(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Elva linnas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete käitlemise nõuded, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded ning jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded Elva linna haldusterritooriumil. Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. (3) Elva linnas korraldab jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle Elva Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) vastavalt seadusandlusele ja eeskirjale.
(1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) segaolmejäätmed ehk prügi on olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud; 2) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 3) aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed, nagu rohi, lehed ja oksad; 4) biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed:1. aia- ja haljastujäätmed;2. kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed; 5) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (paber ja kartong, pakendijäätmed, biojäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed); 6) segapakend on pakend või pakendijäätmed, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi kogumismahutisse võib panna sellistest materjalidest pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole korraldatud liigiti eraldi materjalina; 7) ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivad jäätmed; 8) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud ohtlikud jäätmed; 9) bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jm patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused; 10) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed; 11) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 12) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis; 13) jäätmekogumispunkt on spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht liigiti kogutud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 14) pakendite kogumiskoht on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendijäätmete kogumismahuti või kogumismahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Elva linna elanikele; 15) jäätmehoidla käesoleva eeskirja tähenduses on lukustatud uksega ruum või hoone, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlejale; 16) kogumismahuti on standardile vastav anum jäätmete hoidmiseks; 17) jäätmekott on niiskuskindlast paberist või plastikust valmistatud kott jäätmete hoidmiseks; 18) ühine kogumismahuti on mahuti, mida võib linnavalitsuse nõusolekul kasutada üksnes naabruses asuva kahe üksikelamu kinnistul ja ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks ning mahuti, mida võib kasutada naabruses asuvatel kinnistutel, kui tänavate olukord ei võimalda vedajal teenust osutada jäätmevaldaja kinnistul. 19) jäätmeveok on jäätmeid kokku pressiva ja konteinerite tühjendamise seadmega varustatud eriotstarbeline veok või muu eeskirja nõuetele vastav veok, millega veetakse jäätmeid; 20) territooriumi haldaja käesoleva eeskirja tähenduses on kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik või ehitise kui vallasasja omanik; 21) teenustasu on tasu, mida jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise eest ning muude jäätmekäitluslepingus sätestatud toimingute või lisateenuste eest jäätmevedajale; 22) lisateenus on tasuline jäätmekäitlusalane toiming mida jäätmevedaja jäätmekäitluslepingu alusel jäätmevaldajale osutab; 23) tühisõit on jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise tõttu. 24) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on kõik jäätmete nimistusse kuuluvad jäätmed, mida ei ole eeskirja §-s 17 lõikes 1 sätestatud. Jäätmete nimistu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004.a. määrusega nr 102 “Jäätmete, sealjuures ohtlike jäätmete nimistu“; 25) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvate toodete loetelu on sätestatud jäätmeseaduses § 25 lõigetes 2 ja 3. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. (3) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud aia- ja haljastujäätmete kompostimine oma kinnistul. (4) Jäätmekäitluskohti käitavad juriidilised isikud on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. (5) Jäätmekäitleja, kes teostab jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud: 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta; 2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed; 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.
(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. (3) Kuivi aia- ja haljastujäätmeid võib oma kinnistul põletada tingimusel, kui on täidetud Siseministri 30.08.2010 määrusest nr 40 “Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” tulenevad nõuded.
(1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik. (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid käitlema vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule. (3) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja jäätmevaldaja on erinevad isikud, registreeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga; 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust; 3) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole nõuetekohaselt registreeritud jäätmete vedamiseks; 4) hoidma kogumismahuteid terve ja puhtana. (4) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest, sealhulgas jäätmete kogumise, sortimise ja korraldatud jäätmeveo korrast.
(1) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse 06. aprilli 2004 määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele: 1) paber ja kartong (20 01); 2) pakendid (01); 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 01); 5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (01) ning vanarehvid(16 03), elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (16 02, 20 01 21, 20 01 23, 20 01 35 ja 20 36), patareid ja akud (06); 6) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 38) ja plastid (20 39); 7) suurjäätmed (20 07); 8) metallid (20 40). (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühisesse kogumismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel. Jäätmeid ei ole lubatud jätta kogumismahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt eeskirja § 14 lõikes 2 sätestatud tingimustele. (3) Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühist kogumismahutit, taotlevad selleks linnavalitsuselt loa ja seejärel sõlmivad omavahel ühise kogumismahuti kasutamise lepingu ning määravad jäätmevedajaga sõlmitavas jäätmekäitluslepingus ühe lepingupoole, kes vastutab ühise kogumismahuti kasutamise eest vastavalt eeskirja nõuetele, jäätmekäitluslepingule ja ühise kogumismahuti kasutajate vahel sõlmitud ühise kogumismahuti kasutamise lepingule. (4) Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine suletud pakendis kogumismahuti vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. Kogumismahuti väliseid jäätmeid tohib kogumismahuti vahetusse lähedusse paigutada mitte varem kui kolm päeva enne nende graafikujärgset väljavedu. (5) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse või anda üle selleks ettenähtud kohta. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada. (6) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40 C°) tuhka; 2) vedelaid jäätmeid; 3) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 4) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 5) ohtlikke jäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid ja käimlajäätmeid. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (8) Kergesti riknevad jäätmed tuleb panna kogumismahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida kogumismahutit.
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. (2) Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või ta peab olema registreeritud Keskkonnaametis. (3) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. (4) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedamine on keelatud kella 22:00-st kuni 06:00-ni kui linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktidega ei nähta ette teisiti. (5) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja. (6) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (7) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda. (8) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama linna teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.
(1) Jäätmevaldaja, kinnistu omanik või territooriumi haldaja on kohustatud tellima kogumismahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, kuid mitte harvemini kui: 1) segaolmejäätmed korterelamute juurest, milles on 10 ja enam korterit: iga kahe nädala järel; 2) segaolmejäätmed eramute ja kuni 10 korteriga elamute juures: iga nelja nädala järel. (2) Juhul, kui segaolmejäätmete kogumismahuti on vaatamata nõuetekohasele tühjendamise sagedusele ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini. (3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga. (4) Pakendi kogumismahutit ning paberi ja kartongi kogumismahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele sellise sagedusega, et oleks välditud kogumismahuti ületäitumine ja ümbruse reostumine. (5) Korraldatud jäätmeveo korras on alates kümne (10) korteriga elamutes, milles on kaugküte, kohustus koguda paberit ja kartongi tekkekohal (kinnistul). Kogumismahutit tühjendatakse vastavalt täituvusele.
(1) Kogumismahutid peavad vastama antud kogumismahuti tüübile kehtestatud standardile. (2) Jäätmevaldaja peab kogumismahutina kasutama mahutit, mida on võimalik jäätmeveoki tõstemehhanismiga tühjendada. (3) Olmejäätmete kogumiseks võib kasutada: 1) jäätmekotti mahuga 0,05 m3; 2) kogumismahuteid mahuga 0,08; 0,14; 0,24; 0,36; 0,60; 0,66; 0,80; 1,1; 1,5; 2,5 ning 4,5 m3 või presskonteinerit või teisi kogumismahuteid, kui see on kokku lepitud jäätmevedajaga sõlmitud jäätmekäitluslepingus. (4) Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel: 1) elamus elab kuni 2 inimest; 2) biolagunevate jäätmete kompostimine on korraldatud vastavalt nõuetele; 3) taaskasutatavate jäätmete käitlemine on korraldatud vastavalt nõuetele. (5) Kogumismahuti lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval. (6) Jäätmekotid peavad olema pealt suletud, kergesti käega haaratavad, kaaluga kuni 10 kg ja neis ei tohi olla teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(1) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad, või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Korterelamutega aladel tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult linnavalitsuse loal ja tingimustel. (2) Jäätmekotid tuleb paigutada üleandmiseks oma kinnistul asuvasse suletavasse nõusse või konteinerisse nii, et jäätmekotid on kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest. Konteiner peab olema markeeritud sõnaga “segaolmejäätmed”. (3) Kuni 0,80 m3 käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse kogumismahuti tühjendamise tingimused jäätmekäitluslepinguga. (4) Suurem kui 0,80 m3 kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt. (5) Kogumismahuti tühjendamiseks (sh korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahuti tühjendamiseks) on lubatud käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti jäätmeveo päeval kella 06:00-ks paigutada oma kinnistu piirist välja, kuid võimalikult kinnistu piiri lähedale. Kinnistu piirist välja paigutatud kogumismahuti ei tohi häirida liiklust. Muud kogumismahuti tühjendamisega kaasnevad erisused, sealhulgas jäätmevedaja pääs jäätmevaldaja kinnistule ning pikem vahemaa kui 10 meetrit, määratakse jäätmevaldaja jäätmevedaja vahel sõlmitud jäätmekäitluslepinguga. (6) Kui jäätmemaja, katusealune, piirdeaed või kogumismahuti lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada kogumismahutile juurdepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Tühjenduspäeval tuleb kogumismahuti paigutada kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. (7) Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. (8) Ühist kogumismahutit on lubatud kasutada üksnes naabruses asuva kahe ühepereelamu kinnistutel ja ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks ning juhul kui tänavate olukord ei võimalda vedajal teenust osutada jäätmevaldaja kinnistult. Ühise kogumismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi haldaja, linnavalitsuse ja jäätmevedajaga. (9) Kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Kui kogumismahuti paikneb linnavalitsuse loal riigi- või linnamaal, tagab korrashoiu kogumismahuti omanik või valdaja. (10) Hoone seest kogutakse jäätmeid vaid jäätmevedaja või jäätmekäitleja ja jäätmevaldaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole võimalik või otstarbekas. (11) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid linnavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti või prügikast, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. Kogumismahuti või prügikasti asukoht peab jääma hoonest või rajatisest tänavapoolsele alale, kuid nii, et see ei takista jalakäijaid. Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
(1) Pakendijäätmed, mida kogutakse muudest jäätmetest eraldi, tuleb üle anda pakendite kogumiskohta või jäätmekogumispunkti või lepingu alusel jäätmekäitlejale. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele. (2) Pakendijäätmete kogumise, veo käitluskohta ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. (3) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast tuleb teavitada müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. (4) Kui mingil põhjusel ei ole võimalik müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse loal ja tingimustel. Erand ei kehti tagatisrahaga pakendite kohta. (5) Pakendiettevõtja võib nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile, kes korraldab pakendite ja pakendijäätmete kogumismahutite paigaldamise linnavalitsuse poolt määratud kohtadesse. (6) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtmist korraldama oma müügikohas või selle teenindusmaal, kui müügikoha suurus on alla 20 ruutmeetri. (7) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on kuni 200 ruutmeetri, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire ainult linnavalitsuse nõusolekul müügikoha kauplemisajal. (8) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri, peab sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldama müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal. (9) Pakendimahuteid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud kogumismahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. (10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud enda hallatava pakendite kogumiskoha pidevalt hoidma puhta ning käesoleva eeskirja nõuetele vastava, ning koristab kogumismahuti vahetus ümbruses olevad jäätmed, mis ei ole oma mõõtmetelt või konteineri täituvusest tulenevalt mahtunud kogumismahutisse. (11) Pakendijäätmete kogumismahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui pakendijäätmeid.
(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. (2) Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti või uue toote ostmise korral müügikohta. (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti, patareide kogumiskasti või uue toote ostmise korral müügikohta. (4) Vanarehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunkti või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta või vanametalli kogumispunkti. (6) Probleemtoodete kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon linnavalitsusega. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast. (7) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta ja käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellel on Keskkonnaameti poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents. (3) Ohtlike jäätmete kogumisel, hoiustamisel ja vedamisel tuleb jäätmed pakendada viisil, mis väldib erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldab hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (4) Ohtlikke jäätmeid tuleb hoiustada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ruum, milles kogutakse ja säilitatakse ohtlikke jäätmeid, peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. (5) Ohtlikke jäätmeid tuleb hoiustada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni. (6) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras. (7) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (8) Juriidilisest isikust ohtlike jäätmete tekitaja korraldab ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise ja vastutab ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. (9) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid) tuleb viia jäätmekogumispunkti. Kogumispunktis võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. (10) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (11) Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
(1) Kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning suurjäätmeid koguda liigiti ning käidelda vastavalt eeskirjale. (2) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse kolm (3) päeva enne veopäeva toimumist. (3) Juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud paberi ja kartongi käitlemiseks sõlmima jäätmekäitluslepingu jäätmeluba omava jäätmekäitlejaga või andma üle korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni omavale jäätmevedajale. (4) Paberi ja kartongi kogumismahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui vanapaber. (5) Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli ja metallijäätmete kogumisega tegelevale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmekogumispunkti. (6) Liigiti kogutud taaskasutatavad jäätmed nagu lehtklaas, puit tuleb viia jäätmekogumispunkti või üle anda jäätmekäitlejale.
(1) Liigiti kogutud biojäätmed tuleb vedada kompostimiseks selleks ettenähtud kompostimisväljakule või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele või anda üle jäätmekäitlejale. (2) Biojäätmete kogumismahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biojäätmed. (3) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus või kompostris. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. (4) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik. (5) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks. (6) Komposter, kompostimisnõu või -aun peab paiknema kaevust vähemalt 15 meetri kaugusel kaevust. (7) Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. (8) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada asjakohast teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtusõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Setete ja reovee vedamise tellinud isik peab vedaja kohta säilitama dokumendid kuni kaks aastat. Dokumentides peab kajastuma informatsioon setete või reovee vedaja kohta ning vedamise koht ja aeg. Linnavalitsuse nõudmisel peavad eelnimetatud dokumendid olema esituskõlbulikud. (9) Reoveepuhasti jääkmuda tuleb kompostida selleks rajatud kompostimisväljakul või anda üle selleks rajatud kohta.
Eeskirja käesoleva peatükiga sätestatakse: 1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 2) korraldatud jäätmeveo piirkond; 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord; 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmekäitlusalaste lisateenuste osutamise tingimused; 5) jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord; 6) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks riigihanke korraldaja ja jäätmevedaja valiku tingimused, sealhulgas jäätmekäitluskoha määramise kord; 7) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise kord.
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud järgmistele keskkonnaministri 14.12.2015 määruses nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ kehtestatud jäätmeliikide nimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed;20 01 01 – paber ja kartong;20 03 07 – suurjäätmed. (2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid kui seda tingib oluline avalik huvi.
(1) Elva linna haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. (2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Jäätmevaldajad on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. (3) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja on kohustatud sõlmima omavahelise kirjaliku jäätmekäitluslepingu. Jäätmevaldaja võib volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepinguid jäätmevaldaja nimel. (4) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingus sätestatakse: 1) kas jäätmevaldaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit; 2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ja aeg; 3) poolte õigused ja kohustused. (5) Jäätmevedaja on kohustatud kontsessiooni saamisel saatma jäätmevaldajale jäätmekäitluslepingu ning olema veendunud, et jäätmevaldaja on lepingu kätte saanud. Juhul, kui jäätmevaldaja ei tagasta tegeliku jäätmeveo alguseks lepingut või keeldub selle sõlmimisest, informeerib jäätmevedaja linnavalitsust. Jäätmevedaja võib väljastada tühisõiduarveid ainult linnavalitsuse loal. Vastav luba väljastatakse jäätmevedajale ühe (1) kuu jookusl. (6) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused. (7) Jäätmevaldaja, kes ühise kogumismahuti kasutamisel on teiste jäätmevaldajatega sõlmitud ühise kogumismahuti kasutamise lepingu alusel määratud vastutavaks lepingupooleks, on kohustatud sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu ning teavitama linnavalitsust ühise kogumismahuti kasutamisest. (8) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. (9) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. (10) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele. (11) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse alusel vabastatud isikud, kellel on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise tagav keskkonnaluba, või linnavalitsuse poolt sellest kohustusest vabastatud isikud.
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine toimub eeskirja paragrahvides 5 kuni 10 ning käesolevas peatükis sätestatud korras. (2) Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmekäitluslepingut ja ei anna jäätmeid üle või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. (3) Tühisõidu tasu on jäätmekäitluslepingus jäätmete vedamisel kogumismahuti teenindamiseks kuluv kogumistasu vastavalt eeskirja § 21 lõike 2 punktile 1. Jäätmekäitluslepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete teenustasuga kõige väiksemast mahutist. (4) Jäätmevedaja on kohustatud tõestama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juurdepääsu mittevõimaldavatest asjaoludest jäätmevaldajat ja teavitama sellest jäätmevaldajat kokkulepitud viisil hiljemalt ühe ööpäeva jooksu ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud kogumismahuti tühjendamise. (5) Kogumismahutite tühjendamise minimaalseim sagedus on sätestatud eeskirja § 8. Kui kogumismahuti on ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini. (6) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid veetakse eeskirja § 7 lõikes 4 sätestatud ajal. Nimetatud piiranguga seotud asjaolusid võib täpsustada korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides. (7) Jäätmevaldaja, kes omab eeskirja § 9 sätestatud nõuetele vastavat kogumismahutit, võib kasutada segaolmejäätmete ja vanapaberi kogumiseks endale kuuluvat kogumismahutit. (8) Kui jäätmevaldaja kogumismahuti ei vasta eeskirja § 9 sätestatud tingimustele või kui jäätmevaldajal ei ole kogumismahutit, on jäätmevedaja kohustatud varustama jäätmevaldaja tema tellimusel vajalikus koguses ja suuruses kogumismahutitega. (9) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma kogumismahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel jäätmevedajaga reguleerima kogumismahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud kogumismahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine. (10) Jäätmevaldaja tellimusel on jäätmevedaja kohustatud koristama kogumismahutite tühjendamise ajal nende ümbruse sinna paigutatud pakendatud segaolmejäätmetest (välja arvatud suuremõõtmelistest jäätmetest, mille kogumine ja vedamine on sätestatud eeskirja § 14 lõikes 6). (11) Kogumismahutite paiknemine ja tühjendamine jäätmeveopäeval on sätestatud § 10. (12) Kui jäätmevedaja kahjustab jäätmete kogumise käigus eeskirja nõuetele vastavat kogumismahutit, siis asendab jäätmevedaja selle uue eeskirja nõuetele vastava kogumismahutiga omal kulul.
(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Jäätmevedaja ei tohi lisatasusid arvestada kogumismahutite laialipaigutamise eest teenuste kontsessiooni alguses ega nende äraveo eest teenuste kontsessiooni lõppemisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
(1) Jäätmeveo teenustasu määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena ning sätestatakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja jäätmekäitluslepingus. (2) Olmejäätmete teenustasu koosneb: 1) kogumistasust, mis on tasu olmejäätmete kogumise eest. Kogumistasu sisaldab kõiki vedaja poolseid kulusid olmejäätmete kogumismahuti tühjendamisel ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel, sealhulgas vedamise ettevalmistamisega seotud kulusid ja lukustamata jäätmemaja ukse või värava avamist ja sulgemist; 2) käitlustasust, mis on määratud jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu olmejäätmete käitlemise eest. (3) Olmejäätmete kogumismahuti tühjendamise teenustasu arvutatakse järgmiselt: Tm = (Km + Kt) x m, kus Tm on teenustasu vastava suurusega kogumismahutis sisalduvate olmejäätmete käitlemise eest (eurodes ilma käibemaksuta); Km on kogumistasu 1 m3 olmejäätmete kogumismahuti ühekordse tühjendamise eest (eurodes ilma käibemaksuta), mis koosneb olmejäätmete kogumiskuludest, veokuludest, sealhulgas kütusekuludest, vedamise ettevalmistamisega seotud kuludest ning jäätmevedaja muudest kuludest, mis on seotud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega välja arvatud lisateenuste osutamisega seotud kuludest; Kt on käitlustasu, mis koosneb 1 m3 vastuvõtutasust käitluskohta (eurodes ilma käibemaksuta); m on kogumismahuti või jäätmekoti suurus (m3), minimaalseim suurus 0,05 m3. (4) Teenustasule lisandub käibemaks. (5) Jäätmeveo teenustasude komponentide muutmise põhimõtted, sealhulgas teenustasusid objektiivselt mõjutavad asjaolud lepitakse kokku korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud halduslepingus. (6) Jäätmeveo teenustasude muutmine toimub üksnes linnavalitsuse nõusolekul korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu ja eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud halduslepingu poolte vastastikusel kokkuleppel. (7) Jäätmevedaja või linnavalitsus või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutmisest mitte vähem kui üheksakümmend päeva ette. (8) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale või linnavalitsusele või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja jäätmekäitluslepingus sätestatud teenustasude ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.
(1) Riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks ja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks korraldab linnavalitsus juhindudes jäätmeseadusest ja riigihangete seadusest. (2) 3 (3) Linnavalitsus annab teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoks ja sõlmib ise või volitab eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldajat sõlmima teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud ettevõtjaga korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu kuni viieks aastaks. (4) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumendid esitatakse enne riigihanke väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile jäätmeseaduses ettenähtud korras.
Jäätmekäitluskoha korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete käitlemiseks määrab linnavalitsus või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldaja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides.
Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab linnavalitsus avalikkust Elva linna veebilehel www.elva.ee ja kohalikus ajalehes.
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada linnavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks kui jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised, kinnistul ei ole võimalik elada või kinnistut ei kasutata või kui jäätmevaldaja juurde ei ole võimalik läheneda jäätmeveoks kohandatud autotranspordiga tulenevalt teede seisundist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus kuulub menetlusele, kui taotletav periood on pikem kui kaks (2) kuud. (3) Taotluses märgitakse: 1) andmed jäätmevaldaja ja jäätmetekkekoha kohta; 2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist; 3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 4) elektri- ja veenäit taotluse esitamise kuupäeva seisuga; 5) muud taotluse vormil nõutud andmed. (4) Taotlusega annab jäätmevaldaja linnavalitsusele nõusoleku esitada päringuid vastavat teenust osutavale isikule. Linnavalitsusel on õigus taotlusele lisaks nõuda muid asjakohaseid tõendeid. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust menetletakse järgmiselt: 1) linnavalitsus kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 toodud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata; 2) linnavalitsus kontrollib kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud põhjendused on tõesed ja piisavad tema mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga; 3) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema avalduse rahuldamata jätmise otsustab linnavalitsus ühe (1) kuu jooksul arvates avalduse esitamisest; 4) mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib linnavalitsus avalduse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe (2) kuuni. (6) 7 (7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks, hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest. (8) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine lõpeb kui: 1) mitteliitunuks lugemise tähtaeg möödub; 2) jäätmevaldaja ei ole esitanud hiljemalt 20. jaanuariks äätmevaldaja ei ole esitanud hiljemalt 20. jaanuariks kinnitust, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid. (9) Linnavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine korraldatud jäätmeveoga kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja sõlmib jäätmekäitluslepingu ja teavitab kirjalikult linnavalitsust; 3) mitteliitunuks lugemise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud.
(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (2) Käesolevad nõuded reguleerivad ehtusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirja üldnõuetest. (3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete käitlustoimingud ja -kohad. (4) Ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele tuleb lisada linnavalitsuses kinnitatud jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (5) Ehitise lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada vormikohane jäätmeõiend ja esitada see linnavalitsusele. (6) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse võimaluse korral või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.
(1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja. (3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. (4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud: 1) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents; 2) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel kogumismahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel; 3) kooskõlastama linnavalitsusega kogumismahutite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse või parkidesse ja haljasaladele; 4) teavitama oma töötajaid linnas kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.
(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja kartong; 3) metall; 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid. (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. (3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale hiljemalt 3 kuu jooksul arvates jäätmete tekkimisest. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). (5) Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks. Saastumata pinnast võib kinnistu valdaja kasutada väljaspool oma kinnistut kooskõlas maapõueseaduse paragrahviga 60.
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikke aineid sisaldavad ehitusjäätmed on sätestatud Vabariigi Valitsuse 06. aprilli 2004 määrusega nr 103 „Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord”. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed nagu eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni materjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed nagu tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid jne; 4) saastunud pinnas. (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid. (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed, ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. (6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav jäätmekäitleja projekti ja linnavalitsuse kooskõlastuse alusel. (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (8) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
(1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele Elva linna haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumidele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena (edaspidi jäätmed). (2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. (3) Kõik jäätmete tekitajad peavad linnavalitsuse nõudel esitama järgmisi andmeid: 1) tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress; 2) kontaktisik; 3) äriregistri registrikood; 4) telefoni number; 5) ühes kuus tekkivate jäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides; 6) jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse. (4) Jäätmed tuleb pakkida tekkekohas, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud jäätmed. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina tervishoiuasutuse jäätmehoidlasse kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda: 1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed; 2) taaskasutatavad jäätmed, sealhulgas diskreetne vanapaber; 3) bioloogilised jäätmed; 4) teravad-torkivad jäätmed; 5) nakkusohtlikud jäätmed; 6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.
(1) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. (2) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne). (3) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.
(1) Bioloogilised jäätmed (eritistega määrdunud sidumismaterjal, koeproovid jms) tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed” ning jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. (2) Markeeritud jäätmed säilitatakse teistest jäätmetest eraldi tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms. (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed” ning jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. (3) Markeeritud jäätmed säilitatakse teistest jäätmetest eraldi tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
(1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed” ning jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. (2) Markeeritud jäätmed säilitatakse teistest jäätmetest eraldi tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. (2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust. (3) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale või tagastatakse tarnijale või ootjale. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed” ning märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
(1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedatsisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed. (2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. (3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. (4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed” ning jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. (5) Markeeritud jäätmed säilitatakse teistest jäätmetest eraldi tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. (3) Pakend tähistatakse markeeringuga “Kemikaalide jäätmed” ning jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. (4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (5) Kemikaalide juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud.
(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid; 3) jäätmehoidla ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 4) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 5) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 6) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav. (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused.
(1) Jäätmekäitluskoht Elva linnas on: 1) kompostimisväljak; 2) jäätmekogumispunkt; 3) hoone, rajatis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, sorditakse või pakendatakse, eesmärgiga vähendada jäätmete kogust, mahtu või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti hooneid või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
(1) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (2) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (4) Linnavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Elva linna haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta. (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
Eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120 kuni 128 ja pakendiseaduse § 29 kuni 31 alusel.
Paragrahvis 41 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 punktis 3 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 6 nimetatud isikud.
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja). (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul. (3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse linnavalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud linnavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe (1) aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise linnavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab linnavalitsus vastavalt oma pädevusele ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
Eeskirja 4. peatükk jõustub alates korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmisest riigihanke võitnud jäätmevedajale.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.