(1) Võhma linna eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord (edaspidi kord) sätestab Võhma linna eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted ning seda rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega. (2) Kord on täitmiseks kohustuslik linnavalitsusele kui täitevorganile (edaspidi linnavalitsus) ja ametiasutuse hallatavale asutusele (edaspidi asutus).
(1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele; 2) eelarvestrateegia – linna arengukava osaks olev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta; 3) linna kinnitatud eelarve – linnavolikogu poolt eelarveaastaks kinnitatud esimene eelarve; 4) lisaeelarve – linna kinnitatud eelarve muutmiseks eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel koostatud eelarve; 5) alaeelarve – linna kinnitatud eelarve või lisaeelarve baasil linnavalitsuse, ametiasutuse ja asutuste tulude ja kulude jaotus tululiikide, tegevusalade ja kululiikide lõikes; 6) eelarve tulem – põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahe, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma; 7) investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega; 8) kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus – Võhma linn ja temast sõltuv üksus; 9) sõltuv üksus – raamatupidamise seaduse mõistes linna otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud linnalt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu linnalt ja tema valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. (2) Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse tähenduses.
(1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.
(1) Eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine (eelarves kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine). (2) Eelarveosad on: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus. (3) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud. (4) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks: 1) üldised valitsussektori teenused; 2) avalik kord ja julgeolek; 3) majandus; 4) keskkonnakaitse; 5) elamu- ja kommunaalmajandus; 6) tervishoid; 7) vabaaeg, kultuur ja religioon; 8) haridus; 9) sotsiaalne kaitse. (5) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse lõikes 4 toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud. (6) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) põhivara soetus (-); 2) põhivara müük (+); 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+); 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-); 5) osaluste soetus (-); 6) osaluste müük (+); 7) muude aktsiate ja osade soetus (-); 8) muude aktsiate ja osade müük (+); 9) antavad laenud (-); 10) tagasilaekuvad laenud (+); 11) finantstulud ja finantskulud (+). (7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks: 1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+); 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-). (8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) raha ja pangakontode saldo muutus; 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus; 3) soetatud võlakirjade saldo muutus. (9) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–3 nimetatud kirjed võib planeerida ühel kirjel likviidsete varade muutusena. (11) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega. (12) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega: 1) eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga; 2) eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne; 3) eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne. (13) Linnavolikogu poolt kinnitatavas eelarves liigendatakse eelarve osadeks käesoleva paragrahvi lõigetes 2–8 toodud detailsuses. Linnavolikogu võib nõuda kinnitamiseks esitatud eelarve liigendamist detailsemalt, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–8 toodud detailsuses on ette nähtud. (14) Lähtudes linnavolikogus kinnitatud eelarvest või lisaeelarvest koostab ametiasutus linnavalitsuse, ametiasutuse, asutuste ja valdkondade eest vastutavate ametnike taotluste alusel tegevusalade liigendatud alaeelarved, mis kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega. (15) Eelarves võib planeerida eraldi põhitegevuse kuluna reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt kooskõlas linnavolikogu poolt kehtestatud reservfondi kasutamise korraga. Reservfondi kasutamise aruanne avalikustatakse linna veebilehel.
(1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukava osana arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja selles kavandatud tegevuste finantseerimise planeerimiseks. (2) Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-dest 20 ja 30. (3) Eelarvestrateegia koostamise korra valmistab ette linnavalitsus ja võtab vastu linnavolikogu. (4) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.
(1) Linnavalitsus esitab arengukava muutmise eelnõu koos eelarvestrateegiaga kinnitamiseks linnavolikogule. Linnavolikogu kinnitab arengukava osaks oleva eelarvestrateegia ja arengukava muudatused määrusega hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks. (2) Linnavalitsus esitab andmed eelarvestrateegia kohta Rahandusministeeriumile rahandusministri määrusega kehtestatud korras eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks. (3) Eelarvestrateegia (koos arengukavaga) ning linnavolikogu istungite ja linnavolikogu komisjonide koosolekute protokollid nende menetlemise kohta avaldatakse Võhma linna veebilehel.
(1) Linnavalitsus kehtestab igaks aastaks eelarveprojekti koostamise ajakava, tingimused ja vormid, mis avalikustatakse linna veebilehel. (2) Linnavalitsus, asutused ja valdkonna eest vastutavad ametnikud esitavad eelarve taotlused koos seletuskirjaga ametiasutusele alaeelarve liigenduses käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt.
(1) Eelarvetaotluste läbivaatamisel linnavalitsuses hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, linna arengukavale ning asutuste tegevuskavadele. Eelarve taotluste üle peetakse läbirääkimisi asutuste esindajate ja valdkondade eest vastutavate ametnike vahel. (2) Pärast läbirääkimisi koostab linnavalitsus linna eelarve eelnõu vastavalt §-s 4 fikseeritud liigendusele ning esitab selle koos seletuskirjaga linnavolikogule. (3) Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) selgitused ja põhjendused käesoleva korra §-s 4 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta; 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest; 3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta (kui nimetatud kavad on kehtestatud); 5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta. (4) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab linnavalitsus linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (5) Linnavolikogu komisjonid analüüsivad eelarve eelnõud ning esitavad linnavalitsusele omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Muudatusettepanekud esitatakse linnavolikogu poolt kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist. (6) Pärast esimest lugemist on eelarve projektile õigus muudatusettepanekuid teha: 1) linnavolikogu komisjonidel; 2) linnavolikogu liikmetel; 3) linnavolikogu fraktsioonidel; 4) linnavalitsusel. (7) Pärast teist lugemist võivad muudatusettepanekuid esitada linnavalitsus, volikogu fraktsioonid ja alatised komisjonid. (8) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea linnavalitsus ega linnavolikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid. (9) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel linnavolikogu istungil, kahel lugemisel, kusjuures ettepanekute läbivaatamisel kuulatakse ära linnavalitsuse arvamus. (10) Eelarve võtab linnavolikogu vastu määrusega. (11) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(1) Kui linnavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib linnavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib linnavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust. (3) Linnavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või linnavolikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 6) kohtuotsusest.
(1) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende linnavolikogule esitamist Võhma linna veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (2) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul linna veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid. (3) Linnavalitsuse kinnitatud alaeelarved avalikustatakse vastuvõtmisest seitsme tööpäeva jooksul linna veebilehel.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle linnavolikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta. (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende linnavolikogule esitamist Võhma linna veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (3) Lisaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Linnavolikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära linnavalitsuse arvamus. (4) Eelarve menetlemise käigus ei pea linnavalitsus ega linnavolikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid. (5) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on linnavalitsusel õigus piirata ametiasutuse, asutuse ja valdkonna eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada linnavolikogule negatiivne lisaeelarve. (6) Lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel linnavolikogu istungil, ühel lugemisel. (7) Lisaeelarve võtab linnavolikogu vastu määrusega. (8) Vastuvõetud lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist Võhma linna veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad linnavolikogu ja linnavolikogu komisjonide istungite protokollid. (9) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. (10) Sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite sissetulekud ja nende arvel tehtavad kulutused vormistatakse linnavalitsuse korraldusega ning linnavalitsus informeerib sellest volikogu. (11) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud. (12) Linnavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või linnavolikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 6) kohtuotsusest.
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata või lisaeelarvega. (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse linnavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab ametiasutus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. (2) Linnavalitsusel, ametiasutusel, asutustel ja valdkondade eest vastutavatel ametnikel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva korra § 9 lõikes 3 ning § 11 lõikes 12 nimetatud juhul. (3) Linnavalitsus, ametiasutus ja asutused võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, ainult kooskõlas eelarvestrateegiaga ja linnavolikogu antud volituse alusel. (4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.
Eelarve kassalist teenindamist korraldavad ametiasutus ja asutused. Eelarve kassaline teenindamine on eelarve sissetulekute kogumine ja eelarvest tehtavate väljaminekute üle arvestuse pidamine ning väljamaksete teostamine arveldusarvet teenindavate pankade kaudu selleks sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustes ja korras.
Eelarve vahendite kasutamise kontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.
Eelarve vahendite kasutamise kontrolli teostab kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja audiitortegevuse seadusega volikogu ja revisjonikomisjon.
Eelarve vahendite kasutamise kontrolli eesmärgiks on tagada: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavus õigusaktidele; 2) linna vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise sihipärasus; 3) linna vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.
(1) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, raamatupidamisstandarditele, linna raamatupidamise sise-eeskirjale ning teistele eelarvekorraldust reguleerivatele õigusaktidele. (2) Eelarve ja lisaeelarve ning eelarve täitmise andmed esitatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja vormidel igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. (3) Eelarve täitmise aruanded avalikustatakse linna veebilehel.
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi. (2) Majandusaasta aruande esitab linnavalitsus linnavolikogule kinnitamiseks seadustes või nende alusel välja antud õigusaktides sätestatud korras. (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist linnavolikogus vaatab revisjonikomisjon linnavolikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse linnavolikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. (4) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande linnavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Linnavolikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega. (5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning linnavolikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul linna veebilehel.
(1) Võhma linna esimene eelarvestrateegia koostatakse hiljemalt 2012. aastal. (2) Käesolevat korda rakendatakse 2012. aasta ning järgnevate aastate eelarvestrateegiate, eelarvete ja aruandluse suhtes.
Määrus jõustub 5. juulil 2012.