muutmisega seotud kulud, sealhulgas hoonestusõiguse aastatasu muutmise kulud - notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja, kui tingimuste muutmine toimub eelkõige hoonestaja huvides, või kinnistu omanik, kui tingimuste muutmine toimub kinnistu omaniku huvides.
(1) Hoonestusõigusega koormatud kinnistute arvestust ning kontrolli hoonestusõiguse seadmise lepingu täitmise üle peab linnavalitsus. Kontrollimise käigus võib läbi viia ülevaatusi, mille kohta koostatakse protokoll. (2) Hoonestaja poolse rikkumise avastamise puhul teeb linnavalitsus hoonestajale vastava märgukirja või rakendab lepingus ettenähtud sanktsioone.
Määrus jõustub 01. detsembril 2007.